13. veebruar 2008

25. sept. 2009

Veel pisut gerbera- ja ussijuttu…

Mõned postid tagasi esitasin Teile küsimuse, milliseid lilli te ootaks oksjonile, kuid mitte ühtegi vastust ei saanud. Kuna ema-isa gerberad said päris palju vastukaja ja eelmiste õite katsetamisest/leiutamisest jäid järele mõned detailid, otsustasin teha veebruarikuu oksjonile ühe gerberaõiekese. Nii sai see alguse…
…kuniks ühel päeval saabus Kristella koju ja teatas, et õpetajal on nädala aja pärast sünnipäev. Mingil ajal Kristella küsis minu käest, et miks tema ei saa kunagi minu ilusaid lilli kinkida ja siis sai lapsele lubatud, et kui ta uurib välja, millal on tema õpetajal sünnipäev, siis ma võin miskit meisterdada. Nüüd oli see hetk siis käes 😛 Eks ma olin natuke laisk ja lohe ka. Nikerdasin valmisolnud õiele pisut lisavidinaid juurde ja õpetajale rõõmuks sai viidud selline kimp:

6psigerbera

ja teile avanes mul võimalus proovida juba esimeste gerberate ajal meeles mõlkunud värvikombinatsiooni. Muidu kompositsioon ikka sama mis eelmiselgi:

oksjonigerbera2
Lisaks mõnele heleda niidiga tehtud pruunmustvalgele ussikesele, sai ema palvel tehtud üks kaelakee-käekee komplekt. Tal on nimelt nädalavahetusel sünnipäevale minek ja oli väga hädas kingitusega. Kasutatud on Helmehaldja nr 9 musti ja metallikkuldseid seemneid.

lyussikee


30. jaanuar 2008

25. sept. 2009

Nagu eelmises postituses sai kirjutatud, hakkas mul pärast gerberakimbu valmimist mõnus ussimaania. Vanemal õel tekkis äkitselt (no ma olin talle võimalust pakkunud juba pärast oma esimesest ussitamist) soov omada mõnda ussikäevõru. Huvitatud oli ta pruunimustavalgekirjust talviseks perioodiks ja miski universaalse, valgekuldse, valis suviseks ajaks. Tegelikult aga ostis ta paar päeva hiljem omale piduriided, mis nõudsid enda juurde kuldset tooni. Seega, kuigi mul oli juba lükitud seemned tumedama kee jaoks, sai esmalt ette võetud valgekuldne komplekt. Just-just komplekt, sest juba tekkis lisasoov ka ühe pikema kaelakee järgi. Käekee sai valmis piduõhtuks, kaelakee nikerdasin valmis eelmise nädala alguses. Omalt poolt lisasin veel pisikeste korallidega kõrvarõngad. Keel kasutatud Helmehaldja nr 9 loodusvalget ja hõbedasisu ning vikerläikega kuldseid seemneid. Muster: 5v, 1k, 1v, 1k, 1v, 5k, 1v, 1, k, 1v, 1k

Saatuse tahtel siis tekkis mulle nagu võluväel jaanuarisse valge värvispektriprojekti töö, kuigi esmalt olin plaaninud miskit uut lillemaailmast proovida.

Ussitamist tegelikult mahtus nädalavahetusse rohkem kui see valgekuldne käevõru. Päkapikud viisid mu nooremale õele, Leale, poolvalmis ahvatluse ussimaailmast motiveerimaks teda proovima, proovima ja proovima. Paraku ei saanud sellest asja, õde oli juba paari päeva pärast nõus selle postiga tagasi saatma, et saaks peo ajaks oma punase pintsaku juurde ideaalselt sobiva kee. Lubasin siis talle seda reede öösel vastu laupäeva teha, kui ta selleks ajaks ise asjale pihta pole saanud. Kasutatud on Helmehaldja nr. 9 ja 10 seemneid ning lükkimismuster on sama nagu detsembris õetütrele valminud roosal keel: 1m, 1p nr 10, 2p nr 9, 1p nr 10, 1m. Pikendusketi otsa punusin tamiiliga mammu. Pildil on ta pisut lömmis aga muidu oli hästi nunnu.

  

Kuna mul seemned nagunii juba lükitud olid, siis ühe soojaga sai valmis ussitatud ka pruunimustavalgekirju käekee. Paraku sai tehtud võrreldes proovijupiga niidimuudatus ja sellest muutus ka kohe üldine mulje. Nii on teistmoodi kena, kuid õele teen uue heleda niidiga. See kee aga jääb omale uut omanikku ootama.


Ühel õhtul aga müttasin netis Red Panda Blogis ja unistasin ja lasin fantaasial lennata ja …
Käed samal ajal nokkisid lõpetada maal alustatud chainmaille’i käeketti onutütrele. Selline tuli välja:

chainmail3s


17. jaanuar 2008

25. sept. 2009

Homme sõidame maale, et laupäeval üks korralik pidu maha pidada. Nimelt sai mu isa 25. detsembril ja ema saab 5. veebruaril 60-aastaseks ning et oleks “kirik keset küla”, siis ühine sünnipäevapidu toimub nüüd sel laupäeval. Ettevalmistused minu jaoks algasid juba detsembri alguses, kui tegin arvutis neile peokutsed; vahepeal sai nikerdatud isale maailma parima koduveini jaoks mõned sildid ning loomulikult päädis asi lillekimbuga, mille lõpetasin täna hommikul. Lilleks sai valitud ema lemmiklill gerbera ja nii isa kui ema jaoks on kimbus üks õieke. Oh, oleks ma emalt rohkem seda lilleseade soont pärinud, siis edeneks sellised asjad kiiremini aga lõpptulemusega jäin enamvähem rahule.

gerbera1b gerbera1c gerbera1e

Nüüd saan ussitama hakata. Õel tekkis äkitselt soov omale ehteid saada.


9. jaanuar 2008

25. sept. 2009

Ilm on külm, suisa talvine. Võtsin ennast kätte ja kaunistasin Kristella soojad kindad ära, mis juba enne jõule sai haiglas valmis kootud. Nagu ikka kudusin kinnastesse narmad sisse, kuid sel korral tegin need nn sõlmelised ja lõikasin pärast lahti. Siis pole hirmu, et sõrm kuskile kinni peaks jääma. Kaunistasin samade materjalidega, mida roosale mütsile lisandiks kasutasin.

Ja siis tahtsin veel näidata ühte lihtsat asja, mis jällegi peitis endas lõpmata palju ilu. See on üks esimesi asju, mida Kristella kunstiringis valmistas, tehtud pabertaskurätikutest ja natukesest papist. Niisama väljanägemine mittemidagiütlev, aga kui panime selle põleva küünla ümber, siis vaadake, mis välja tuli. See oli tõeliselt ilus ja mõnus latern.


7. jaanuar 2008

25. sept. 2009

Mul on siin eelmise aasta lõpus valminud tegudest mõned pildid näitamata.
Esmalt siis vast üks kuuseke, mille omanikuks üks IseTegija oleks saanud, kui saatus ei oleks meid enne jõule lastega haiglasse paisanud. Sai ära proovitud ja täitsa nunnu tuli välja, kõrgust sel umbes 16,5 cm. Tean, et pole enam päevakorrateema aga kui keski tunneb, et tahab seda hõbekuuske endale saada võib minuga ühendust võtta. Need nn. jõulukuulid on puult lihtsalt eemaldatavad, kui selleks soov peaks olema.

kuusk

Teine lilleline tegevus sai mõtetes alguse eelmisel aastal (või peaks ütlema üleeelmisel…). Juba siis plaanisin ämmale, kelle sünnipäev on jõululaupäeval, teha ühe tõelise jõululille – jõulukaktuse. Tookord jäi see siiski tegemata. Eks mul oli siis ka vaid paar kuud lilletegemise kogemust ja pidasin seda ettevõtmist natuke keeruliseks. Katsetasin siis hoopis oma esimest roosi. Sel aastal hakkas sünnipäeva lähenedes mõte aga uuesti tiksuma. Vahepeal jõudis selle mõtte teostada isegi mu õde Lea. Ühel hetkel võtsin minagi asja ette ja nii ta valmis ja sai ka ära kingitud. Minu lilleke tuli selline:

j6ulukaktus

Jäin tulemusega üsna rahule, kuigi kui peaks olema vajadus veel teha, siis teaks juba kuidas teha lillekest veelgi kohevamaks ja loomulikumaks ja ilusamaks ja kõike seda muud ka 😛