Perekondlik 3D origami vaimustus

Asi sai alguse täiesti juhuslikult  ühest koolivaheajal Haapsalusse sattunud näitusest “Arhitektuur paberis ja paberist”. Näituse avamisel oli ka väike õpituba, kuidas teha paberist erinevaid ruumilisi vorme ja nii käis Kristella uurimas, mida põnevat seal tehakse ning õhtul siis jagas minulegi oma muljeid. Ainuke, millest ta väidetavalt aru ei saanud, oli miski “kolmnurkadega süsteem, millest tehti üks väike linnuke”. No ja minul käis kohe klõps! äratundmisrõõm ja teadsin, millest laps räägib. Olin ju hinges ammu mõelnud, et peab selle voltimisekunsti ära proovima, mida Buffin juba pikemat aega harrastanud on ja millest põnevad lingid mul tagavaraks ammu salvestatud.

Kui aasta-poolteist tagasi seda põnevat linki lapsele näitasin, ei avaldanud ta erilisi emotsioone selle peale ja minu elevus käis ka maha. Aga kui nüüd sama asja näitasin, läksid lapsel silmad “põlema”. Pisut rohkem otsingut netis ja esimeseks proovitööks sai välja valitud punane vihane lind. Mina lõikasin paberitükikesed valmis, Krissu voltis ja siis hakkasime koos kokku panema, Kris ja Karmen ka ninapidi juures kogu aeg. Tulemus sai algajate kohta suht-koht kobe:

jaan2013vihanelind1 jaan2013vihanelind2

Järgmiseks valiti välja samast teemast roheline notsu:

jaan2013notsu

Kristoferil hakkasid ka näpud sügelema ja omast initsiatiivist proovis ta kolmnurki voltida. Ok, eks leidsime talle ühe väiksema tegelase ja voltimine muutus sihipäraseks. Kuigi Karmen üritas ühise tegevusega liituda, siis tol õhtul oli ta pisut väsinud ning esimene ebaõnnestumine pani teda käega lööma. Vanem õde voltis siis tema eest ning valmisid pisikesed kalad:

jaan2013vaikesedkalad

Oi, seda elevust🙂 Kristella võttis uueks sihiks teha miskit suuremat ja alustas luige jaoks vajalike kolmnurkade voltimist. Kris võttis asja rahulikumalt ning järgmisena valmis kilpkonn:

jaan2013kilpkonn

Kui Kristoferil juba voltimistuhin rauges, siis Kristella jätkas igal vabal hetkel kolmnurkade voltimist. Kui vahepeal tundis ta end selles tegevuses pisut üksikuna, siis korraldas väiksematele mängulise kolmnurkade voltimise õpitoa ning tegutsemisse tuli “värsket verd” juurde – Karmen sai kolmnurkade voltimise selgeks. Lausa imekspandava püsivusega voltis ta mõne õhtuga 87 erivärvilist kolmnurgakest, et teha endale ise üks suuremat sorti kala. Krisi nikerdamine sai ka uue hoo sisse ja nii valmisidki järjekordsed kalad:

jaan2013suuredkalad

Kuid Kristella jätkas aga muudkui oma valgete ja roosade paberlipikute voltimist. Lõikamise töö siinjuures oli alati minu eralõbu :) Ühel ilusal hetkel oli valmis selline hunnik algmaterjali – 1502 kolmnurka:

veebr2013luik1

Pärast paaritunnist nokitsemist aga oli nende asemel vanaemale juubelikingiks valmis saanud uhke lind:

veebr2013luik2 veebr2013luik3

Nüüd vist on järgnenud väike varjusurm. Eks näis, millal see teema tuhast jälle tõuseb, kuid ütlemata hea meel on taaskord osata midagi uut ning katsetamise käigus tekkivad elevuse- ja ärevuseliblikad kõhus on ka na mõnusad ja motiveerivad.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: