8. november 2006

Täna oli Kristella sünnipäev ja nagu lubatud, esitlen ma nüüd oma salaprojekti tulemusi.
Siin ta siis on:

Leidsime nukuvoodi suvel eelmise omaniku träna seest, kui suvilat koristasime. Nüüd mees värvis selle ära ja mina tegin sisse madratsi, padja ja teki.

Teki näol on tegemist minu esimese lapitekiga. Hea oli ära proovida kõik vajalikud nüansid, mis ehk kunagi ka suuremate tööde puhul vaja peaks minema. Eks ta veel harjutamist taha muidugi. Kasutasin raamatut Oro, Saarso “Lapitööd” ja soovitan soojalt seda igale algajale. Minu arust väga väärt raamat.

Lisaks sai veel tehtud soojad riided nukule – nagu päris, kuid kuna tegin need ühekordse lõnga ja peenikeste sukavarrastega, siis on nad parasjagu 38 cm nuku mõõtu. Sellel nukul polnudki varem ühtegi muud riiet kui ainult kombekas, mis tal seljas oli, kui see paari aasta eest lapsele koos nukukäruga kingiti.

Kindad mõtlesin küll esiti teha ilma pöialdeta nagu beebidele tavaks, kuid nuku pöidlad olid na imelikult püsti, et ei jäänud muud üle.
Sokkidel katsetasin lühikeste ridadega kanda. Ei jäänud sellega rahule. Tulevikus vist jätkan ikka kannalaka süsteemiga sokkide kudumist.

Sellise mütsi kudusin kunagi ka Kristellale, kui ta pisike oli. Temal oli tuti otsas pisike kelluke, nagu neid jõuluaegsetes heategevuskampaaniates müüakse. Igatahes lapsele hullult meeldis see. Praegu siis tahtsin lihtsalt tegemise meelde tuletada, kohendada ja kirja panna, sest plaanis üks sedasorti müts ka poisile kududa.

Kampsunil panin jooksma sama palmiku, mis kinnastel-sokkidelgi on kasutatud ja kaunistuseks katsetasin Epsteini raamatust imelihtsat kootud lillekest. Väga armas jäi see igatahes ja tulevikus raudselt kasutan kaunistuselemendina veel.
Pükste kohta võib öelda, et omad vitsad peksavad – kuna kampsiku äärde sai tehtud palmiksoonik, siis pükstele nagu muu sinna kõrvale ei sobinudki. Aga soonikus oli vaja need teha, sest nuku keha on selliste imelike üleminekutega (keha ju kuskile maale pehme ja paksuke) ja seetõttu võttis päris palju aega. Aga ilusad said ja tasusid vaeva ära, ma arvan. Ja veelgi enam – mulle hakkas see meeldima ja nüüd on samas soonikus juba valminud ka mehe ja lapse müts. Aga neid näitan mõni teinekord.

Lisaks sai siis veel õmmeldud fliisist jakike.

Kasutasin kevadise “Käsitöö” lõikeid. Kuna sealsed lõiked on mõeldud nukkudele pikkusega u 43, siis otsustasin oma 38 cm päkapiku jaoks tükid lõigata ilma õmblusvarudeta. See oli viga, sest jakike sai pisut kitsas. Palja kõhu peale oleks sobiv kuid kampsi peale pannes võiks varrukad laiemad olla.

Ja siinjuures on võib-olla sobiv rääkida ka minu eilsest ehete tegemise õhtust. Nimelt koolis olevat ebamugav mässata tordi- ja koogisöömisega. Seega tuleb kommi pakkuda. Aga see poleks ju meie (jajah, olen ka Krissu oma haigusesse nakatanud) moodi, kui me miskit tavaliselt teeme. Seega tegime hoopis igale lapsele ja õpetajale ka muidugi kommikee. Seda ideed sai ka eelmisel aastal lasteaias kasutatud aga siis oli meil kees vähem ja suuremaid komme ja kee otsas veel nuputatud raamiga südamed, millele oli kirjutatud “Krissu sünna 08.11.2005” Sel aastal sai siis aga sedamoodi:

8. november 2006 on saanud 2 vastust

  1. […] siis tuleb ka emmel tegutsema hakata. Mis teha kui laste (nii 3 kui 11 aastaste) seas on siiani kommikaelakeede teema na IN. Te ju ikka mäletate neid ;) […]

  2. I constantly spent my half an hour to read this web site’s content every day along with a cup of coffee.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: