10. juuli 2006

22. sept. 2009

Vat selline nodzu ootas mul nädalapäevad riiulinurgas omale silmi, suud ja triipe. Eile öösel võtsin kätte ja tegin valmis. Üle pika aja võib enda üle uhke olla, sest sai üks idee realiseeritud ka nn normaalajaga. Muidu ikka kipuvad mul mõtted välgatama üsna viimasel minutil ja sestap ka tegemine suht pingeline. Tehtud sai ta siis õepojale sünnipäevaks, kelle lemmik tegelikult on küll Ruu, kuid kaisukaks Tiiger. Ehk võetakse Nodzu ka omaks 😀

Iseenesest on see mu esimene heegeldatud loomake. Pelgasin alati neid vastikuid õmblusi, kuid siin olin valmis nendega pusserdama. Selgus aga, et kõik ihuliikmed tuli keha külge heegeldades kinnitada. Igatahes väga mõnus lahendus. Kristella tellis juba endale Tiigri. Eks näis, kui sobivat värvi lõngu leian, ehk teen ära ka.

Puhhi tegelaste heegeldamise õpetused saad endale sikutada siit.

 

Ja siin on jälle üks Kristella ekspromtideesid internetist, mis kohe tuli järgi teha.

  


5. juuli 2006

22. sept. 2009

Täna sai siis omanik kätte minu kingituse ja seetõttu on mul võimalus teile näidata ühte karpi, mille eelmisel nädalal tänutäheks meisterdasin. Tehnika oli kohe kindel, sest ajapuuduses tundus see kõige mõtekam. Siiski mustri ja värvilahenduseni jõudmine võttis terve õhtu. Tahtsin ju ikka, et see saajale meeldiks ja pisut ka hinge läheks. Praegu panin sinna sisse kotitäie komme, kuid arvan, et kui ta tulevikus muud kasutust ei leia, siis koha koeraomaniku shotikakogus ikka.
Karp siis ise selline:

Kuna Krissu pole ammu miskit nuputanud, siis on minu triikimisvilumus natsa roostes ja tulemus pisut ebaühtlane, kuid muidu jäin asjaga rahule ja kuuldavasti olin vähemasti tekitanud üllatusrõõmu.

Ühes hilisemas postituses selgitasin karbi tegemise põhimõtet:

See asi ei ole liimitud. Liimisime PVA-ga ainult seda kausikest ja lusikat, mida Krissu kunagi sõbrantsiga tegi. Karp on tamiiliga kokku õmmeldud. Küljed on antud variandi puhul jah kihiti triigitud. Süsteem umbes selline nagu siin õpetuses http://www.perlerbeads.com/2_06graphics/2_06project.html

Aga kandilist karpi annaks teha ka teisiti. St nuputada servad ka ja teha äärtesse sakid, mis siis omavahel haakuma hakkaks. Oleme proovinud nii ühe pliiatsitopsi teha ja täitsa kobe tuli välja. Seda tehnikat vast illustreeriks järgmine link: http://www.perlerbeads.com/3dpages/tissueboxes/tissueboxes.html


26. juuni 2006

22. sept. 2009

Kui sellele viimasele kübarale lilleketti kaunistuseks heegeldasin, siis Krissu muudkui toppis seda omale peapaelaks. Seega eile öösel võtsin ette ja tegin lapsele hommikuks üllatuse:

Lillekesed venivad pisut nööri pingutades välja, kuid pole hullu. Lapsele igatahes meeldis.


19. juuni 2006

22. sept. 2009

Tegin õe tuttavale tellimise peale paar mütsi.
Tüdrukule tegin sellise roosa ja edeva:

  

Sooviks oli, et see oleks pealt õhuline. Võtsin siis ette ühe linikumustri ja üritasin asja edendada. Tahtsin tegelikult kogu mütsi na hõreda teha, aga see muster ei hakanud mul sobival ajal kausiks tõmbama, seega tegin vägisi ja siis kui mulle sobis 😛
Ääre panin sel korral meelega lokitama ja minu arust selline korrapärane lokitamine kukkus täitsa kena välja.
Kaunistuseks sai tehtud minu esimene nn pärliloom. Ei olnudki see mässamine väga keeruline. Kristella oli ka kohe elevil ja tahtis samasugust nikerdada. Tema liblikas on siiski veel pooleli, seega esitlen seda hiljem kunagi. Tal oli esiti plaan see seinale panna, kuid hiljem juba tekkis praktilisem plaan juukseklambri näol. Eks näis, kas ta siis sellega ükskord valmis ka saab. Liblika punumise õpetuse leiad siit.

Poisile sai aga nokats:

Alustades võtsin ette Aet’i õpetuse ja otsustasin selle ära proovida. Minul sama jämedat lõnga polnud, seega tuli juba jooksvalt kohandusi teha. Kui noka tehtud sain, ei jäänud rahule ma selle hoidvusega ja nii tuli hakata ise “jalgratast leiutama”. Tulemus sai selle võrra parem, et jäin ise rahule ja Krissu, kes mul pildistamisel ja mõõtmisel modelliks oli, ka mütsi heaks kiitis.

Veel sai õele sünnipäevaks nikerdatud üks kaelakee tema oranzhi topi juurde:

Selle juurde ütleks vaid nii palju, et kogemused tulevad proovides ja harjutades. Kui selle töö lõpetanud olin, tuli mitu teist mõtet, kuidas tulemus ehk parem ja efektsem oleks olnud. Lammutama siiski ajapuudusel ei hakanud ja õele meeldis ka selline versioon.


25. juuni 2006

22. sept. 2009

Inspireerituna karikakra linikukust valmis sel nädalal kingituseks üks kübar või müts, kuidas keegi tahab nimetada.

Krissule on see pisut lai, seepärast pea pealt ei hoia nii hästi kui võiks, aga peas tehtud piltidel oleks nagu elu sees sestap ka modellipildid.

—–

Pikiks siia vahele ühe hilisema postituse, milles kirjutasin kübara ääre heegeldamise skeemist:

Kübar ise tegelikult ei hoia. Esimesel pildi peal on ta mul kausi peale pandud. Aga äär hoiab küll ise, ei ole tärgeldatud. Ma jäin tegelikult selle äärega ise väga rahule : lõpuks ometi tabasin õiget kasvatamise rütmi, et ta mitte lainetama ei hakanud, vaid ilusti ühtlaselt ja sirgelt jäi. Aga pool nr  peenema heegelnõela võtsin küll ja äär sai siis nii tehtud, et

1. rida: kinnissilmused
2. rida: 1kordsed sambad, iga kümnendasse kasvatasin 11. samba juurde.
3. rida: 1 kordsed sambad, kasvatamist algasin 5st silmast ja sealt edasi siis jälle iga kymnenda juurde kasvatasin 11. lisaks.
4. rida: lihtsalt ring 1kordseid sambaid
5. rida: 1kordsed sambad, kasvatamine iga kümnenda juurde
6 rida: lihtsalt ring 1kordseid sambaid
7. rida: 1kordsed sambad, kasvatamine iga kümnenda juurde
8. rida: lihtsalt ring 1kordseid sambaid
9. rida: kinnissilmused

Iseenesest muidugi laiust annab timmida vastavalt soovile. Mul siinkohal tuli arvestada lillekeste suurusega, kuid muidu tundus ka see laius täitsa ok.

—–

Veel sai pildistatud mõningaid Krissu meisterdamisi. Lahe on tegelikult vaadata (ja vahel tüütu ka), kuidas laps internetist ideid haarab ja kohe järgi teha tahab. Nimelt haaras ta idee siit ja nii valmisid tema pulganukud, millega mulle mitu etendust anti

  

Ja siis nikerdati oma barbidele väikseks jäänud sukapükstest triibulised kleidid:

Miskit laevukest püüdis ta ka nikerdada aga sellest ei saanud asja st masti pikkust peab veel timmima, et laevuke ujudes püsti püsiks.
Aga on ka mitu poolikut asja: pärlitest liblikas, pärlikee, nuppudest karussell ja üks tikkimisetöö. Valdavalt jääbki asi nurka seepärast, et tegutsemisaega piirab väikevend ja järgmisel korral on juba miski uus ja huvitav idee peas. Aga eks üritan teda utsitada ka neid poolikuid asju lõpetama.


4. juuni 2006

22. sept. 2009

Täna lapsel ees üks sünnipäev, kus tähtsateks tegelasteks kaksikud. Kuna kutsed saime suhteliselt varakult, otsustasime kingituseks miskit ise meisterdada. Piigale tegin mina oma esimese pärlitöö – kaelakee ja käevõru. Värvi ja stiili valisin lapse lasteaia lõpukleidi järgi. See oli selline pidulik ja helelilla ja pisut avara kaelusega. Ise jäin rahule, Krissu oli sillas ja loodan, et sünnipäevalapsele ka meeldivad.

Kristella nuputas ehete pakkimiseks tähekujulise karbi:

Poisiga olid lood natuke raskemad. Mis sa poisile ikka oskad meisterdada. Ostsime siis poest ühe konstruktori ja Krissu nuputas sinna juurde ühe vidina, mida saab kasutada nii võtmehoidjana kui ka lihtsalt luku otsa riputamiseks.

Nagu varem sai mainitud, tegi ta ühe taolise ka varem lasteaeda ühele poisile, aga minul jäi ta tookord pildistamata. Igatahes see väikemees oli vidinast sillas. Ehk sobib ka sünnipäevalapsele.


4.mai 2006

22. sept. 2009

Siin postituses lubasin, et teen mütsist ka pilti. Nüüd jäi see näppu st laps pani jälle pähe. Tegin siis pildid ära. Pealt on see siis kootud ja äär heegeldatud. Praegune kevadsuvi saab sel mütsil olema kolmas hooaeg, seega natuke on värvid juba pleekinud. Äär pisut lokitab seetõttu, et paari aasta eest tundus müts nagu pisut ebakindel peas ja ma panin heegeldatud ääre algusesse pisikese kummi.

mytsik

Ja siis veel see eelmise postituse võlg – lapse volbriürituse riietus.

n6id

Konna kohta siis veel hiljem kommentaariks niipalju:

Pildilt nüüd ei ole väga hästi näha, aga tegin selle kahest erinevat värvi roheliseset vildist. Lõikasin välja kaks ühesuurust konnakuju. Tumerohelise panin alla ja siis helerohelist hakkasin selle külge õmblema jättes ääre miski poole cm laiuselt vabaks. Nii tekib mõnusalt raamiv tumeroheline serv ja helerohelise vildi alla saab täidet toppida, Ja nii ta siis valmiski. Silmad kah pärast peale ja voilaa… 🙂 Tegelikult oleks veel vingem olnud, kui oleks pinnast eenduvad silmad aga aeg rõhus kuklale ja ei hakanud nikerdama. Igatahes mulle endale ka hullult see elukas meeldib – lihtne teha, kuid tulemus väga efektne, vilt ikka tänuväärne materjal.