Oksjonil on “ussitatud” kaelakeed

Sel korral on oksjonil pakkumisel ussikaelakeed. Oksjon kestab 31.märtsi kella 21ni.

 

Tumepunane roos ja uued kaanekatsetused…

Sain valmis ka teise roosi. Ei saanud jälle muudmoodi, kui pidin miskit uut proovima. Sel korral võtsin ette ajakirja “Tšudesnõje Mgnovenija” 2008 aasta detsembrinumbri. See on Elena Bashkatova autorinumber. Vat see naine on oma oskuste ja ilumeelega üks minu eeskujusid prantsuse tehnika koha pealt (viktooria tehnikas võin selleks aga julgelt pidada Veronika Moisseejevat). Öeldakse küll, et venelastele on pärlikunst verega kaasa antud, kuid ma arvan, et selleks on ikka annet ka vaja.

Aga nüüd sellest roosist. Ajakirjas on see tehtud silindrikujulistest helmestest, sestap ei järginud ma sõnasõnalt õpetust, vaid ainult põhimõtet. Eks tehnika tahab ka tiba veel harjutamist, kuid kui võrrelda seda musta roosiga, siis musta roosiõie kuju meeldib mulle rohkem. Aga esmakordselt sai roosivarrele pisut kumerust sisse väänatud ja see mõjus lõpptulemusele nii hästi, et jäin tulemusega väga rahule. 

 

 

Ja teine asi, mida veel näidata oleks, on ühed märkmepaberite kaaned. Krissul oli vaja sõbranna sünnipäevale minna. Seega siis lähtepunkt selline noortepärane. Kasutasin teksariiet ja kaanele siis tegin augu pildi jaoks. Liim oli veel tiba märg, kui pilti tegin, sellest ka pilt “aknas” tiba kortsuline. Muidu sai justkui täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele ka väga meeldis aga mina ei jäänud 100% rahule nende nurkadega. Albumite köitjad, andke nõu, mis imenipp seal nurkadega on, et need jääks ilusti kaetud aga samas ka ei oleks paksult pussakas?

Asoo jah, pildid ka

 

Palju õnne, kallis poja!

Teen täna siia veel ühe, sellise kulinaarse, postituse.

Juba mitmeid aastaid on meie peres traditsiooniks teha märtsikuus võileivatorti, sest see on sünnipäevameeste (issi 17.märts, vanaisa 18.märts, poja 23. märts) lemmik. Kuna sel aastal kõhuviiruse tõttu jäi tort ühiseks olemiseks tegemata, siis ajastasime selle hoopis Kristoferi õigeks pidupäevaks. Sellest siis ka selleaastane tordikaunistuse teema:

Eelmistel aastatel on need sellise kujundusega olnud:

  

Ja magusaks koogiks oli meil täna Ragne õpetuse järgi tehtud kolmnurkne küpsisekook:

 

Väikese värviefektiga must roos…

Oli nõudmine paari roosiõie järele. See andis põhjust jälle pisut katsetada. Tahtsin juba ammu katsetada ühest vene foorumist leitud roositegemise õpetust, kuid kui pole otsest vajadust, siis ju kipuvad mõtted ja plaanid ajahõlma kaduma. Värvivalik on ka sel korral pigem kunstilise lähenemisega kui looduslik, kuid efekt on oodatust mõnusamgi. Õpetuse järgi kippus õis minema väga suureks ja raskeks, seega lülitusin poole pealt ikka omaloomingulisele teele, kuid paar uut nippi õppisin teiste kogemusest küll ja selle üle on mul väga hea meel. Aga siin siis minu mitteprofid (jube raske on seda õiget asja pildile saada) pildid:

 

Näpuharjutused tulevikuks ehk kaaned märkmepaberitele…

Mul tekkis üks idee, kuidas pakkida oma haapsalu salle. Et aga mõte saaks edasi areneda reaalse teostuseni, oli vaja teha pisut näpuharjutusi. Kuna ma pole kunagi raamatu/albumi/märkmiku köitmist proovinud aga miskit raamatukaane moodi asja oleks idee jaoks vaja, siis sobis esimeseks näpuharjutuseks eduliselt “Minu Käsitöö” ajakirjas õpetatud märkmepaberite kaaned. Varusin juba eelmise nädala alguses vajaminevad asjad valmis ja jäin ootama hetke, mis sobiks nii mulle kui ka Kristellale, et koos pusima hakata. No ei klappinud me vabad momendid ja tegutsemisvaim. Eile võtsin lihtsalt kätte ja hakkasin tegutsema. Krissu oli ka korraks valmis minuga liituma, aga siis lõi käega, kuniks…

…kuniks nägi minu nikerdamise tulemust:

Talle ikka nii hirmsasti meeldis. No mis seal salata, ma ise olin ka endaga rahul, kuigi nurkade täpset voltimist peab veel pisut harjutama. Värv pildil pole see kõikse õigem. Päriselus on see kuidagi erksam ja pael on selline poolläbipaistev ja kullane.

Nii siis hakkas nüüd Krissu tegutsema ja peab ütlema, et ka tema tulemus oli vägagi kena:

Kui mina kasutasin kaante tegemiseks riiet, siis Kristella kasutas lihtsat roosilist pakkepaberit. Seestpoolt siis ka üks pildike:

Kusjuures idee nende kleepsupaberite “kaanetamiseks” on väga nutikas. Arvan, et see on väärt asi iga naise käekotis.