Lillelised klõpsukotid

14. mai 2016

Mu postituste seeria punumise arenguteest on taas toppama jäänud, aga see kindlasti jätkub veel. Vahepeal näitan aga oma viimast nikerdust heegeldamise vallas.

Iga uus on mõnes mõttes vana, eksole. Kunagi sai tehtud Karmenile päevalilleline õlakotike, mida mitmel korral imetlesid ka õelapsed. Oma mõttes lubasin juba siis, et ühel päeval võtan kätte ja teen nendele ka seda rõõmu. Ja sel aastal otsustasingi nende sünnipäevade eel selle asja ette võtta. Uurisin tüdrukute lemmikvärvi ja asusin vastavalt sellele tegutsema. Tulemuseks valmisid kaks lillelist kotti:

mai2016lennagetterikl6psukotid1

Ühel tegin tagumise poole rohelise nii kuis sai tehtud ka Karmeni kotil aga teisele tegin hoopis teistmoodi roosa. Nii ei olegi pealmist ega tagumist poolt vaid on lihtsalt vastavalt tujule heleroosa või tumeroosa lilleke pealmisel küljel.

mai2016lennagetterikl6psukotid2

Kuna minu õmblemisoskused on algelised, siis voodrile sai taaskord lähenetud kavalusega ja kotid said voodrid vanadest teksajakkidest koos väga korralike taskutega 🙂

mai2016lennagetterikl6psukotid3

mai2016lennagetterikl6psukotid4

Loodan, et plikadel on neist kottidest rõõmu.

mai2016lennagetterikl6psukotid5

Tehnilised andmed:

Lõng: Almina 8/4 (100% puuvill, 50g, 169m)

Heegelnõel: 2.0

Õllepurgiklõpse: 296+306tk


Karmeni uus päevalill…

23. sept. 2014

Küll puhkus on ikka tore asi – poolikud asjad saavad lõpetatud, nii mõndagi uut alustatud ja noh, käsitööline mõtlemine saab nagu elu sisse. Kahjuks muidugi saab see puhkus alati liiga kiiresti otsa.

Üheks lõpetamist ootavaks tööks oli Karmenile mõeldud klõpsudest käekott. Ootas teine kannatlikult voodrit. Eks nüüd sain “koera sabast” üle ja ise jäin eriti rahule sellega, et suutsin pisikesse kotti ka väga asise tasku sisse teha.

Aga kott ise siis selline – inspireeritud varasemalt tehtud päevalillelisest mündikotist:

aug2014karmenikl6psukott1

aug2014karmenikl6psukott2 aug2014karmenikl6psukott3

Heegeniit: Almina

Heegelnõel: nr. 2

Klõpse: 316 tk

 

 

 


Lilleline klõpsukott

24. juuni 2014

Üle pika aja motiveeris üks sünnipäevakutse mind näppe liigutama ja ammu meeles mõlkunud ideed katsetama.

Internet on täis imelisi asju ja inimesi. Sedakorda inspireeris mind ühe hispaanlase blogis nähtu . Just tehnika ja lähenemine paelus mind, mida siis oma materjalide ja mõtetega kohandasin.

Esimene katsetus sai selline:

 juuni-2014margettakl6psukott1 juuni-2014margettakl6psukott2

juuni-2014margettakl6psukott3 juuni-2014margettakl6psukott4

Materjaliks puuvillane heegelniit, heegelnõela suurus 2.5 ning purgiklõpse kulus 408 tk.

Järmisena tuleb miskit sarnast teha ka modellist Karmenile endale. See kott paraku läks Kristoferi klassiõele kingiks. Loodan, et talle meeldis.


Printsessilik mündikott…

19. dets. 2013

Kui vahel olen siin kirunud olukordi kui lapsed saavad sünnipäevakutseid liiga viimasel minutil ja olen oma kinginokitsemistega ajahädas, siis sel korral tekkis hädaolukord pigem vast seetõttu, et kutse saadi liiga vara. Nimelt juhtus nii, et juuni alguses, kui kool lõppes, sai Kristofer klassiõelt kutse, mis kutsus teda pidutsema vahetult enne jaanipäeva. Aega ju küll mõtteid ja plaane sättida 😛

Isegi nii palju, et pidime peaaegu sünnipäeva ära unustama.  Siiski-siiski,  paar päeva enne sünnipäeva lasin pojal valida pärlid ja lasin näppudel nobedasti liikuda. Värvid ei ole vast eriti praktilised, kuid poja sõnul olid need printsessilikud ja ta oli kindel, et tüdrukule meeldib. No mis minul siis enam vaielda.

juuni2013printsessimyndikott1 juuni2013printsessimyndikott2


Väikesed katsetused mündikottidega…

1. mai 2013

Viimasel ajal olen avastanud, et kui vahel isegi näppude vahelt miskit valmib, siis blogisse jõudmine võtab millegipärast veel terve igaviku aega. Nii on ka järgnevate üllitistega, millest esimene valmis tegelikult juba märtsi lõpus.

Vanem õde vajas kingituseks ühte lillades toonides mündikotti ja selleks valis ta ise mu pärlivarudest neli erinevat tooni suuruses 9/0 seemnepärleid. Esialgu tundus võõrastav na erinevaid toone ja pärlitüüpe (metallikvärviga kaetud, läbipaistvad, värvitud sisuga) kokku panna aga lõpptulemusega jäin pärast pisukest harjumist ikka väga rahule.

marts2013lillemyndikott1 marts2013lillemyndikott2

Teine tegemine ootas oma aega ikka väga pikalt, kuigi idee tiksus kogu aeg peas. Nimelt olin lubanud Karmenile teha väikese mündikoti, millega ta saaks teisipäeviti ujumisraha lasteaeda kaasa võtta. Kangadžunglist sain sellised minimõõtu rauad ja nii nad siis ootasid mul arvutilaual kuu ja kaks ja vahepeal sai aasta lõpus õelastele sünnipäevakingid tehtud ja siis veel mõned kuud ja kui nüüd vanemale õelegi mündikott valmis, siis olid mul lapse ees juba väga suured süümepiinad. Nii said kähku oma ideed lendu lastud ja valmis päevalilleline mündikott:

apr2013karmenip2evalill1 apr2013karmenip2evalill2

apr2013karmenip2evalill3 apr2013karmenip2evalill4

Pärlitest aasakesed andsid päris hea reljeefse pinna, tagumise külje tegin lihtsalt rohelise. Siinkohal olid kasutuses 11/0 seemnehelmed ja pisut vist isegi liiga suur heegelnõel. Minu lemmik 1 mm oli parasjagu kuhugi uitama läinud.

 


Uued mündikotid…

28. dets. 2012

Nagu viimati sai mainitud, tahtis tehniline teostus veel arenemist-arendamist ning see oli piisavalt hea argument uuesti proovimiseks. Teisalt aga oli vaja väikest sünnipäevaüllatust õetütardele, kel just detsembrikuus enne suuri pühi isiklikud väikesed pidupäevad.

Vanem nendest on suur Justin Bieberi fänn ja sestap sai väike törts seda fänlust poetatud ka mündikotti:

dets2012anetemyndikott1 dets2012anetemyndikott2

Nooremal aga on viimasel ajal lemmikvärviks türkiissinine ja sestap sai glamuurselt mängitud mõnusat siravate hõbetatud sisuga pärlite ja musta heegelniidi kooslusega:

dets2012mettemyndikott1 dets2012mettemyndikott2

Kuigi pildi peale on sellist helklevat edevust raske püüda, siis uus omanik jäi oma uue mündikotiga väga rahule. Tundus, et olin tabanud “õiget närvi”.

Materjaliks heegelniit, nr 9 seemnehelmed, kotirauad, õmblemiseks pisut tamiili ja töövahendiks 1mm heegelnõel.


Renoveeritud klõpsukott…

5. sept. 2012

Mul on suvest jäänud näitamata üks tegemine. Parem hilja kui mitte kunagi, seega siit see tuleb…

Kas mäletate minu kõige esimest plekkpurgiklõpsudest tehtud kotti? See on olnud lapse lemmikkott ja kasutusel paari aasta jooksul pea igapäevaselt. Seega on ka arusaadav, et kott näitas väsimuse märke, sest puuvillane lõng ju kulub. Pakkusin lapsele asenduseks uusi mõtteid ja meelesmõlkuvaid disaine, kuid paraku jäi see “hüüdjaks hääleks kõrbes”, sest laps tahtis täpselt samasugust asemele. Mis seal’s ikka, piirdusin vaid värvidemuutusega (musta on veelgi parem kombineerida erinevate riietuste juurde) ja kasutasin ära ka vana koti voodri:

  

Materjaliks endiselt Capri heegelniit, nõela suurus 2.5 ja 415 plekkpurgiklõpsu.


Üks hele ja suvine klõpsukott…

10. juuli 2012

…igati suvisesse Milanosse.

Sõbranna oli enne jaani üle terve igaviku Eestis käimas. Lisaks sellele oli tal ka sünnipäev samal ajal. Justkui sellise pidulikuma numbriga veel pealekauba. No mis sa oskad kinkida käsitööinimesele, kel endalgi andeid igat sorti ja erinevatel käsitööaladel. Aga poest ju ka miskit ostma ei lähe, sestap tuli ajusid ragistada.  Lõpuks suutsin välja mõelda asja, mida mina olen teinud aga tema veel proovinud ei ole – plekkpurgiklõpsudest kott. Tooni valisin sellise heleda, et passiks ilusti Astra suviste riiete juurde. Eks ta paras pusimine oli. Kuigi esialgne idee kukkus osaliselt läbi, siis heegeldamine on ainult lust, pusima ajab just see sisemine voodriõmblemise pool. Siiski, siiski, hea on taaskord korrata vanasõna: “lõpp hea, kõik hea” – sain nii mõneski osas tagantjärgi targemaks ja kott sai just sünnipäevalapse vääriline.

  

  

Praegused pildid Eestimaalt ja Kristella poseerituna, kuid loodan, et saan tulevikus siia lisada ka Astrast mõne kena pildikese.


Kuldne kukkur…

28. jaan. 2012

…sündis juba varem mõeldud-seeditud idee järgi kiiresti ja kähku ning sõna otseses mõttes viimasel minutil. No nagu ikka käivad need Kristella sõbrannadele sünnipäevakinkide tegemised. Tegelikult tean, et see tüdruk igatseb ammusest ajast hoopis ühte mõnusat klõpsukotti (no miskit sedalaadi nagu sai tehtud Krissule või ühele tema teisele sõbrannale) aga kahjuks selle tegemiseks aega nappis, kuigi idee on peaaegu küps ja kunagi teen selle ka teoks. Aga täna siis varuplaan…

Kutse saamisest sünnipäevani oli nikerdamiseks aega 3-4 õhtut ja nii tundus antud hetkel jõukohasem heegeldada üks nunnu mündikott. Kotirauad olid sel korral kandilised ning õrnema mustri ja olemusega. Sellest lähtuvalt sai ka kott kandiline ning kullakarvaline. Kasutasin selleks pärlitesegu, mis kunagi sai kokku segatud 2 kollasest ja 1 pruunist toonist sügisese kase jaoks. Kott sai mõnusalt päikeseline:

  

Tehnilise poole pealt on pisut arenguruumi nii kinnituse kui ka koti kuju osas, aga see ilmselt ongi põhjus ja motivatsioon järgmise tegemiseks. Ideed ju arenevad katsetamise käigus. Praeguse koti juures alustasin heegeldamist ringselt põhjast sarnaselt sellele, kuis kunagi Kristella mobiilikotti tegin ja kui jõudsin juba kotiraudadeni, siis alustasin heegeldamist edasi-tagasi. See oli minu jaoks selle projekti juures uus õppimise koht. Võtsin ette Lariata soovitatud õpetuse ja hakkasin proovima. Peab ütlema, et alguses võttis see nn tagurpidi heegeldamine kole palju aega ja oli na harjumatu, kuid hiljem edenes asi juba oluliselt kiiremini. Siiski, kui on valida, siis eelistaksin edaspidigi pigem ringset heegeldamist.


Krissu sünnipäev…

3. dets. 2011

Teeb nüüd põhitöös väikese pausi ja lisab fännidele siia uusi pilte, jutte asjadest ja tegemistest” – sellise märkuse leidsin nädalakese tagasi oma viimase postituse kommentaaridest ning avastasin endalegi üllatusena, et pole viimased kaks ja pool kuud mitte miskit teile silmarõõmuks siia pannud. Ei saa küll öelda, et oleksin hunnikute viisi käsitöölisi toimetusi korda saatnud, aga miskit siiski. Pildistamisega on muidugi pisut kehvemad lood ja sestap ei saa ma teile enam näidata selleaastaseid sallkraesid, mida sai sügisel kootud nii oma lastele, õe lastele kui ka küla peale. Küll aga, nagu postituse pealkirigi ütleb, on mul mõned meenutused Kristella novembri alguses olnud sünnipäeva kohta.

Esmalt väike meisterdamine koos Kristellaga – sünnipäevakutsed keeglisaali sünnipäevale:

  

 ja siis üks salajane nikerdamine minult lapsele kingituseks:

  

 

Tegelikult said need kotirauad ostetud seepärast, et Krissul oli endal tahtmine miski mündikott omale meisterdada aga tegemise ettevõtmine muudkui venis ja venis. See tekitaski mõtte, et teeks lapsele üllatuseks mündikoti hoopis minu mõtte järgi. Koti heegeldamise ideed aretades võtsin snitti sellest õpetusest. Õnneks lapsele meeldis ka minu nägemus asjast ja ta jäi kingiga väga rahule.