Eelmise aasta lõpus oli korra juttu, et pole blogis kajastanud oma ajalehepunutisi (kui aastalõpu kuusekesed välja arvata). See on teema, mis mind tegelikult viimasel ajal kõige rohkem köidab. Katsun taastada kronoloogiliselt seda arengut, mis tasa ja targu on tekkinud.
Esimene postitus ei ole just kõige ilusamate piltidega, pigem on selle väärtus uuesti leitud inspiratsioonist ja paljudest linkidest, mis ka ehk Teid toimetama innustavad.
Kui mäletate, siis aasta oli 2010, kui rääkisin oma esimestest katsetustest ja ideest teha kööki paar suuremat kogumiskorvi. Tol korral jäi mõte soiku, sest ei olnud päris rahul lõpptulemuse tugevusega.
Uuesti kerkis teema esile 2014a suvel, kui internetis sattusin juhuslikult sellisele videoklipile. See nähtud kastide tugevus ja märksõna “PVA” pani mul uuesti näpud sügelema. Võtsin ette kastide punumise koridori kappi. Nii sain vabalt harjutada ja eksimused ei karjunud igapäevaselt näkku 😛
Esimesel kastil proovisin ka augustatud põhja. Pisut küll teisiti kui ülaltoodud videos, aga ega see väga ei õnnestunud, sest augud said liiga serva lähedale (üks läks seepärast isegi katki).
Teisalt ei meeldinud mulle, et põhja papi äär jäi kastil nähtavale.
Viimistlemisel olin väga täpne juhendeid järgima – kõigepealt kruntisin PVA liimi ja valge värvi seguga (peidab ajalehe kirjad ja muudab tugevaks), siis värvisin õiget tooni (annab ilu) ning lõpuks tõmbasin ka lakikihi peale (annab kaitsekihi mustuse vastu). No ja tulemuseks oli tõeliselt tore ja tugev kastike, millele sai sildike “Mütsid”
Järgmise kasti jaoks otsisin paremat põhja õpetust ja leidsin proovimiseks sellise. Pean ütlema, et järgnevad kastid ma olengi valdavalt selle võttega teinud. Mulle meeldib, et papipõhi ei jää kuskilt paistma ja punuäär on kena ja konkreetne. Lisaks on sel põhimõttel alati hea arvestada, et võib põhja teha täpselt vormi suuruse.
Uue asjana proovisin ka õhulist vaherida, kuhu pael punuda. Mõtlesin, et nii on vast lihtsam sildikesi kinnitada, aga vahe jäi pisut liiga lai sel.
Kolmanda kasti puhul enam polnudki muud, kui juba õpitud ja katsetatud nipid käiku lasta ning karp lihtsalt valmis punuda. See jäigi valgeks, ühelt poolt laiskuse ja teiselt poolt vahelduse mõttes.
Ja nii saigi siis koridori kapis mütsid-sallid-kindad organiseeritud
ning mina jupivõrra tarkusi-kogemusi juurde, et järgmine väljakutse vastu võtta. Mis ma siis kõrva taha panin?
*vormi kasutamine teeb elu tunduvalt lihtsamaks, vormivigu saab veel parandada valmistööd kruntides või lakkides (mida mina ei taibanud teha, kui vaaata eelviimast pilti)
*mõistlik on tähelepanu pöörata nurkadele ja neid jooksvalt tihedamalt kinni vajutada. Muidu võib ülemine kastiäär lokkama jääda. Abi võib olla ka sellest, kui vormile märgid teatud kõrgustele jooned, mis aitavad kõrgust ühtlasena hoida.
*viimistlemine on oluline. Igal sammul on kindel põhimõte ja loogika taga, et valminud tööst oleks pikaks ajaks rõõmu.
Mioka näpunikerdused 
Ei sina väsi üllatamast. Väga lahedad ja asjalikud kastid. kui sügisel tulen, siis kindlasti asjatame midagi ka koos. Polegi sinuga kaua aega miskit koos teinud.
Oi, kes siia on sattunud. Sinust pole ammu enam miskit kuulda olnud ja eks ma ise ka sattun siia järjest harvem, kuigi püüan ennast parandada. Puhkus värskelt lõppenud, nii et ehk lisandub lähiajal veel mõni vana või uus punumine.