23. jaanuar 2007

Ma jõudsin juba vahepeal ära unustada, et ei oska neid pärliloomakesi piisavalt hästi vormida. Nii sai siis ühel uue aasta õhtul ette võetud väike hiireke, mis mind juba kilpkonna tegemisest peale ahvatles.


Jaanuari esimesel nädalal käis mul külas lapsepõlvesõbranna ja kunagine pinginaaber. Muuhulgas tuli juttu ka käsitööst ja sellest, kuidas ta omale ilusat palmikutega ja lillekesega mütsi osta tahtis. Kuna päris sellist aga kohe kaubanduses kuskilt võtta polnud, pidi ta leppima kompromissidega. Kui sõbrants usinalt haridusseminaril tarku ettekandeid kuulas, üritasin mina tema mütsikompromisse vähendada ja püüdsin mütsi peale unistuste lillekest heegeldada. Kasutasin selleks Drexi õpetust. Jäädi rahule küll sellega ja mütsile õmblesin ka.

PS! Tutvustasin talle Isetegijate lehte ja soovitasin julgelt tegijatega ühendust võtta kui tekib soov mõne käsitööasja järele. Pärast külaskäiku pidavat ta iga päev korra Isetegijate lehel käima. Nakatasin ta vist meie aurasse. Ta pole küll isetegija, kuid nimetas end tugitoolikäsitöölaseks😀
Leidsin riiulilt eelmisel aastal seisma jäänud kudumi. Hakkasin ju lapsele sõrmikute juurde roosat sallkraed tegema. Võtsin selle siis ette ja lõpetasin ära. Nüüd, kui tali jälle õues, peab vist mütsi ka valmis kuduma. Vaheapeal oli juba tunne, et kevad varsti käes ja pole mõtet üritadagi.

On selline vahva lastesaade nagu “Tomi ja Anni juures”. Meie lapse kindel lemmik. Ja mis te arvate, mis juhtub siis, kui nad seal miskit meisterdama juhtuvad? Loomulikult see, et nii kui saade lõpeb, nõutakse emmelt tarvikuid, et saaks kohe järgi teha. Nii siis näiteks valmis kumalane, keda Krissu ka lihtsalt mummiks hüüdis.

Ja kui te arvate, et puidutööd seejuures kõrvale jäetakse, siis te eksite. Kuna puuriida maketi ehitamiseks polnud meil vastavaid tarvikuid lapsele ette sööta, siis lähenes ta asjale loominguliselt. Puuriida alus tehti papist, postideks kasutas ta hambatikke ja halgudeks pulgakommidest jäänud pulgakesi. Seda vist nimetatakse laste fantaasiakülluseks…🙂


Veel olen nokkinud pärlite kallal. Teemaks Lillekese soovil taaskord nartsissid.

Esimene katsetus oli Victoria tehnikas:

teine Prantsuse tehnikas:

ja kolmas peaks olema kahe eelmise kombinatsioon:


Oli vaja kingitust. Kuigi mulle ei meeldi kiirustades õppida, ei saanud ma siiski avanenud võimalusest loobuda ja võtsin ette oma esimese klambrikaunistuse tegemise. Selleks õppisin/harjutasin erinevaid pärlipõimimise tehnikaid ja proovisin punuda ka ühe lille. Selle võrgulise tehnika mõtles 1994.a. välja Ljudmilla Boshko ja nimetas selle oma tütre järgi “annushka” tehnikaks. Esimese hooga mõtlesin küll asja nurka visata, sest ei suutnud järjele saada, kustpidi nüüd ringitada ja kuhu nõela pista. Kuid kui esimene kroonleht valmis oli, siis ei jätnud jonni – proovisin edasi ja hakkama sain. No ja ega ma siis ei saanud kõikse lihtsamat lillekest teha, kuigi tegemise käigus just sellepärast ennast kirusin😛 Igatahes selline lihtne algaja katsetus ta tuli.

Kristella küsis selle peale, et miks ma kõik ilusad asjad ära kingin ja et kust mul sellised head ideed küll tulevad😛

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: