5. juuni 2008

Et siis, mida me küll tegime terve eelmise kuu…
Alustame vast sellest, et aprilli lõpus sain ühe kiire ussitellimuse hõbe-mustas kombinatsioonis, kuid mustriks sama, mis viimati esitletud kuldmustal komplektil. Kribinal-krabinal, näppudel nobedail sai soov teostatud, kuid enne veel rahustasin oma uudishimu ja rahutut hinge ühe uue must-valge kombinatsiooni proovimisega.

 

 

Just parasjagu enne maalesõitu saabus Krissu kunstiringist oma värvikirju klaasvaagnaga, mille ta tahtis vanaemale-vanaisale pulma-aastapäevaks kinkida. Vat see oli jälle üks hetk, kui laps suutis mind täiesti õhku ahmima panna. Jube ilus ja vinge vidinas oli see. Pildiga selle edasiandmine on muidugi juba teine asi. Vaadake neid hädiseid võtteid ja arendage teemat fantaasiaga edasi, siis saate alles aimu asja tõelisest powerist.

 

Maal sai ära lõpetatud üks mu lilla märtsispektritöö. Häbi-häbi jorutajale, kes lasi asjal nii viimasele minutile jääda, et “vahelehüppajad projektid” suutsid selle õigest ajagraafikust üldse välja puksida. Valmis sai topeltspiraaliga käekee ja kõrvarõngaste komplekt:

Lisaks katsetasin õe rõõmuks helesiniste rõngastega trizantini:

Tagasi koju naastes aga korjasin arvutiekraani kõrvalt kokku oma valmisnokitud helelillad orhideedetailid, tegin mõned lisaks ja panin kokku sellise õie:

Mul on selle õiega veel tegelikult üks edasiarendamismõte olemas (vajab sobilikku lisastaffi), seega saate te kunagi seda siin teemas veel näha.
Ja siis tuli emadepäev ja laste kaardid ja lilled ja kingitused….

  

ja vanaemale saadeti ka postiga kaart

 

Minu poolt vahepalaks pisut heegeldamist: poja sellesuvine nokats sai sinine ja lennukiga…

…mille peale avaldas Kristella ka soovi omale nokatsit saada. Eks näis, miskit punast on juba teoksil ja Karmen on meil veel puhta mütsitu. Vaja ikka neid vahepalu tihedamini teha

 
Põhitegemine aga oli sel kuul jälle rõngamaailmas. No sai mokaotsast lubatud ka miskit natuke sinna Valga laadale teha ja vat kui tegemiseks läks, siis tundus, et äkki see ongi see koht, mille järgi enda jaoks teha otsust – pusida vahel hobikorras ja enda tarbeks (kingitusteks noh, ma ju ise väike ehetekandja) või oleks ikka laiemalt ka asja vastu huvi ning ostjaskonda. Igatahes püüdsin kasutada oma koduste rõngavarude võimalusi ja kombineerisin kokku mõned keed, komplektid ja paraja hunniku värvilisi mobiiliripatseid. Eks siis näis, kuda läheb ja mis see kogemus mulle ütleb.

 

 

  

Lõpuks üks kee ka kingituseks. Need edenevad ja valmivad kuidagi palju lihtsamalt

Nüüd aga, mil olen kätte saanud oma kauaoodatud beebiroosa ja otsalõppenud hõbedase traadi, hakkan pisut jälle lilletama.

2. aprill 2008

Kui juba ussitamise vahel sai pisut rõngastega mässatud, siis pärast eelmist posti sukeldusin chainmail’i maailma täielikult. Uurisin-puurisin uusi võtteid, temaatilisi termineid ja vastavat loogikat ja kõike muud. Loomulikult katsetasin praktikas ka mitmeid seoseid, mida kodus olev materjal võimaldas. Kõigepealt valmis kullakarva mobiuse flower käekee, mille kinkisin sünnipäevaks vanemale õele:

Kuna tulemus oli mõnus, proovisin sama asja mustade ja hõbedaste rõngastega. Pealtnäha ei miskit erilist…. aga kui käe peale panin, siis tundus nii nunnu, et pidin kaelakee ka juurde tegema

  

Järgmisena proovisin spiraali:

 

ja siis lihtsat seost nimega barrel, mis osutus jällegi na kenaks, et tegin kaelakee lisaks.

 

Vahepeal kulus paar õhtut abikaasa ideevälgatuse teostamiseks. Äia juures külas käies on meestel alati kombeks kabet mängima hakata, kui paras gramm juba naha vahel. Sellest siis tekkis kaasal idee, et võiks talle sünnipäevaks kinkida sellise kabelaua, mille nuppudeks on viinapitsid. Mõeldud-tehtud. Kohalike poodide pitsivalik polnud just suurem asi ning kõikse pisemad leitud pitsid osutusid siiski üpris kogukaks, sest peaaegu pool pitsikõrgust moodustas ülipaks põhi. Aga ikkagi…

 

Pitsid siis kaetud salvrätitehnikaga, malelaud nuputatud HAMA nuppudest ja kogu värk kleebitud vastupidavuse tõstmiseks paksule papile.

Edasi sain jälle tegutseda omade asjadega. Sedakorda mõned ussid ja lill. Olime munadepühade ajal maale minemas ja lubasin paar ema kingimuret jälle lahendada: peretuttava jaoks ussitada ühe mustakuldse kee ja kolleegi jaoks keerutada nuppus roosi.
Et mul oli kasutada kahte eri tooni kuldseid metallikseemned, siis sain valimiseks välja pakkuda suisa kaks keed, millede disain siiski sarnane.

 

Katsetasin siis ära ka selle nuppus roosi, mille õielehtede tegemise kogemuse sain juba aasta alguses,  kui koos õe Leaga neid keerutasime, kuid siis pidin neist loobuma ja asi jäi mu sisemusse pooleliolevalt närima. Nüüd enam ei näri aga lõplikult rahule ma selle tulemusega ka ei jäänud. Teised jäid. Ju selleks korraks peab sellest piisama…

Et autosõidu ajal ja muidu lobamise kõrvale miskit nikerdada oleks, sai tagavaraks lükitud niidile üks Kesoni pakutud must-valge muster. Selleks ajaks kui küla pealt jälle kodus olime, sai ka uss valmis.

 

Ja lõpetuseks ikka veel pisut chainmail’i. Te vist juba teate, mis järgneb lausele, kuidas Krissu tuleb koju sünnipäevakutsega Ma siinkohal siis edasi ei seletagi, mainin vaid, et kasutatud on euro 4-1 weave’i ja japanese daisy’t.

  

 

Katsetamise käigus sai Krissule ka uus mobiiliripats tehtud

Ok, sai nüüd igavesti pikk postitus. Panen teile veel siia pisut kevadet, mis Kristella eile kunstiringist koju tõi ja püüan ise rõngad peast saada ja lillelainele ümber lülituda. Hädasti oleks juba vaja