Lilleline kadrilaat…

3. dets. 2013

No tegelikult peab ütlema, et sel korral oli Haapsalu Põhikoolis 23.nov peetud laat pigem selline kohvikulaadne üritus. Järjest rohkem olid lapsed (või nende vanemad) panustanud söödavasse kraami ja järjest vähem on seda, mida lihtsalt kingiks kaasa osta.

Mis seal salata, ka Kristoferi klassis oli sel aastal välja panna väike kohvikulaud.
Panustasin siis ka pisut Vilma muffinipulbrit, õli, vett, natuke valget ja pruuni shokolaadi ning vahukomme ja voilaa! valmis said lillelised minimuffinid:

nov2013lillemuffinid2 nov2013lillemuffinid1


Tordid märtsikuu meestele…

26. juuni 2011

Eelmisel aastal rääkisin meie peres välja kujunenud traditsioonist teha märtsikuus kolme põlvkonna meestele (isa 17kp, vanaisa 18kp, poja 23kp) sünnipäevaks võileivatorti. Traditsioone ei saa murda, seega ka sel aastal oli see menüüs ja nägi välja selline:

Aga, et poja on meil suur maiasmokk ja lapsed ju üldse ei saa ilma magusa tordita, siis sai veel mõned magusad tordid meisterdatud. Sugulastest külalistele sai pakutud vana head maasika-kohupiima torti, mis sel aastal sai nimeks “auriku ja haikaladega tort” 😀

Lasteaiakaaslastele meisterdasime aga lastega kamba peale rullkookidest (ja kommidest ja vahvlitest ja vahvlitorudest) ühe vinge kindluse. Krisil ikka käib muudkui üks võitluse jutt ette ja taha. Mõtlesime, et las siis selleaastane temaatika jätkuda ka pidutordil.

 

 


Selle aasta päkapikumissioon…

2. dets. 2010

Nagu eelmisel aastal sai poja rühmale lasteaeda sussinänni meisterdatud nii tuli missioon täita ka sel aastal.

Eks alati on mõtteis mõlkumas vingemad ideelossid, mis lõpuks ajapuudusel tolmuks pudenevad. Nii mõtlesin minagi, et teen lastele sel aastal susside sisse näpunukke. No et esindatud oleks hunt ja 7 kitsetalle ja kolm põrsakest ja punamütsike ja muu muinasjutuline seltskond, keda siis mõnusaks näitemänguks annaks kombineerida. Lastel juba vanust ka (5-6a), et suudaksid end seeläbi mõnusalt välja elada. Aga toredaks mõtteks see jäigi. Kuidagi märkamatult ja kiiresti saabus novembri lõpp ja päkapikkudel aeg jalutama hakata. Egas miskit, tegin plaani ringi tagasihoidlikuks 😛 ja ostsin paar pakki pisikesi lusikaid, natuke shokolaadi, suhkruglasuurid ja tsellofaani. Seda kõike selleks, et ära proovida Le.li magusate lusikate idee. Ei tea, kas asi oli minus või shokolaadis aga see sulamine ja lusikate dippimine ei tahtnud kohe üldse õnnestuda. Lõpuks ladusin lusikad kandiku peale ritta ja tõstsin teise lusikaga plastist lusikate õõnsused shokolaadi täis, ise seejuures imestasin, et mille paganapärast ma kohe nii ei teinud. Igatahes kasutades ära nn shokolaadi niristamisel jäänud muhku aretasin lusikatele suhkruglasuuridega lõbusad näod ja pakkisin tsellofaani. Usun, et lastel on avastamis- ja maiustamisrõõmu piisavalt.

 

 


Roosililleline pühapäev…

29. nov. 2010

Minu varre otsas süüterooside kohta tuli nii mõnigi selline kommentaar: “neid roose ei raatsi ju põlema panna”. Ega oma ahju jaoks neid tõenäoliselt na uhkeks ei ehigi, aga kinkimise jaoks on nad oma efektsuse tõttu väga head – ilus kink, kasulik otstarve. Seda mõtet jagas minuga ka minu ema, kelle sõbrannale eelmisel pühapäeval koos ühe ilusa roosikimbu kokku panime.

  

Mõned sinised sädeleva liimiga kaunistatud süüteroosid, taustavärviks pisut roosa paberiga komme ja veidi sisalit, millega kimbu mõnusalt kompaktseks viimistlesime –> tulemuseks natukeseks ajaks silmailu laua peale, kui sellest isu täis, siis kommid kõhtu ja ülejäänud ahju 😀

Õhtul jätkasin roositeemat aga siis juba oli materjaliks tomat ja igasugu muud toiduained.

 

Ja veel tahtsin teile näidata lille, mille Kristella minu jaoks ise välja mõtles, ise teostas ja istutas. Minu arust väga hea kombinatsioon.

 

Kuigi tehniliselt on arenguruumi, siis väga head meelt tegi professionaalselt loominguline lähenemine – selle asemel, et järgida mõnd õpetust joonistas ta paberile selle õielehe kuju, mida saavutada tahtis ning hakkas pärleid selle järgi ritta seadma.


Sügisene nipet-näpet…

13. nov. 2010

Sel aastal saabus minu sügis ja minu september teistmoodi. Nimelt pärast kolmeaastast “puhkust” sai jälle tööinimeseks hakatud. No lausa uskumatu, kui väsitav see esimestel kuudel oli ja kui uskumatult halvasti see käsitööelule mõjus 😛 Nüüd hakkab vaikselt juba inimese tunne tagasi tulema.

Tegelikult kui aus olla, siis septembrikuus sõitsin palju Tallinna-Haapsalu vahet ning bussisõit möödus valdavalt kasulikult ja mõnusalt haapsalu salli kududes, kuid sellest räägin mõni teine kord, kui ükskord saan aega põhitükile pitsi ümber kududa-õmmelda.

Praegu aga tahtsin lihtsalt teada anda, et ma pole kuskile kadunud ja varsti võib oodata uusi postitusi ka siia blogisse. Täna aga näitan killukesi sellest, kuidas käsitöö ja loomingulisus ei saa elust kaduda ka siis kui ise õhtuks na väss oled, et miskit ei viitsi/taha/jõua teha. 

Killuke 1: laste väike omalooming, et teha erilisemaks Karmeni sünnipäeva õhtusööki argipäeva õhtul:

 

 

Killuke 2: samal sünnipäeva õhtul langesime maisipallide võrku ja unustasime ennast (no nii kolmeks-neljaks tunniks) nendega meisterdama, nii et maiasmokkadest lastel läks meelest kookigi süüa.

 

Killuke 3: Kristellal algasid tööõpetuse tunnid uue õpetaja (Siiri Reimann) käe all. Kuidagi oli ta jubedalt vaimustustuses kudumisest  ja tahtis hirmsasti proovida, kas ta ikka ka saaks hakkama mõne haapsalu salli mustriga. Kui tahtmist on, siis loomulikult tuleb ka tulemus:

 

No arvake ise kui uhke ta oli, kui sai oma käekestega kootud proovilapikesega oma parimale sõbrannale, kes on suur lugemishuviline, järjehoidja meisterdada. 

Ja kui lapsed sätivad kommid põrandale niimoodi ritta:

siis tuleb ka emmel tegutsema hakata. Mis teha kui laste (nii 3 kui 11 aastaste) seas on siiani kommikaelakeede teema na IN. Te ju ikka mäletate neid 😉


Palju õnne, kallis poja!

23. märts 2010

Teen täna siia veel ühe, sellise kulinaarse, postituse.

Juba mitmeid aastaid on meie peres traditsiooniks teha märtsikuus võileivatorti, sest see on sünnipäevameeste (issi 17.märts, vanaisa 18.märts, poja 23. märts) lemmik. Kuna sel aastal kõhuviiruse tõttu jäi tort ühiseks olemiseks tegemata, siis ajastasime selle hoopis Kristoferi õigeks pidupäevaks. Sellest siis ka selleaastane tordikaunistuse teema:

Eelmistel aastatel on need sellise kujundusega olnud:

  

Ja magusaks koogiks oli meil täna Ragne õpetuse järgi tehtud kolmnurkne küpsisekook:

 


28. märts 2009

30. sept. 2009

Jagan jälle vahepealseid tegemisi, mida on päris mitu pilti kogunenud.

Järjekordsed ussipatsikummid said viimistletud, paar kaelakeed aga unustasin pildistamata.

marts2009sinineh6bepatsikumm marts2009heletumesininepatsikumm marts2009paikesepatsikumm marts2009rohelinekuldnepatsikumm marts2009musth6bepatsikumm marts2009mustpunanekollanepatsikumm  marts2009roosapatsikumm marts2009lillapatsikumm

 

Minu käest küsiti päevalille. Egas miskit, proovisin. Sai küll õige lille nägu. Tehnilise poole pealt aga panin kõrva taha parandusettepanekud 😛 Neid saab siis järgmisel korral kasutada.

paevalill2 paevalill1

 

Esmaspäeval sai poja 4-aastaseks. Nädalavahetusel siis tähistasime seda. Minu missiooniks oli teha tort. Nii ma siis otsisin mänguasjasahtlist paar autot ja hakkasin oma üles ehitama. Lastele väga meeldis, ju siis läks mu mõte õigesse auku 😀


 

Ja viimane jutt jälle käimasolevast oksjonist. Sel korral on teemaks rõngad, millest isegi punun ehteid. Kollasin ühel öösel üle pika aja Tintsiku blogis (suured tänud sulle minu pildigaleriile linkamast) ja mind tabas suur äratundmisrõõm 😉 Tema katsetustele kirjutatud vastukaja aga tekitas mõtteid, et päris paljudel oleks huvi asja katsetada. Nii siis otsisingi hetkel valmisolnud rõngad välja ja panin osa neist oksjonile. Kuna mul hetkel on miski nn mikromaania, siis on pakkumisel olevad rõngad ka sellest mastist. Nendest tehtud ehted jäävad mu meelest nii mõnusad ja nunnud. Välja pakkusin siis peamiselt hõbedakarva ja mustad rõngad, millesse saab siis särtsu lisada kahte värvi punaste toonidega.


Veel oleks mul teile palve seoses oksjonitega. Üritan neid nüüd igal kuul paar korda korraldada. Jagage mõtteid, mida te sooviksite seal näha. Kas on selleks mõni lill, mida juba olen teile näidanud või ootaksite hoopis miskit uut? Või on selleks mõni uss või tamiilipunutis või rõngameisterdus?