Sissejuhatus on tehtud…

30. sept. 2009

…ja kolimine lõppenud. Nüüd oleks aeg arvuti piinamise asemel rohkem käsitööle rõhku panna :P, kuid usun, et leiate seniks piisavalt lugemist ja uudistamist ning ärge häbenege ka arvamust avaldada 😉


16. september 2009

30. sept. 2009

Selline ta siis saigi – minu päris esimene Haapsalu sall!
 

  sallligemalt

Nagu pildilt näha, siis nn sõrmusetesti läbis see ka edukalt. Minu sõrmus on suurusega 17.5. Aga siit siis muud põnevad andmed:

Lõng: Ogre 32/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 3.75, kootud 2.75; äärepits ülesloodud 4, kootud 3.5
Mõõdud: 55*130cm (121silma*230ripsirida)
Muster: Kividega õnnelehekiri
Kaal: 54g

Kogemuslik tarkusetera! Oma “sitikate” (seitse silma kokku ja nendest 5 silma uuesti välja) kudumisel kasutasin abiks peenikest sukavarrast. Nii oli hea kokkukootavad silmused ühepikkuseks sikutada ja siis stressivabalt läbi kududa.

Hästi mõnus oli see sallikudumine, seega läheb see ettevõtmine kindlasti kordamisele. Aga kuna ma ise pole eriline sallikandja inimene, siis minu esimese salli omandamiseks võite sooviavalduse saata mulle mailile.


9. august 2009

30. sept. 2009

Aeg jälle üks kokkuvõte vahepeal toimunud tegemistest kirja panna.

Kui eelmises postituses näitasin ära juba ühe lapse suvise peakatte, Kristoferi nokatsi, siis järgmisena sai ette võetud kübarake Karmenile:

 

Vanemale tüdrukule sai sel aastal pearätik tehtud. Ma pole siiani eriti miskit motiividest heegeldanud, sestap kasutasin võimalust ja katsetasin ära. Omalt poolt sai mustrisse lisatud suuri seemnepärleid.

 

Kunagi oli plaan sellest üksikust suurest orhideeõiest teha pisike kimbuke, milles ikka nn roheline ka pärlitest, kuid siis oli järsku kiiresti-kiiresti vaja väikest meelespidamise kingitust ning nii pidin leppima ka lihtsama lahendusega.

juuni2009orhideekimp1a

Järgi sai proovitud uues värvikombinatsioonis roos. Põhivärviks selline tumetumepunane ja äärerant on seesama tumepunane hõbedaläikelise viimistlusega. Tegelikkuses jäi õis rahumeelsem, pildi peal kuidagi äär liiga plingib.

juuni2009tumetumepunaneroos

Juunikuusse jäid veel ka mõned kõrvarõngapaarid. Teile on näitamata vast sellised värvikatsetused:

 

Siis aga sai ette võetud veel üks mütsike õe kahekuusele tirtsule. Selle ma kudusin, sest na pisikesed ju peamiselt lamavad ja kude tundub mulle pehmem kui heegeldis. Võtsin ette ühe klaasialuse mustri kunagisest Ilutegijast ja hakkasin sealt sobivalt edasi aretama. Esimene müts sai selline:

Justnimelt esimene, sest ma tegin teise veel. Kaugjuhtimise teel on ju kole raske miskit leiutada ja tuli välja, et etteantud mõõtude järgi müts kippus ikka tiba väike olema. Eks siis tegin uue 🙂
Pea peal on sama lilleke, lille ümbritsevad rombikesed on nüüd juba pisut korrektsemalt kujundatud ja lisaks tegin allapoole ka veel mõned üksikud rombid. Nii sain ilusti ja sujuvalt igale vardale veel ühe vajaliku silmuse juurde aretada ning ehk andsid rombid kasvamiseks venivust ka juurde.

Ja lõppenud on ka järjekordne koolikursus. Sel korral oli teemaks Victoria tehnika ehk paralleelsete ridade tehnika, kuidas keegi parasjagu armastab seda kutsuda. Et tegemist on minu lemmiktehnikaga lillede tegemisel, siis ootused kursusele olid hoopis teised, kui puukooli puhul. Olen ju ise palju enda jaoks vajalikke töövõtteid leiutanud ning avastanud seejuures erinevaid nippe ja knihve. Suur oli äratundmisrõõm, kui avastasin, et  olen täitsa õigel teel – ka meid õpetav oluliselt kogenum tegija kasutab täpselt samasid töövõtteid. Juurde sain ka mõned uued nipid, mida lihtsalt siiani polnud veel vaja avastada olnud, kuid peamine, mis hea enesetunde sellest kursusest andis, oli õhkkond. Mõnus oli arutleda erinevate ideede või mõtete üle inimesega, kes on minuga ühel lainel ja ka minust kogenum.  Sellest kursusest siis sündis samuti kaks tööd. Esimene töö oli erinevate töövõtete harjutamine ja valminud detailidest panin mina kokku sellise oksakese:

ning teiseks siis eksamitöö – liilia


11. juuni 2009

30. sept. 2009

Sel korral siis pisut pikem postitus, et tehtud asjadega jälle järje peale saaks ja hing ning mõtted oleks valla uutele tegemistele.
 

Viimases postituses mainisin äratundmisrõõmu Tintsiku rõngameisterdusi nähes. Seejärel peetud vestlused MSN-is ja jagatud elevus pani mul hirmsat moodi sõrmed sügelema ja ajusoppidest tulid välja mõttes mõlkunud ideed, mida olin juba varem tahtnud proovida. Eks kui sügeleb, siis kõikse parem rohi selle vastu on sügamine. Esmalt proovisin ära sellise asja nagu Danish Knot – mõnusad pisikesed sõlmekesed, mille tegemisest ja õnnestumisest oli hea tunne terveks õhtuks. Lõppviimistlusena panin nad kõrvarõnga konksude otsa.

 

 

Teine asi, mida katsetada tahtsin oli mustade rõngastega Shaggy Loops’i. Olen seda tehnikat varem kasutanud hõbedaste rõngastega kombineerides neid erivärvi seemnetega (hõbe-punane, hõbe-oranž, hõbe-helesinine ja tegelikult ka hõbe-fuksiaroosa, kuid sellest pole esinduslikku pilti, sest kadus liiga kiiresti käest). Sel korral tahtsin siis proovida musti rõngaid kombineerides neid kuldsete ja hõbedaste metallikseemnetega. No selline klassika 🙂 Tulemus sai just nii mõnus, kui arvasin välja tulevat:

  

   
                   

Laadal pusisin veel paar keed, kuid neist pole täispikkuses pilte veel, kuna andsin oma asjad mõneks ajaks Pärnusse õe hoole alla. Lähivõtted on neist sellised:

 

 

Küll aga sai kodus lõpetatud üks teine laadal alguse saanud kee. See sai selline:

   

 

Eelmisel kevadel kargas õele Lea1-le pähe idee, et mis oleks kui läheks ka oma lilledega Türile lillelaadale. See oli selline vahva uitmõte. Hoopis reaalsemaks sai see aga jaanuaris, kui otsustasime selle hullu idee teoks teha. Eks siis sai vaikselt muude toimetuste kõrvalt nokitsetud pisut lilledetaile teha. Kindel tahtmine oli teha rukkililli, viljapäid, moone ja karikakraid, lisaks lemmikuid hiliseid nartsisse ning aasta alguses lisandus veel ideedesse lumikellukesed, kevadesse just parasjagu sobivad. Või no tegelikult oleks veel tahtnud palju erinevaid asju teha, aga aeg on see, mis piiranguid teeb. Lisaks sai veel laadakaubasse ussikaelakeesid ja –patsikumme, rõngastest ehteid ja lipsupatsikumme. Algaja laadataja, nagu ma olin, stressasin palju selle pärast, et kaupa vähe. Tegelikkus aga näitas, et olin üle pingutanud. Eelmises postituses on mõned pildid laadakaubast ja nn soojenduslaadast Paides, kuid siinkohal veel üks pilt Türi letist (minu, Lea1 ja Drexi) ja paar ilusat võtet Tintsiku fotokast. Tal on kindlasti seal veel ilusaid klõpse, aga ta ei raatsi neid näidata veel 😛 

 

Lisaks laadalillede nikerdamisele sai täidetud üks tellimus:

 

Pärast suurt laadavärki sai üle terve igaviku kätte võetud heegelnõel ja heegeldatud selle sõna otseses mõttes (mitte ussitatud noh :P). Tegin seda päris suure mõnuga. Valmis veel üks tiigrike. Loodan, et selle saanud laps, tundis sest rõõmu.

Ühe soojaga sai ka poisile sellesuvine nokats heegeldatud. Oli teine na õnnelik, et käis terve õhtu toaski mütsiga ringi.

 

Ja nüüd miskit päris uut minu jaoks. Kui Tsunaami käib pärlikoolis ja üllatab meid tihtipeale uute ilusate kaelakeedega, siis minul on ka netiavarustes üks salapaik, kus ma käisin koolis – puukoolis. Siin on minu eksamitööd:

  

 

Kasel on kõrgust 45 cm, laiust 22 cm; bonsail on kõrgust 19 cm ja laiust 29 cm maksimaalselt.
Tean, et need pole ideaalsed ja on palju, mida järgmisel korral oskan paremini teha ja kavandada ning milliseid vigu vältida. Kooliskäimine käis kohati ajapuudusel üle kivide ja kändude, kuid ma olen rahul, et selle ette võtsin ja see kogemus, mis sain, on lihtsalt hindamatu. Nüüd oleks lihtsalt vaja leida puukestele oma koht ja uus kodu, siis võiks vast ka uusi katsetusi selles vallas ette võtta.


13. mai 2009

30. sept. 2009

Täna ei jutusta pikalt, teen seda kunagi hiljem 😉 Tahtsin vaid mõned pildid panna ja kutsuda teid Türi Lillelaadale, mis toimub sel nädalavahetusel.

    
  
 


28. märts 2009

30. sept. 2009

Jagan jälle vahepealseid tegemisi, mida on päris mitu pilti kogunenud.

Järjekordsed ussipatsikummid said viimistletud, paar kaelakeed aga unustasin pildistamata.

marts2009sinineh6bepatsikumm marts2009heletumesininepatsikumm marts2009paikesepatsikumm marts2009rohelinekuldnepatsikumm marts2009musth6bepatsikumm marts2009mustpunanekollanepatsikumm  marts2009roosapatsikumm marts2009lillapatsikumm

 

Minu käest küsiti päevalille. Egas miskit, proovisin. Sai küll õige lille nägu. Tehnilise poole pealt aga panin kõrva taha parandusettepanekud 😛 Neid saab siis järgmisel korral kasutada.

paevalill2 paevalill1

 

Esmaspäeval sai poja 4-aastaseks. Nädalavahetusel siis tähistasime seda. Minu missiooniks oli teha tort. Nii ma siis otsisin mänguasjasahtlist paar autot ja hakkasin oma üles ehitama. Lastele väga meeldis, ju siis läks mu mõte õigesse auku 😀


 

Ja viimane jutt jälle käimasolevast oksjonist. Sel korral on teemaks rõngad, millest isegi punun ehteid. Kollasin ühel öösel üle pika aja Tintsiku blogis (suured tänud sulle minu pildigaleriile linkamast) ja mind tabas suur äratundmisrõõm 😉 Tema katsetustele kirjutatud vastukaja aga tekitas mõtteid, et päris paljudel oleks huvi asja katsetada. Nii siis otsisingi hetkel valmisolnud rõngad välja ja panin osa neist oksjonile. Kuna mul hetkel on miski nn mikromaania, siis on pakkumisel olevad rõngad ka sellest mastist. Nendest tehtud ehted jäävad mu meelest nii mõnusad ja nunnud. Välja pakkusin siis peamiselt hõbedakarva ja mustad rõngad, millesse saab siis särtsu lisada kahte värvi punaste toonidega.


Veel oleks mul teile palve seoses oksjonitega. Üritan neid nüüd igal kuul paar korda korraldada. Jagage mõtteid, mida te sooviksite seal näha. Kas on selleks mõni lill, mida juba olen teile näidanud või ootaksite hoopis miskit uut? Või on selleks mõni uss või tamiilipunutis või rõngameisterdus?


18. märts 2009

30. sept. 2009

Eile jõudis lõppu minu viimase kolme nädala ööprojekt – 12 kirivööjuppi, millel pikkust vahemikus 78-85cm.
Keskkoolis oli meil viimases klassis käsitöötunnis kaks suurt projekti: esimesel poolaastal tikkisime-õmblesime oma tulevastele beebidele haiglast kojutuleku riidekomplekti ja teisel poolaastal tegime (tikkisime, õmblesime, kurrutasime, kudusime jms) igaüks omale rahvariiete komplekti, mille panime lõpuaktusele selga. Selle käigus siis sai selgeks õpitud ka kirivöö kudumine. Mina tegin omale sellised:

Ülemine on minu esimene vöö ja kuulub minu Viljandimaa rahvariiete juurde. Teine muster, vat ei mäletagi selle mustri päritolu, lihtsalt mulle väga meeldis ja tegin selle suurest kudumislustist 😀

Nüüd, 16 aastat hiljem, tuli see tarkus ja kogemus uuesti päevavalgele tuua. Ema töö juures otsustasid ta kolleegid ise valmistada lasteaia lõpurühmale rahvariided ja selle käigus õpiti ka kirivöö tegemist, kuid kudumisega jäädi kimpu. Nii palutigi minu abi. Lõimematerjal just kõige kvaliteetsem sel korral polnud, kuid püüdsin anda endast parima:

 

Väikese pildiseeria tegin ka kudumisprotsessist. Kel huvi, saab neid vaadata SIIT.

Leidsin sellest rahvariieteprojekti kohta ka ühe meediakajastuse “Järva Teatajas”.
 

Teine päris uus kogemus oli pühapäeval – tegin pärlilille koolitust Läänemaa isetegijatele. Varem olen küll oma last õpetanud ja selle sõbrannasid ning AstraC-le sai ju suvel õpetatud-aidatud põllulillekimpu teha, kuid 19-le inimesele korraga, vat seda polnud enne proovinud. Eks ta pisut kõhklema pani, kas kõik ikka läheb nii nagu mõelnud olin ja kas õpetamise ülesehituse idee töötab. Lõpptulemusena arvan, et sain hakkama küll ja see oli päris huvitav kogemus.
Kui tavaliselt jääb õpetajale koolituse tegemisel tühjad pihud, siis minul sai ikka töövõtteid näidates miskit valmis ka 😛

Õpilased kasutasid tegemiseks 11/0 seemneid, mina aga hoopis 6/0 seemneid.
 
No tegelikult pidi õpetuse tulemusena valmima sellised lilled:

Pildil olev kimbuke on hetkel ka oksjonil ootamas Teie pakkumisi.