Mustad lilledega pitsilised varrukad…

29. aug. 2011

Krissu on juba mitu suve käinud sünnipäeval ühel oma sõbrannal. Alati on sünnipäevast pikalt juba ette teatatud ja sestap on mul võimalus olnud ka ise oma kätega kingitus teha. Tehtud on nende aastate jooksul päris palju erinevates tehnikates asju (esimesel aastal fimost roosiklamber ja väike pärlitest roosipuhmas, teisel aastal mu meelest sai rõngastest miski ehtekomplekt, eelmisel aastal heegeldatud klõpsukott) ja selleks, et oleks üllatusmomenti, oli sel aastal parasjagu peamurdmist.

Kudumistehnikat ma veel polnud siiani kasutanud ning sellega seoses tuli mulle kohe meelde, et kunagi tahtsin väga kududa ka musti pitsilisi varrukaid. No selliseid nagu Karmenile sai eelmisel kevadel tehtud. Kui siiani polnud piisavalt ettevõtmist sellega tegeleda, siis nüüd oli see lausa imeline väljakutse. Õnneks oli mul veel nädalake suvepuhkust käimas ja oli võimalus varrastega klõbistades pisut mõnuleda. Kasutasin Haapsalu salli lõnga 36/2, mida antud juhul võtsin kahekordselt ning ootuspäraselt valmis selline kena riidetükk:

 

 

Kristella käskis siia piltide juurde kindlasti selgituseks märkida, et märjad plekid riietel on sellepärast, et ta käis enne pildsessiooni basseinis suplemas ja märjad juuksed tilkusid riietele 😛


Helesinine heegeldatud pearätik…

22. aug. 2011

…sai tehtud meie pere vanemale tütrele. Ega ta muidu enam eriti mingitest peakatetest hooli, kuigi emme tahaks näha miskit muud aga nüüd luges tantsuõpetaja sõnad peale, et kui on kuum päikesepaisteline ilm, siis tema ühtki last palja peaga platsile lasta ei taha. Jajah, te arvasite õieti. Jutt käis tantsupeo proovidest, mis juba nädalake enne suurt pidu alguse said. Nüüd siis oli noor neiu fakti ette pandud ja ohates otsustas, et ok, tee siis mulle rätik .

Ma ei teagi, kui palju suur tüdruk seda peol kasutas, kuid väike piiga oli igatahes väga elevil, kui sai ise piltide jaoks eputada. Pilte sai igasuguseid, siia panin kaks äärmust, et saaksite aimu veidi, kui keeruline on tegelikult tabada sellist ilusat ja asja õigest nurgast näitavat pilti 😀

 

Muster sai leitud Rohelise kokkukogutud mustrivaramust.


Laisa aga loomingulise inimese pesulõksukott…

14. aug. 2011

…valmis täpselt veerand tunniga.

Kui mina väike olin, siis mäletan, olid meil pesulõksud nööri küljes. Kui ema pesu õue kuivama panema läks, pani ta lõksunööri kaela ja nii oli mugav ja käepärane toimetada. Meie siis näppisime pesulõksud pärast nöörile tagasi. Samal põhimõttel hoidsin minagi alguses oma pesulõkse. Üpris tüütu oli lõkse tagasi nöörile toppida, sest minul polnud usinaid abilisi. Kuivatame pesu valdavalt korteris koridori lae alla tõmmatud nööridel, seega pole olulised ka vahemaad pesu riputamisel, pigem on kõik paari sammu ulatuses. Nii kolisid lõksud sujuvalt koridoris seisva lasteratta kärusse. Laps kasvas ja tekkis plaan ratas edasi pärandada. Nii tuli kiiremas korras leida lõksudele uus pesa. Niisiis võtsin ühel hetkel lihtsalt kaltsukotist (olen lastele väikeseks jäänud, kuid materjali või mustri poolest potensiaalikad asjad ühte kotti kogunud) üks kirjumirju fliisist pusa, kapist riidepuu ning kääride ja niidi abil sai pisut pusitud. Tulemuseks vägagi mõnus, mugav ja silmagi paitav pesulõksukott: