Oksjonil on “ussitatud” kaelakeed

Sel korral on oksjonil pakkumisel ussikaelakeed. Oksjon kestab 31.märtsi kella 21ni.

 

Kuulutan müüginurga ametlikult avatuks!!!

Usinamad ja tähelepanelikumad blogikülastajad on kindlasti märganud lehe ülaäärele tekkinud viidet müüginurga lehele. Panin sinna nähtavale kõik sellised valmisasjad, mis aja jooksul on tekkinud ja mille hea meelega uutele omanikele loovutaks. Seega kui tahad miskit ilusat endale või otsid parasjagu kingitust oma lähedastele, tuttavatele, sõpradele, siis astu alati läbi. Ehk tekib äratundmisrõõm ja leiad miskit hingele.

Kättesaamisviisis saame kindlasti kokku leppida. Mina ise elan Haapsalus, kui Sina mitte, siis saame kasutada Smartposti või Eesti Posti teenuseid. Pakkimiskulud on minu poolt, saatekulud Sinu poolt.

Ongi vist kõik oluline öeldud

Teretulemast minu müüginurka sirvima ja loodan, et leiate teinekordki tee sinna!

Oksjonil on must-valge mustriline ussikaelakee.

Sel korral pakkusin valikuna välja kaks must-valget mustrilist ussikaelakeed. Oksjon kestab 29. nov. 2009 kella 21.00ni.

 

Olete oodatud pakkumisi tegema!

Oksjonil on valik edevaid patsikumme

Sel korral on võimalik alltoodud patsikummidest valida omale kaks lemmikut. Oksjon kestab 4. nov. 2009 kella 21.00ni.

                  

     

Olete oodatud pakkumisi tegema!

 

13. mai 2009

Täna ei jutusta pikalt, teen seda kunagi hiljem Tahtsin vaid mõned pildid panna ja kutsuda teid Türi Lillelaadale, mis toimub sel nädalavahetusel.

    
  
 

12. veebruar 2009

Paar nädalat on möödunud jällegi usinalt. Pistan aga pildid jälle teile vahepeal vaatamiseks, siis saab uute mõtetega edasi minna.

Kõigepealt ohjeldamatult ussitamisi:
Olen püüdnud nüüd hoida riiuli peal pidevalt vähemalt ühe lükitud ussi, mida siis looderdamishetkedel teleka vaatamise või netis surfimise kõrvale näppude vahele võtta. Sedaviisi sai valmis ka järjekordsed kaks must-valget ussi:

 

Mõlemate puhul kasutatud 11/0 Tšehhi seemnehelmeid, 12 seemet ringil, pikkus u. 42cm.

Tehtud on ka hulgaliselt katsetusi patsikummidega.
Kõigepealt Krissu sõbrannale kingituseks roosa hõbedaste südametega:

 

Järgmiseks paluti mul mängida pisut roheliste toonidega. Üritasin siis kombineerida.
Esimese juures on voolavalt kasutatud kolme erinevat tooni rohelist. Paraku, kuna kumminiidi värv oli nii palju intensiivne roheline, ei ole eritoonide efekt nii hästi välja joonistunud kui tahaks.

Iseeneset pidi see välja nägema sarnane, kui Kristella endale lükkis ja mina muidugi jälle heegeldasin usinalt:

Teisele rohelisele patsikummile tegin kolmnurkadega mustri heleda ja tumeda tooniga:

Kuna need ainult roheliste toonidega tundusin mulle pisut sellised tumedad, siis kolmandasse lisasin erksuse mõttes hoopis pisut kollast sekka.

Ja edasi katsetused satsiliste patsikummidega, mõttes ikka rohelised toonid.
Esmalt alustasin soovitud rohelise hõbedase kombinatsiooniga.

 

Siin kasutasin teist kumminiiti ja erinevad toonid tulid nii ilusti välja, et sain inspiratsiooni proovimaks ilma litriteta varianti, lisades kohevuse tõstmiseks hoopis pisut suuremaid helmeid:

 

Kolmas satsiline katsetus on selline vabakavaline Leidsin oma helmekarbist kunagi värvipakivahetusest saadud punased lillekujulised litrid ja siin siis on minu “lillepeenar”:

 

Vat sellised ussitamised siis sel korral.
Veel sai Läänemaa Isetegijatega koos krakleed tehtud. Mina katsetasin seda ühe lillepoti peal.

Eelmisel nädalal oli mu emal sünnipäev. Viimati kui ta mul külas käis, siis näitasin talle oma poolikut kaelakeed. See meeldis talle jubedamal kombel, sestap haarasin ideest kinni ja nokkisin talle kingituseks kaelakee. “Kõigest” 677 rõngast avada ja sulgeda

Ja lõpuks olen mõned lilled ka vahepeal kokku pannud. Muidu ikka ainult detaile nokin karpi. Lumikellukesed, mis vastu ööd lapse õpetajale sünnipäevaks tegin, kahjuks pildile ei jõudnud, küll aga on välja näidata kolm roosi.

  

  

Kollane ja valge roos on ka oksjonil ootamas teie pakkumisi.

25. jaanuar 2009

Detsembri lõpus mainisin ühe postituse lõpus katseid kumminiidi ja ussitamisega seoses. Täna siis räägin sellest pikemalt.
Asi sai alguse sellest, et Kristella leidis mul arvutist ussimustriprogrammi ja olles pisut näppu harjutanud, nõudis loodud mustriga käekeed. Mina, kes ma juba ammu olin mõelnud ussitamisel kumminiiti katsetada ja selleks otstarbeks ka paar rulli varunud, pistsin talle pihku rohelise niidi ja lasin seemneid sellele lükkida. Lõpptulemus sai selline:

 

Pikkuselt miski 15 cm, sest käekee ja patsikummi idee ühes esemes poleks muidu töötanud. Aga veniva ussi idee töötas ja see tegi meele rõõmsaks.

Edasi hakkasin tuunima patsikumme edevamaks. Esmalt sai lisatud pisikesed aasakesed:

 

 

ja siis pisut litreid:

 

 

siis neid jälle pisut vähemaks võetud:

 

No ei teagi, kas see viimane oli hea mõte. Kristella lemmikuks on raudselt punane patsikas, sest mustal pidi olema litreid liiga vähe

Milline aga on teie lemmik? Praegu on nii punane kui must ootamas teie pakkumisi käimasoleval oksjonil.
 

Lisaks olen pusinud valmis peotäie lipsupatsikumme…

…ja ühe lehmakese. Või võib teda ikka uue aasta järgi ka härjaks nimetada, udaraid ju pole. Nimelt ema juba ammu rääkis, et tal on mobiiliripats katki läinud ja vaja oleks uut. Paraku aga ei teadnud ta eelistada ei miskit värvi ega tehnikat. Minul ka üldse mõte ei jooksnud, kuniks tuli see nn aasta sümboli idee. No vast selle aastakese peab tal vastu. Eks järgmisel aastal võib siis uue teha…järgmine peaks vist tiiger olema

  

10. jaanuar 2009

Jõulude ajal olid mu pisikesed järjekordselt haiged ja kuna õhus oli oht ka haiglasseminekuks, siis jõulude teisel pühal lükkisin mina niidile kolm “ussi”. Siiski sel korral läks õnneks ja teate, kui mõnus oli riiuli pealt jooksvalt muudkui aga usse võtta ussitamiseks
Esimene neist on mul meeles mõlkunud juba sellest ajast, kui tegin mõned keed kuldse ja hõbeda ning musta kombinatsioonis. Sai siis tellitud ka teisi värve metallikseemneid ja punaseid nähes oli mul kohe tahtmine teha punalillelise keskosaga musta ussi. Siin ta siis nüüd ongi lõpuks – selline mõnus ja pisut reljeefse mustriga:

Alles pildistamisel avastasin, et mul on mustrisse üks kala sisse tulnud. Ei tea, kus mu silmad küll enne olid Pean vist nüüd harutama hakkama, kuigi asjatundmatule silmale see vast niiväga silma ei hakka. Ainult kaks lillekest ongi pisut nihkes.
Edit: hing ei andnud rahu, harutasin ikka üles, tuli välja, et üks punane seeme oli vahelt puudu. Vat kui palju pahandust siis võib teha üksainumas seemneke

Ja edasi muidugi valik minu lemmikutest – kaks mustvalget ussi. Üks on selline saledam, 6 seemnega ringil, ja teine pisut rammusam, 10 seemet ringil, mõlematel kasutatud 11/0 seemneid.

  

Need must-valged mustrid on nii mõnusad, sestap pean plaani omale muretseda 15/0 seemneid, et saaks veel vingemaid katsetada ja ussi jämedus jääks siiski “normaalsuse” piiresse.
Kui ka teile need ussid meeldivad, siis ootan teid ussijahile käimasolevale oksjonile.
Veel olen teinud juba paraja hunniku erinevate lillede detaile, et tekitada koju pisuke lillevaru. Kuna vanemapalk lõpeb mõne kuu pärast, siis olen otsustanud sel aastal rohkem pakkuda ja müüa oma käsitööd, et tagada vabadust uute materjalide ostmisel ja pisut ka lisa pere-eelarvesse. Seega vaadake mu pildialbumit ja kui tunnete, et mõni sarnane võiks olla omapäraseks kingituseks teie sõbrale, tuttavale, lähedasele või sobiks ehtima te kodu, siis kirjutage mulle…

29. detsember 2008

See pole küll enam üldse põnev, sest süüteroosidest on saanud järjekordne Isetegijate hitt-toode, kuid jah, kuna ämmal-äial ja isal-emal on veel ahjud ning vanemal õel ka kamin, siis otsustasin minagi näppu proovida ja neid päkapiku kotti poetada. Pisuke segadus ju hinges oli, kuna ei teadnud, kui palju neid küünlajuppe siis ikkagi olema peab ja kuidas see kastmine käib. Kikuliisi soovitus: “…küünlajuppe tunde järgi aga mida rohkem seda uhkem…”, ei andnud minusugusele täpsusfriigile just eriti palju kindlustunnet. Aga mis seal ikka. Julge hundi rind on rasvane Kuna meie peres just eriti palju küünlajuppe pole (paar viimast aastat on meil kodus pojast tuletõrjeülem, kes süüdatud küünlad kohe ära puhub), siis ostsin poest karbi punaseid kuuseküünlaid ja kaunistuseks pisut sädelevat liimi ning asusin tööle. Lihtne oli ja päris ilusad said. Ma ei tea, kas pingutasin küünlajuppidega üle, aga mulle tundub, et võin soovitada rammusate rooside jaoks küll paki küünalde ja 12-15 roosi vahekorda

 

Aga muid toimetusi olen veel teinud. Nimelt telliti selle mustvalge kaelaussi  ka käekee ja kõrvarõngad. Käekee sai tehtud, kuid kõrvarõngad jäävad klõpse või kruviversiooni vidinaid ootama, sest auke tellijal kõrvades kahjuks pole.

Ja siis katsetasin veel juba korra proovitud lipsukestega. Kuna sel korral õnnestus hankida tiba jämedamad patsikummid, siis võtsin kasutusele ka tiba suuremad seemned.

Punast südant proovisin ka, kuid see nii mõnus mu meelest ei jäänud.

Küll aga sain veel jõululaupäeva hommikul täita lapse soovi ja päkapikk poetas talle sussi sisse kollaste lipsudega patsikummid.

Tegelikult tegin katseid ussitamise ja kumminiidiga ka, aga laps suutis selle juba kuskile nii ära panna, et pilti pole. Ehk saan sest juttu teha järgmisel korral. Niipalju võin igatahes öelda, et idee töötab

12. detsember 2008

Et siis ussidega pidime jätkama. Kõigepealt üks õe tellitud uss tema sõbrannale sünnipäevaks. Materjaliks nr 11 mustad ja hõbetatud sisuga helekollased seemned ning must “Julia” heegelniit.

 

Järgmised on sellised omaalgatuslikud ussikesed, seega neis on alati miski õpetlik iva mu jaoks sees. Näiteks selle järjekordse must-valge ussiga õppisin ja harjutasin ma kasvatamist ja kahandamist.

 

Aga selle pruuni ussi inspiratsioon tuli mu riiulis seisvatest seemnekarpidest. Mul on neid terve värvipalett pandud järkjärgulise värvimuutustega virnadesse ning aeg-ajalt ma siis imetlen neid ja ammutan inspiratsiooni Et vaja oli täita ka värvispektri pruun töö, siis sel korral saigi haaratud kuus eritooni haledast meevärvist kuni tumepruunini ja kombineeritud selline vahva uss, millel sain proovida üleminekut ühest ussist kaheks ja vastupidi.

 

Krissu leidis mu ussimustri ja niiväga tahtis omale miskit originaalvärvides saada. Olin nõus heegeldama, kui tema ise seemned niidile lükib. Esmalt mõtlesin, et teen talle võtmehoidja, aga laps sattus teraapilise lükkimismaagia võimusesse ja lükkis suisa käekee jagu seemneid niidile. Seega sai valmis ussike, millel proovisin otste ühendamist. Kusjuures vägagi eduliselt venib see piisavalt, et saaks üle käe veeretada ja siis jääb ilusti randmele vabalt hoidma.

 

Samamoodi ühendasin ka ühe katsetamise käigus karpi seisma jäänud roosa-valge ussikese.

Ussijutt sai selleks korraks otsa, aga näitan veel teiste teemade asju ka, et ükskord ometi järje peale saaks ja siis juba üksikult pilte lisama saaks hakata.

Nagu lubatud sai, tuli neid tamiilipunutistest pudulojuseid juurde. Osad on juba proovitud mustrite taasavastamine, osad täitsa esmakordsed üllitised. Need kõik leidsid oma koha mobiilipaela otsas.

      

Ja siis on veel tehtud mõned rõngastega ehtekomplektid.

  

 

 

Vat nüüd  said küll vist kõik pildid näidatud, mis hetkel arvutis. Peagi tuleb juurde, kuid neid hakkan näitama siis juba uute postitustega.