Inspireerituna Kroonprintsi sallist…

…valmis minul kolmnurkne kroonprintsi rätik. Kõige aluseks oli see kaheksakannaga rombike salli keskel ja siis veel soov alustada rätti kõige pikemast servast. Nii see leiutamine algaski. Täitsa mõnus tegevus, kuigi edaspidi pean arvestama, et augud ja nupud võiks moodustada omaette mustrit/kujundeid. Paberil (arvutis) tundus kõik olema tasakaalus, kuid kudumis avaldavad nad erinevat mõju ja kogu mustri tasakaal juskui ei olnud enam na hea. Aga see muidugi minu kriitiline arvamus. Teie kirjutage oma arvamus kommentaaridesse

 

Lõng: must Ogre 36/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 3.75, kootud 2.75; äärepits ülesloodud 4.5, kootud 3.5
Mõõdud: 69*141cm 
Muster: ise kombineeritud Kroonprintsi salli motiividest
Kaal: 26 g

Kogemuslik tarkusetera! Kui salli pitsis on nupud, siis hoolimata sellest, et muidu kood kogu aeg parempidi, siis nupud tuleb kokku kududa ikka pahempidise võttega.

Ja nagu ma juba varem olen ka öelnud – ilus kink vajab ka ilusat karpi.

Võtsin kätte ja meisterdasin pisut. Tegemist ei ole päris algse ideega, mis seoses sallidega peas keerles, aga kuna selle salli proovilapp oli na suur, siis pidin lahendama olukorra teisiti. Samas sain harjutada ja kogemusi koguda karbi ülesehituse osas, mille algne idee hakkas idanema Le.li blogist. Nonii, algne info olemas, nüüd on aeg lõpptulemuseks.

 

Pildistada muidugi punase-musta kooslust on jube sant, aga karp ise tuli kena. Arenguruumi järgmisteks kordadeks on, aga jäin esimese “linnukesega” rahule.

Väike ideevälgatus ehk Karmeni pitsilised varrukad…

Meid ootab nädalavahetusel ees üks pidulik sündmus. Riietuskood: puna-must-valge. Karmenil on üks punane pidukleit olemas küll aga kahjuks peaaegu ilma varrukateta, seega praeguse ilmaga võib tiba jahe olla. Esmalt jätsin selle mure õhku rippuma. Aga pühapäeval ärkasin lahendusideega Otsustasin kududa valged pitsilised varrukad. Kudusin pea terve päeva ja tundsin vahepeal suisa kodumajanduslikke süümekaid, kuid hing ei andnud rahu enne kui olin kudumi sirgu sikutanud.

Lõpptulemust ei saa küll kleidi juures kasutada nii kuis plaan oli, sest kleit osutus selja tagant na kohevaks, kuid mure on siiski teisel moel lahenduse leidnud.

Aga katsun nüüd  asja väljendada ka piltides, et tekkiks ettekujutus millest jutt käib. Esialgse idee kohaselt pidid siis varrukad toimima nii:

 

Kuid nagu mainisin, oli kleit pisut liiga kohev ja varrukad ei hoidnud pidukleidil selja pealt hästi, seega panime need hoopis kleidi alla. Nii jäi kohe palju kenam.

 

Muidugi selliseid õiget asja demostreerivaid pilte oli kole raske saada, tunduvalt lihtsamini jäid kaamera ette igasugused kentsakad poosid nagu näiteks alltoodu

Uus mustrikatsetus Haapsalu salli radadel…

Kui viimati Astra sallile pitsi külge õmblesime, siis lappasime uut ideed otsides ja unistades ka “Haapsalu salli raamatut” ja “Pitsilisi koekirju”. No, et milline võiks olla ilus ja huvitav väljakutse järgmiseks tööks. Hakkasime juba raamatute lappamisega ühele poole jõudma, kui mõlemad korraga märkasime ühte ilusat mustrit. Sel polnud küll ühtegi nuppu, kuid tema võluks oli just lihtsus. Kohe oli kindel, et selle me kunagi ära proovime. Minul aga hakkasid sõrmed na sügelema (olin juba nädalakese-kaks tagasi kuubikukirja salli lõpetanud), et tegin samal õhtul proovilapi ära. No oli küll päris elus ka nii ilus ja ahvatlev, et passis salli sisse kudumiseks. Eks vaadake siis ise ja öelge, mis te arvate:

  

Plikaga koos pilt on küll pisut udune (no ei tea isegi, miks fotokaprogrammi muutmata unustasin) aga see emotsioon oli nii mõnus, et ma kohe pidin seda jagama. Ja no eks salli langemist keha peal ole ju ka näha

Mustriks on siis L.Lehismetsa raamatust “Pitsilised koekirjad” leitud mustrikiri nr. 200. Kuduma peab mustrit pisut ka pahemal pool, see ilmselt annabki talle sellised erksad pöörded ja teravamad sikasakanurgad. Äärepits on võetud “Haapsalu salli raamatust”.

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 61*161 cm (120 silma*222 ripsi)
Kaal:  76 g

Kui kellegil on huvi selle salli omandamiseks, siis hetkel on see veel saadaval. Kirjutage mulle miokas@hotmail.com

Sain laiskusest võitu…

… ja nii on lõpuks mu kuu alguses valmis saanud kolmnurkne haapsalu sall viimistletud ja pildile jäädvustatud. Peamine viivitus ehk tuligi sellest, et ehitasin ise omale salli venitamiseks raami. Just jah ISE. Käisin ehituskaupade poes ja võtsin sealt ligi mõned katteliistud, poldid ja liblikmutrid, kaubamajast sai haaratud mõned pakid grilltikke ning nii see ehitamine lahti läkski. Ohtralt mõtlemist, kaalumist, siis puurimist, saagimist, lihvimist, toppimist ja olin viivuks enda saavutuse üle uhkegi. See viiv kestis seni kuni tõmbasin sellele sirgu Astra salli ja siis oli hing jälle suurt rahulolematust täis – raamipulgad olid küll na ilusad  ning tänu liblikmutritele oli neid mõnus ja lihtne kindlalt kokku panna aga pulkade vahed ikka polnud piisavalt hääde mõõtudega. Nii rändasidki raamipulgad nurka uut vaimu ootama. Eks tasapidi hiilis see vaim jälle tagasi ja ma võtsin uuesti puurimise ja toppimise ette Ega teagi, kas see mu raamid ideaalseks tegi, kuid oma sall sai ka lõpuks venitatud.

Aga mis ma sest raamiehiusest na pikalt räägin, tegelikult oli ju teemaks minu esimene kolmnurkne haapsalu sall. Enne kui ma üldse haapsalu salle kuduma hakkasin oli minu eesmärk jõuda kolmnurkse sallini. Mäletan, et mul oli lapsepõlves üks ema kolmnurkne sall kasutusel, selline mõnusalt õrn, paraja suurusega ja  hästi soe. Mõtlesin, et kui ma muidu eriline sallikandja  pole, siis ühte mõnusat kaelasalli tahaks küll endale. Ja õhuline pontšo mõlkus veel meeles. Seegi vaimusilmas üles ehitatud kahele kolmnurksele sallile. Aga aega on mööda läinud nende mõtete mõlgutamisest ja kogemusi juurde tulnud, ka soovid laagerduvad ja muutuvad selle käigus. Igatahes oli mul nüüd hoopis suur tahtmine kududa Kuubikukirja ja sellega teha üks ilus kolmnurkne õlasall. Siinkohal tahaks tänada Angelat, Moni ja Mummi2, kes mulle sellel leiutamisteekonnal mõne kogemusekilluga abiks olid. Kudumist alustasin alumisest nurgast ja igal parempidisel real kasvatasin mõlemal küljel enne ripsi 1 silma. Äärepitsi tegin esiti ainult kahele lühemale servale, kuid siis vaatasin, et ülemine äär ikka jääb pisut ludri ja kudusin sinna ka pitsiriba. Mõõdult sai sall päris suur, no vat selline iludus:

 

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 79*161cm (lõpetasin 260 silmaga)
Muster: Kuubikukiri
Kaal: 58 g

Aga minu järgmise kolmnurkse salliga (jajah, mul mõttes juba sall valmis disainitud)  tahan proovida ülevalt alla kudumist ja see saab olema musta värvi (otsin just  praegu lõnga selle jaoks) ja mustriks kombineerin ise kroonprintsi salli motiive.

Minu teine Haapsalu sall on valmis…

Väga ilus tuli teine välja

Sel korral järgisin täpselt raamatu vardasoovitusi s.t. kuna põhiosa sai kootud vardaga 3.5, siis silmad on ülesloodud 4.5ga ja äärepitsil on siis vastavad numbrid 4.5 ja 5.5. Tulemuse üle ei saa kurta, kuid järgmisel korral vist ikka katsetan äärepitsi jaoks veel korra tibake peenemat varrast. Aga mis siin ikka lobiseda, nautige…siin ta on oma täies hiilguses:

 

Panen siia enda jaoks nn ametliku statistika ka:

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5.5, kootud 4.5
Mõõdud: 58*150cm (113silma*214ripsirida)
Muster: Lehega piibelehekiri ehk Ingrid Rüütli kiri
Kaal: 76g

Kogemuslik tarkusetera! Kui eelmise salli tegemisest jagasin kogemust oma “sitikate” kudumise kohta ning vähemalt üks inimene andis märku, et sellest nõust oli kasu, siis mõtlesin, et äkki sel korral poetaks veel miskit. See võib-olla ei olegi midagi erilist, aga päris raamatu järgi ma ka ei tee seda. Jutt käib pitsi külge õmblemisest. Nimelt raamat soovitab pits enamvähem sätitada salli kõrvale, kinnitada see mõnest kohast haaknõeltega ja siis hakata aga otsast pihta kokkuõmblemisega. Minu kui täpsusfriigi ja matemaatiku jaoks oli see aga liiga umbes värk ning veel häiris mind see, et peaksin sellist nikerdamist tegema laua ääres või põrandal koogutades. Seega…mina teen seda tööd süles, mõnusalt toolinurgas kössitades:
Kõigepealt võtan kaks pikka ja peenikest varrast, ühele korjan äärepitsi silmused ja teisele poole salli (üks pikk äär+üks lühike äär) silmused. See annab mulle täpse ülevaate, kui palju on mul silmuseid vaja kokku klapitada ja kui on vajadust valemiväliselt mõned silmused lisaks hajutada, siis saan seda kohe alguses täpselt planeerida. Samuti saan silmusepealt sättida nurka sakitipu nii kuis peab ja ilus on. Edasi polegi muud kui võtad mõlemad vardad korraga pihku (minul on üleval pool sallisilmused ja allpool äärepitsisilmused) ja hakkad varrastelt vaheldumisi silmi nõelale nokkima.

Ja nii ongi minu jaoks on kõikse vastikum asi selle äärepitsi õmblemise juures lõngaotste peitmine.

Alustasin uue Haapsalu salliga

Ootamatult tekkis pärast eelmise salli valmimist üks tellimus. Selle üle oli mul muidugi ainult hea meel, sest mis motiveeriks paremini uut üllitist ette võtma. Kuna tellitud lõng polnud selleks hetkeks veel kohale jõudnud, siis tegelesin ettevalmistustööga s.t laenasin soovijale oma “Haapsalu salli” raamatu välja ja lasin tal ajusid ragistada, et leida sobiv muster. Olin valmis kõike proovima, sest tõesti, see raamat on nii mõnus, et võtaks aga muudkui järjest mustrid ette ja kooks sallideks.

 Aga…

…te ei kujuta ette mu üllatust ja siirast head meelt, kui sain teada, et valituks osutus lehega piibelehekiri. Just jah, see on seesama kiri, mida kaalusin oma esimesegi salli puhul. Tol hetkel jäi kahe mustri vahel valikul peale kividega õnnelehekiri, kuid plaan piibelehekirja kudumiseks lähitulevikus oli endiselt päevakorras.

Eelmisel nädalal sain kätte lõnga. See on pärit Inglismaalt, tiba jämedam kui eelmine – 28/2, märksa valgem ja ka pehmem. Eile õhtul tegin ära vardaproovi

ja täna hommikul lõin 113 sallisilma vardale. Arvan, et sobiva pikkuse saavutamiseks pean kuduma 13mustrit.

Esmamulje kudumisest: kuigi lõng on pehme ja venitatud proovilapp jäi mõnus õrn, igatsen ikkagi taga oma eelmise korra peenemat lõnga. Seega pole ime, et kunagi tulevikus proovin hoopis ära 48/2 lõnga ja vaimustun hoopis sellest. Seni aga tuleb ära kasutada nii umbes kümne salli jagu praegust 28/2. Kes teab muidugi, võib-olla olen käesoleva salli valmides ka sellest jämedusest vaimustuses.

16. september 2009

Selline ta siis saigi – minu päris esimene Haapsalu sall!
 

  

Nagu pildilt näha, siis nn sõrmusetesti läbis see ka edukalt. Minu sõrmus on suurusega 17.5. Aga siit siis muud põnevad andmed:

Lõng: Ogre 32/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 3.75, kootud 2.75; äärepits ülesloodud 4, kootud 3.5
Mõõdud: 55*130cm (121silma*230ripsirida)
Muster: Kividega õnnelehekiri
Kaal: 54g

Kogemuslik tarkusetera! Oma “sitikate” (seitse silma kokku ja nendest 5 silma uuesti välja) kudumisel kasutasin abiks peenikest sukavarrast. Nii oli hea kokkukootavad silmused ühepikkuseks sikutada ja siis stressivabalt läbi kududa.

Hästi mõnus oli see sallikudumine, seega läheb see ettevõtmine kindlasti kordamisele. Aga kuna ma ise pole eriline sallikandja inimene, siis minu esimese salli omandamiseks võite sooviavalduse saata mulle mailile.