Oksjonil on rõngastest punutud kaelakee “Crown Byzantine”

30. nov. 2009

Sel korral pakun välja miskit rõngaste maailmast – üks imeilus kaelakee:

Oksjon kestab 04. dets. 2009 kella 21ni.

Olete oodatud pakkumisi tegema!

Advertisements

Oksjonil on must-valge mustriline ussikaelakee.

26. nov. 2009

Sel korral pakkusin valikuna välja kaks must-valget mustrilist ussikaelakeed. Oksjon kestab 29. nov. 2009 kella 21.00ni.

 

Olete oodatud pakkumisi tegema!


Üle pika aja veel üks kimp põllulilli…

19. nov. 2009

Ma ei ole terve igaviku lillekeste kallal nikerdanud. Vahepeal oli küll ideeline soov, aga see ei formuleerunud konkreetseks vajaduseks ja nii jäidki juba valmistehtud detailid karpi oma aega ootama.

Nüüd aga on mu põhikooliaegsel klassiõel tulemas isa juubel – 65 ja see tähendab ka seda, et aeg on pensionipõlve nautima hakata. Mis oleks põlisele põllumehele veelgi sobilikum kui kimbuke põllulilli.

 

  

Kui eelmiste kimpude puhul paigutasin õisi rohkem nn ühepoolselt, siis sel korral sai sätitud nii, et igast küljest oleks kena vaadata. Lisaks on uuendusena lisatud säbruks ja kaharuseks pisut kipslille ning uue karikakra skeemi mõtlesin ka välja. Karikakar, mida varem kasutasin, oli minu jaoks liiga lihtsustatud väljendus, tahtsin pisut looduslähedasemat ja teiste õitega samas tehnikas õit.


Veel pisut talvesooja ehk mehe sall ja sõrmikud…

16. nov. 2009

Mäletate veel jah, kui esitlesin teile selle talve mütse. Postituse lõpus oli ka pikk nimekiri asjadest, mis veel oma aega ootasid. Nüüd võib paar nimetust sealt jälle maha tõmmata. Valmis said mehe sall ja sõrmikud:

nov2009karmosalljas6rmikud1 nov2009karmosalljas6rmikud3

Sõrmikutega asi juba lihtne ja tuttav:  joonistasin paberile mehe käe jälje, edasi tibake mõõtmist-sättimist ja 2-vardaga sõrmikud jälle valmis. Nüüd sain ise ka neid kätte proovida ja kuigi minu käe jaoks ta pisut laiaks jäi, tundus sõrmik hästi mõnus ja käe järgi voolav.

Salliga oli pisut leiutamist. Nagu mütsi pealt näha, siis kirju lõngaga ei pääsenud palmikute efekt eriti esile, seega sellest loobusin. Või no peaaegu ;). Hakkasin tavalist 2-2 soonikut kuduma, aga igavuse peletamiseks ikka pisut keerutasin ja katsetasin erinevaid võtteid. Sellest sai sallile peale sik-sak koos mõningate teiste detailidega. Huvitaval kombel parempidisel (õigupoolest soonilisel) pinnal tulid need palmikulised keerud palju paremini esile. Aga ikkagi jäi minu jaoks efekti väheks ja justkui nagu miski kiiks oli puudu. Vot see õige kiiks lõigi järsku poole salli peal pähe. See oli kalakiiks 😀 Ühel hobikalamehel võib ju olla üks kalasall 😛


Väike sünnipäevaüllatus ehk Lotte, mis mahub peopessa…

9. nov. 2009

Mida lähemale Kristella sünnipäev hakkas jõudma, seda sagedamini meenutas ta seda sünnipäeva, kui issi tegi ta nukule voodi ja mina kudusin-õmblesin õueriided ja voodiriided. Vahepeal on olnud üsna mitu sünnipäeva ja ka need püüdsime lapsele meeldejäävaks teha ning see õige sära oli lapse silmis täitsa olemas, kui ta sai poest ise valida kingi, mis talle sel hetkel kõikse rohkem meeldis. Aga ometi… no ei ole need vahepealsed sünnipäevad talle oma kinkidega nii meelde jäänud, kui tollane. Seega viimane kord, kui laps õhinaga rääkis, milline võiks olla tema unistuste sünnipäev, lubasin talle ka sel aastal väikese isetehtud üllatuse.

See mõte on mul tegelikult peas mõlkunud juba pikemat aega. Aeg-ajalt lihtsalt olen tabanud lapse rääkimas, et talle tegelikult Lotte hirmsasti meeldib, aga no kaisukat ju pole mõtet nüüdseks juba 10-aastasele neiule teha/kinkida. Seega siis mõlkus meeles ära proovida Isetegija õpitoas olev õpetus ja heegeldada iirisniidist kutsa, mida saaks võtmehoidjana kasutada. Teostuse aeg oligi nüüd käes.

Ei saa öelda, et ma päris nautisin selle tegemist aga põnev oli tulemust oodata ja no muidugi lapse vaimustus asjast silus kõik konarused, millega lõpptulemuse juures rahul polnud. Selline ta siis sai:

nov2009lotte1nov2009lotte2nov2009lotte3


Süüteroosid Mardilaada jaoks…

5. nov. 2009

Sel aastal otsustati teiste Eesti koolide eeskujul ka Haapsalu Gümnaasiumis heategevuslikku Mardilaata korraldada. Tsiteerin kooli kodulehelt: “Üritus toimub laupäeval, 7. novembril 2009 kell 12-15 on Haapsalu Gümnaasiumi ruumes. Selle eesmärk on koguda raha koridoridesse istmete, jalgrattahoidjate, infoteleri, paljundusmasina, koolikella-raadio jm projektide jaoks.
Kavas on käsitööde, kingituste, hoidiste, kookide, kasutatud raamatute, heliplaatide, mänguasjade, ehete, sporditarvete, lilleseadete müük; käsitöötuba (võimalus tikkimismasinaga särke vms kaunistada – eelregistreerimine 534 14777, viltida, tikitud kaarte valmistada), kontsert, loeng, vanade autode ja autoosade oksjon, kohvik, loterii, laste meisterdamistuba.”

No vot siis selline üritus. Kuigi ise müüma ei saa sinna minna, peame nädalavahetusel Kristella sünnipäeva ja on külalisi oodata, siis oma panuse kaubavalikusse tegin siiski. Vot sellise:

nov2009syyteroosid2 nov2009syyteroosid1

Need on süüteroosid – 6tk nn kinkekarpi ja lisaks neile veel 90tk üksikult müümiseks. Kes veel ei tea, siis süüteroosid on sellised nutikad munakarpidest ja küünlarasvast tehtud abivahendid,  millega saab süüdata tule Sinu kaminas, ahjus või miks mitte ka lõkkes. Lihtsalt asetad ühe õie puude vahele või alla ja süütad põlema. Varsti süttivad ka puud ja paberit polegi vaja. Isetegija foorumis sai selline taaskasutus alguse Kikuliisist.

Omaltpoolt lisaks siia sellise võlunipi, et nii ilusaid ja värvilisi süüteroose saab ainult kuuseküünaldest, sest pikkadel küünaldel on valdavalt vaid pealiskiht värviline, seest on nad valged ja see annab läbipaistva küünlarasva. Mina kasutasin siis sel korral punaseid ja siniseid küünlaid. Üsna kogemata tuli kümmekond ilusat lillat ka välja. Neil siis esimene kiht tehtud punasega ja teine sinisega peale.

Igatahes ärgitan kõiki Haapsalu ja selle lähiümbruse inimesi laupäeval Haapsalu Gümnaasiumist läbi astuma. Usun, et tuleb vahva üritus.

 


Minu teine Haapsalu sall on valmis…

4. nov. 2009

Väga ilus tuli teine välja 😀

Sel korral järgisin täpselt raamatu vardasoovitusi s.t. kuna põhiosa sai kootud vardaga 3.5, siis silmad on ülesloodud 4.5ga ja äärepitsil on siis vastavad numbrid 4.5 ja 5.5. Tulemuse üle ei saa kurta, kuid järgmisel korral vist ikka katsetan äärepitsi jaoks veel korra tibake peenemat varrast. Aga mis siin ikka lobiseda, nautige…siin ta on oma täies hiilguses:

okt2009lehegapiibelehesall1 okt2009lehegapiibelehesall2

Panen siia enda jaoks nn ametliku statistika ka:

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5.5, kootud 4.5
Mõõdud: 58*150cm (113silma*214ripsirida)
Muster: Lehega piibelehekiri ehk Ingrid Rüütli kiri
Kaal: 76g

Kogemuslik tarkusetera! Kui eelmise salli tegemisest jagasin kogemust oma “sitikate” kudumise kohta ning vähemalt üks inimene andis märku, et sellest nõust oli kasu, siis mõtlesin, et äkki sel korral poetaks veel miskit. See võib-olla ei olegi midagi erilist, aga päris raamatu järgi ma ka ei tee seda. Jutt käib pitsi külge õmblemisest. Nimelt raamat soovitab pits enamvähem sätitada salli kõrvale, kinnitada see mõnest kohast haaknõeltega ja siis hakata aga otsast pihta kokkuõmblemisega. Minu kui täpsusfriigi ja matemaatiku jaoks oli see aga liiga umbes värk ning veel häiris mind see, et peaksin sellist nikerdamist tegema laua ääres või põrandal koogutades. Seega…mina teen seda tööd süles, mõnusalt toolinurgas kössitades:
Kõigepealt võtan kaks pikka ja peenikest varrast, ühele korjan äärepitsi silmused ja teisele poole salli (üks pikk äär+üks lühike äär) silmused. See annab mulle täpse ülevaate, kui palju on mul silmuseid vaja kokku klapitada ja kui on vajadust valemiväliselt mõned silmused lisaks hajutada, siis saan seda kohe alguses täpselt planeerida. Samuti saan silmusepealt sättida nurka sakitipu nii kuis peab ja ilus on. Edasi polegi muud kui võtad mõlemad vardad korraga pihku (minul on üleval pool sallisilmused ja allpool äärepitsisilmused) ja hakkad varrastelt vaheldumisi silmi nõelale nokkima.

Ja nii ongi minu jaoks on kõikse vastikum asi selle äärepitsi õmblemise juures lõngaotste peitmine. 🙂