Väike üllatus sõbrannale ehk üks ootamatult edev vardatops…

27. juuli 2010

Sai sõbrantsile siin mõni aeg tagasi Ebayst tellitud terve komplekt erinevate suurustega bambusest sukavardaid. Olid need siin minu juures ootamas tema järjekordset Eesti külastust. Kui olin oma varrastele kodu teinud, siis tekkis äkitse idee ka tema uutele “elukatele” pesa teha. Nagunii oli tal vahepeal ka sünnipäev, nii et väike üllatus kulus just marjaks ära 😉

Plaan oli teha miskit lihtsat ja praktilist, aga sattusin kuidagi hoogu ja nii sai tiba edevam vidinas.

   

Algmaterjaliks sai võetud Pringels kartulikrõpsude tops, värvisin põhja akrüülvärviga üle ja siis kaunistuseks mängisin erinevate paeltega pisut. Peale 12 vardakomplekti jäi topsi veel vaba ruumi ülegi, seega loodan, et Astra saab samasse karpi panna ka eelmisel korral soetatud bambusest heegelnõelad.

Advertisements

Kasutame ära issi väikest õlleharjumust ehk kott ja vöö Kristellale..

19. juuli 2010

Ühel hetkel kurtis laps, et tema püksirihm hakkab ära lagunema. Mul oli kohe võimalus talle miskit erilist pakkuda. Nimelt sai juba pikemat aega kogutud issi õllepurkide küljest klõpse ja siiani polnud veel ühtegi head ideed, kuhu oleks vaja ja saaks neid proovida. Nüüd oli kätte jõudnud minu võimalus 😛 ja tundus, et ka lapsele idee meeldis. Nii siis valmiski esimese katsetusena Kristellale uus ja edev püksirihm:

 

Materjaliks miski tundmatu heegelniit, heegelnõel suurusega 2.5 ja 56 plekkpurgiklõpsu.

Aga kuna see heegeldamine oli na mõnus, siis otsustasin seda jätkata. Krissu igatses suve alguses omale miskit pisemat kotti, kuhu tal mahuks ära telefon, rahakott ja võtmed. Ta isegi tegi heegeldamisega algust, et see vajadus omal täita, kuid asi ei edenenud eriti. Nii ma siis sujuvalt pakkusin, et teeksin talle ise koti, kasutades muuhulgas neid klõpse. Kuna vöö lapsele kohe hirmsasti meeldis, siis loomulikult polnud tal selle vastu miskit, et omada ka samas stiilis kotikest. Emal jälle “pidu põlvini” ja võis fantaasia tööle panna 😀 Lõpptulemus sai siis selline:

 

  

Materjaliks Capri heegelniit, nõela suurus 2.5 ja 415 plekkpurgiklõpsu.

Seni oli kõik lõbus ja mõnus nikerdamine kuniks oli vaja kotile voodrit teha. Õmblemine on vot selline asi, mis mulle ei meeldi ja milles ma kohe olen koba. Kui annab, siis teen õmblusi käsitsi, sest siis tunnen asja üle suuremat kontrolli aga siin siiski kasutasin ikka pisut õmblusmasina abi kah. Õmblesin ja kirusin, sest tulemus peab mu kobadusest hoolimata ju viimase peal olema 😛 No eks ta lõpuks sai ka. Lapsel rõõm koti üle ja minul rõõm, et voodri- ja lukuõmblemisega ühele poole sain.


Roosa-hõbe käekee emale…

14. juuli 2010

No tegelikult mitte midagi uut, lihtsalt tiba teine materjalivalik ja äraproovitud asja kordamine. Polegi nii ammu rõngastega mässanud, lausa teraapia oli nüüd jälle nokkida pisut. 

Emal oli oma suvise riietuse, kaelakee ja kõrvarõngaste juurde hädasti vaja miskit sarnaste värvidega käekeed ning minu senistest rõngaüllitistest tundus talle see Open Roundmaille‘s käekee just sobivat.

 


Taaskasutame ajalehti ehk kodu varrastele ja heegelnõeladele…

10. juuli 2010

Lubasin aasta alguses iseendale, et sel aastal nikerdan rohkem asju kodu heaks. Üks selliseid tehavajadusi on miskid suuremat sorti anumad/korvid kööki, milledest ühte saaks korjata plast- ja plekktaarat ning teise paberisodi. Kui netis kunagi nägin ajalehepunutisi, siis mõte jooksis vägisi oma vajaduse peale. Vaja oli aga õppida/omandada tehnikat ja teha kindlaks lõpptulemi tugevus. Selleks saigi ette võetud väiksem, selline proovitöö. Niisama asju aga pole ju mõtet nikerdada, vaid ikka vajalikke asju. Seega pidi minu proovitööst saama kodu kõikidele kodusolevatele varrastele ja heegelnõeladele. Neid on mul päris palju, sest ema miskipärast enam käsitööd teha ei taha ja pärandas oma kunagised vahendid kõik mulle, lisaks olen ise soetanud paraja varu tänapäevaseid vardaid/heegelnõelu.

Alustuseks lappasin internetist materjale korvipunumise teemadel ja tõin raamatukogust koju neli raamatut: Valeria Taubel’i “Vitspunutised”, Uno Põlts’i “Vitspunutised”, Christina Sjöberg’i “Punumine pajuvitstest ja teistest looduslikest materjalidest”, Polly Polloc “Korv”. Peab ütlema, et minu, kui totaalse võhiku, jaoks olid välistõlgetest raamatud palju inspireerivamad. Eesti autorite raamatud olid liiga tehnilised ja esmapilgul ka hirmutavad. Seega panin nad suisa esmalt kõrvale (pärast töö lõpetasimist muidugi uurisin-puurisin neid palju targema pilguga juba), et mitte lasta oma entusiasmi suretada. Seevastu Sjöbergi ja Polloci raamatud lausa ahvatlesid proovima. Lugesin need raamatud kaanest kaaneni läbi, vahtisin pilte ja tekkis tunne, et saan hakkama ning nii ma siis ette võtsin ja omale karbi punusingi.

 

Oi seda positiivset emotsioonilaengut, kui olin karbi põhiosa valmis pununud ja siis veel korraliku ääreviimistlusena kolm ühe tagant ääre sellele nikerdanud. Pärast seda oli vaja veel karbile kaas punuda ning teha kindlaks kui palju värvimine ja lakkimine karpi tugevdab, sest esiti olid karbi küljed tiba vetruvad. Ja voilaa! Siin on lõpptulemus:

 

 

 

Pildistamine oli tiba keeruline, sest lakipind kipub vastu pleekima aga… Kas see ei näe mitte kobe välja? Ma ise jäin lõpptulemusega ikka väga rahule. Värvimine ja lakkimine tegid oma töö ning karp sai tugev. Mugavuse mõttes peaks proovima algmaterjali värvimist enne punumist, sest see karbi värvimine oli üks pikk ja aeganõudev tegevus, et kõik nurgatagused ja sopid saaks ikka värvi alla.


Suvemütsikesed…

8. juuli 2010

Olen nüüd piisavalt blogimisega pidurdanud. Aeg on tehtud asjad jälle ritta panna. Seda võin juba ette öelda, et vahepealne aeg on peamiselt möödunud heegeldades ja praegu on veel samal teemal mõned asjad pooleli, kuid alati leidub sekka ka mõni päris uus avastus.

Alustuseks sai siis nii oma kui õe piigale heegeldatud suvemütsikesed.

  

  

Mustriks võtsin sel korral ette My Little CityGirl’i Garden Party Hat’i. Esiti muidugi oli plaan mütsidele kaunistuseks miskeid motiive ka peale heegeldada, aga teadagi, kui viimasel minutil (suvi tuleb ju alati kole äkitselt) nikerdad ja kohe pole aega nendega tegeleda, siis paraku ideetasemele need jäävadki 😀 Aga nunnud said need mütsid niisamagi. Kasutasin materjaliks Capri Ombre puuvillast lõnga ja nr 3 heegelnõela. Mustrit täiendasin enda poolt na palju, et heegeldasin mõned read sügavuse jaoks juurde. Samas võib äärest ühe rea ära jätta, sest muidu kipub see kukla pealt keerduma.