Pääsulilleline rätik…

4. mai 2014

 Eelmise aasta viimases postituses sai mainitud ühte Haapsalu rätist motiveeritud loomeüritust.  Kuigi mustri rätiks kudumine jäi esiti Astra teha, siis juhus tekitas võimaluse (ema vajas peretuttavale juubelikinki) see ikka endal esimesena valmis kududa.

Kogu lugu sai aga alguse sellest, et Astral oli suur soov õppida ise kolmnurkse räti jaoks mustreid kombineerima ja minu ülesanne oli talle asja loogikat õpetada. No aga kuidas sa seda ikka paremini teha saad kui praktiliselt ette näidates. Niisiis dikteeris Astra motiivid, mida tahaks ta oma rätil näha ja koos üritasime need rätimustriks sättida. Üksi nuputades esineb ikka kõhklusi ja kahtlusi, kuid kahekesi oli väga mõnus arutada kuhu, mis ja kui palju ja kui suurelt sobitada.  

Algse inspiratsiooni allikaks oli sel korral Siiri Reimanni ja Aime Edasi raamat “Haapsalu rätt” (keskelt kahandatud räti loogika, lk. 262 oleva räti pits, mille rombide asemele kombineerisin suured augulised lilled) ning Helga Rüütli ja Siiri Reimanni raamat “Helga Rüütli sallid” (lillelise riba ja õhulise augupinna vaheldumise idee lk. 14 Astrid Lindgreni sallilt ja pääsukese motiiv lk. 92 Suitsupääsukese sallilt). Tulemuseks siis selline Pääsulilleline rätik:

marts2014paasulillelineratik1       marts2014paasulillelineratik2

marts2014paasulillekarp1 marts2014paasulillekarp2


Kollane müts – vana ja uus ühekorraga…

15. apr 2014

Vana seetõttu, et aastal 2010a kudusin seda lõnga esimest korda. Õde soovis omale sellist kevadist lotumütsi. Poest sai koos valitud kevadiselt kollane ja mõnusalt pehme lõng ning mul mõlkus meeles värskes “Käsitöös” (sügis 2010) olnud muster, mida katsetada. Blogis jäi tookord see tegemine kajastamata aga müts nägi välja selline:

okt2010avemyts11 okt2010avemyts2

okt2010avemyts3 okt2010avemyts4

Kuniks ühel väikestest õelastest õnnestus sellele näpud taha ajada ja müts hakkas hargnema. Lõng on väga pehme ja habras ning seetõttu tegelikult oli mütsiäär ka pisut liiga avaraks veninud. Nii pidasin parandamise asemel hoopis paremaks kududa uue mütsi, pisut teistsuguse. Õde andis märksõnaks, et mütsil võiks olla pisut palmikuid ja mõned aplikatsioonid. Nii sai alguse uus müts ja lõpptulemus nägi välja selline:

marts2014aveuusmyts1

marts2014aveuusmyts2   marts2014aveuusmyts3

Põikipidi kootud palmikuäär peaks nüüd hoidma pehmet lõnga piisavalt väljavenimise eest.


Kalli mehe uus müts…

28. dets 2013

Asjade kaotamiseks ei pea olema laps, seda juhtub vahetevahel ka täiskasvanutel. Nii kadus aasta alguses teadmata kohta mõned aastad tagasi mehele tehtud talvekomplekti kuuluv müts ja muidugi nõuti selle asemele uut.

Mis seals ikka, tore väljakutse :P 

Mul oli juba ammu silma jäänud Eveli Kauri  raamatust “Käsitööpäevik” üks õpetus, kuid kuna nokamütsi ideed ei suutnud ma oma mehele kuidagi maha müüa, siis tuli seda kohandada vastavalt enda lõngale ja härra soovidele. Päris kena sai teine:

dets2013karmouusmyts

Kasutasin Novita Jussi (100g=200m) lõnga ja nr 3 varrast. Soovitan seda mustrit soojalt kõigile, sest selline kõrgendatud pinnal palmik jääb mõnusalt kohev ja samas hoiab hästi vormi.


Taaskord kividega õnnelehed…

9. okt 2013

Kui aasta alguses oli enda jaoks mõttehetk, kuidas blogiga edasi, siis tahtsin väga, et suudaksin oma lugejaid vähemalt kord kuus millegiga “kostitada”. Nüüd mõeldes tagasi nendele vahepealsetele ilma postituseta kuudele, pean tõdema, et ega kõikide kuude tarvis konkreetset valminud eset välja pakkuda polegi. Siiski olen võlgu Teile pildid ühest juuni alguses valminud mündikotist ja ajalehtedest punutud korvidest, mille abil korraldasin pisut koridori kappi ümber. Luban, et need pildid lähiajal ka jõuavad Teieni. 

Praegu aga tahaks esitleda hoopis ühte haapsalu salli, mille valmimine kohati nõudis planeeritult paikapandud päevast kudunormi, kuid mille valmimiseprotsessi nautisin täielikult. Seega pean siiralt tänama oma blogikülastajat Katit, kes mulle selle väljakutse tekitas. Liigagi lihtsalt kaob aeg igapäevarutus igavikku ja loobume oma lemmiktegevustest käega lüües – pole aega ja ei jaksa. Aga sama lihtsalt kaob ka positiivne pool – meie hing ei värise elevusest midagi uut planeerides ja luues, ei teki sisemiselt kõditavat võidurõõmu: ma sain sellega hakkama ning ära jääb ka positiivne tagasiside saaja rahulolust – see on parim palsam hingele: ma sain teha oma pisikeste kätega kellegile rõõmu. See ON oluline.

Aga nüüd siis lubatud sall koos sobiva hoiukarbiga:

okt2013kividega_6nneleht 1

okt2013kividega_6nneleht 2 okt2013Kividega_6nneleht 3

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 58*165 cm (103 silma*265 ripsi)


Talvised aksessuaarid…

30. dets 2012

Eelmine aasta jäigi nende tegemisega kuidagi vahele, talv sai mööda ja vajadused lükkusid edasi. Seda enam olin kindel, et sel aastal lihtsalt võtan juba varakult ette ja hakkan otsast pihta. Mis te arvate, kas esimese lume ajaks olin siis valmistunud? Loomulikult mitte. Aga see ehmatas mind tegudele küll. Esimene lumi sulab ju alati.

Krissu igatses endale pisut sellise lotuolemisega mütsi ja mul oli selle tarbeks mõnus õpetuski valmis vaadatud, mida tahtsin proovida. Puudus vaid õige tooni ja jämedusega lõng. Puhas juhus juhatas meile kätte Maxima sooduskampaanias pakutava Filati Ricci (20% villa, 30% alpakat, 50% akrüüli). See oli nii mõnus pehme ja just õiget värvi. Eveli Kaur oma raamatus “Käsitööpäevik” kasutab selle mütsi jaoks varrast 10-12, mina võtsin oma lõnga 3 kordselt ja piirdusin siiski 6-8-ga. Sellest sõltuvalt kohandasin veidi ka õpetussõnu ja valmis ta saigi. Pisut pärleid kaunistuseks ja müts osutus piisavalt igatsetu vääriliseks:

nov2012kristellamyts1 nov2012kristellamyts2

nov2012kristellamyts3 nov2012kristellamyts4

Kristoferi jaoks sai meelde tuletatud mõne aasta taguse hiti – triibumütsi – tehnika. Võtsin Isetegija Õpitoast ette Aiaiai vaba tõlgenduse ja leiutasin selle endale sobivaks. Põhivärviks must nagu tema talveriietelgi ning efekti pärast pisut juurde elektrisinist. Siinkohal kasutuses Katia Peru (40%villa, 40%akrüüli, 20% alpaka). Ma ei ole tegelikult eriti jämedate lõngade austaja, aga see on küll väga mõnus ja pehme.

dets2012krisimytssall1 dets2012krisimytssall2

dets2012krisimyts dets2012krisisall

Salli jaoks sai siinkohal kohandatud (materjal oli liiga paks) Susan Lawrence õpetust “Tuesday Night Cowl”. Neid kaelussalle tegin eelmisel aastal kohe mitu tükki. Kõige suurem pluss on selle juures palmikuline muster, mis ei lase sallil liialt välja venida ega ka lihtsalt paelaks kokku langeda. Lihtsalt parim idee, mida aja jooksul olen netist leidnud.


Piibelehed roosast rätiraamatust…

12. nov 2012

See ilus raamat on mul riiulis juba selle ilmumisest saati, kuid siiani polnud jõudnud ühtegi mustrit katsetada. Nagu öeldakse, polnud piisavalt motivatsiooni. Nüüd pakkus seda motivatsiooni minu vanem õde, kes tahtis oma sõbrannale juubeliks kinkida ühe piibelehekirjalise rätiku. Olen omaenesetarkusest ära proovinud kudumise “alt tipust üles” ja “ülaäärest alla” variandid, seega tahtsin seekord proovida keskelt kahandamise varianti ning valituks osutus muster lk 247.

Oeh, mida siis öelda kommentaariks. See paneb lausa ohkama. Ma pole vist kunagi niiiiii palju silmi sallil ja mustril, mustril ja sallil jne lugenud kui sel korral tegin. Õigupoolest pean ütlema, et töö hakkas edenema alles siis, kui lähenesin asjale ja mustrile loogiliselt, mitte ei ajanud mustris näpuga järge. Paraku viimast tehes võib jääda jänni, kuna nii mõneski kohas silmade arv ei klappinud.

Aga rätik sai kena. Kahju ainult, et pilte õnnestus napsata lühikese aja jooksul vihmahoogude vaheajal ja sestap pole need väga kvaliteetsed.

 


Edevad labakindad ehk killuke raamatust…

5. nov 2012

…”Kuldaväärt kudumid”.

Just selline sai pealkiri Eesti oma kodusele käsitööraamatule, kuhu ca aasta tagasi pakuti mullegi võimalust oma panus anda. Eks see mõte tahtis pisut seedimist, kuid tundus ju tundmatu ja põnev kogemus ning nii ta läks.

Minu soov oli jagada miskit sellist, mis pakuks huvi võimalikult laiale lugejaskonnale – põnevust ja inspiratsiooni kogenumatele kudujatele ja sama skeemi lihtsam versioon algajamatele. Nii mustri kui ülesehituse katsetamisel sai veel lisaks valmis kaks paari kindaid, millede omanikud on nad eelmise talve pakasega vägagi heaks kiitnud. 

Aga siin on siis raamatu jaoks tehtud eksemplarid:

satsilised ja jäätükkidega :D

 

ja rohkem juba nagu kevadehõnguliselt lillelised kindad.

 

Kuna kinnaste põhiskeem raamatusse ei jõudnud ja juhend toimetati “regivärsiliseks” ringi, siis mul on pisut mure pärlitega kinnaste kudujate pärast. Kui Teil tekib küsimusi, siis palun võtke minuga maili teel ühendust (miokas@hotmail.com) ja katsume kahekesi neist jagu saada, sest kurb oleks, kui ilusad kindad muidu kudumata jäävad.

Lisan siia ka täpsemad näpunäited voodri tegemiseks 2 võimaluse kohta, mida ise katsetasin:

1) kokkuõmmeldud kinnaste järgi joonista paberile lõige ja selle järgi lõika riidest neli tükki. Õmblusvaru pole vaja enam lisada, kuna lõige võeti kinnaste välismõõdu järgi. Õmble voodritükid paarikaupa kokku kasutades lühikesi sämp- või üleloomispisteid. Valmis vooder kinnita labaku- ja pöidlaotstest ning sooniku alguskohast salapistetega.

2) valmiskootud kindapooliku järgi joonista lõige paberile ja selle järgi lõika riidest neli tükki. Õmble need ükshaaval üleloomispistetega kindapoolikute külge. Kasuta siinkohal õmblemisel mainitud ketirea sisemisi aasasid. Pärast voodri kinnitamist õmble alles kindapoolikud paarikaupa kinnasteks.

Lõpetuseks tahan soovida Teile head pusimist ja mul oleks väga hea meel, kui saadaksite mulle mailile raamatu järgi kootud kinnastest pildi või viite oma blogile/pildialbumile, et saaksin need eriilmelised käesoojendajad kõik siia ühtekokku koguda.


Follow

Get every new post delivered to your Inbox.