“Teeb nüüd põhitöös väikese pausi ja lisab fännidele siia uusi pilte, jutte asjadest ja tegemistest” – sellise märkuse leidsin nädalakese tagasi oma viimase postituse kommentaaridest ning avastasin endalegi üllatusena, et pole viimased kaks ja pool kuud mitte miskit teile silmarõõmuks siia pannud. Ei saa küll öelda, et oleksin hunnikute viisi käsitöölisi toimetusi korda saatnud, aga miskit siiski. Pildistamisega on muidugi pisut kehvemad lood ja sestap ei saa ma teile enam näidata selleaastaseid sallkraesid, mida sai sügisel kootud nii oma lastele, õe lastele kui ka küla peale. Küll aga, nagu postituse pealkirigi ütleb, on mul mõned meenutused Kristella novembri alguses olnud sünnipäeva kohta.
Esmalt väike meisterdamine koos Kristellaga – sünnipäevakutsed keeglisaali sünnipäevale:
ja siis üks salajane nikerdamine minult lapsele kingituseks:
Tegelikult said need kotirauad ostetud seepärast, et Krissul oli endal tahtmine miski mündikott omale meisterdada aga tegemise ettevõtmine muudkui venis ja venis. See tekitaski mõtte, et teeks lapsele üllatuseks mündikoti hoopis minu mõtte järgi. Koti heegeldamise ideed aretades võtsin snitti sellest õpetusest. Õnneks lapsele meeldis ka minu nägemus asjast ja ta jäi kingiga väga rahule.
No see mündikott on ju küll igavesti vahva.
Ma ei saa aru kas heegeldasid pärlitega selle või mitte?
Aga kott iseenesest mulle meeldib väga.
Ikka heegeldasin pärlid kohe sisse/külge, kes see muidu viitsiks na palju tikkida. Iseenesest see tegemine mulle täitsa meeldis ja tõenäoliselt teen tulevikus veel mõned kotikesed. Igatahes paar kotirauda sai juba uue hooga endale varutud.
Väga ilus mündikott ja hästi toredad sünnipäevakutsed !
Mul on hea meel, et sain sulle silmarõõmu pakkuda.
Väga armas kotike, mul on nõrkus ümmarguste asjade vastu:)
Mul on ka kahed rauad ootamas:)
Jõudu ja edu ja õnne Sulle ja Su perele!
Aitäh sulle kiituste eest ja ilusaid-mõnusat pühadeaega Teilegi.