Perekondlik 3D origami vaimustus

15. veebr. 2013

Asi sai alguse täiesti juhuslikult  ühest koolivaheajal Haapsalusse sattunud näitusest “Arhitektuur paberis ja paberist”. Näituse avamisel oli ka väike õpituba, kuidas teha paberist erinevaid ruumilisi vorme ja nii käis Kristella uurimas, mida põnevat seal tehakse ning õhtul siis jagas minulegi oma muljeid. Ainuke, millest ta väidetavalt aru ei saanud, oli miski “kolmnurkadega süsteem, millest tehti üks väike linnuke”. No ja minul käis kohe klõps! äratundmisrõõm ja teadsin, millest laps räägib. Olin ju hinges ammu mõelnud, et peab selle voltimisekunsti ära proovima, mida Buffin juba pikemat aega harrastanud on ja millest põnevad lingid mul tagavaraks ammu salvestatud.

Kui aasta-poolteist tagasi seda põnevat linki lapsele näitasin, ei avaldanud ta erilisi emotsioone selle peale ja minu elevus käis ka maha. Aga kui nüüd sama asja näitasin, läksid lapsel silmad “põlema”. Pisut rohkem otsingut netis ja esimeseks proovitööks sai välja valitud punane vihane lind. Mina lõikasin paberitükikesed valmis, Krissu voltis ja siis hakkasime koos kokku panema, Kris ja Karmen ka ninapidi juures kogu aeg. Tulemus sai algajate kohta suht-koht kobe:

jaan2013vihanelind1 jaan2013vihanelind2

Järgmiseks valiti välja samast teemast roheline notsu:

jaan2013notsu

Kristoferil hakkasid ka näpud sügelema ja omast initsiatiivist proovis ta kolmnurki voltida. Ok, eks leidsime talle ühe väiksema tegelase ja voltimine muutus sihipäraseks. Kuigi Karmen üritas ühise tegevusega liituda, siis tol õhtul oli ta pisut väsinud ning esimene ebaõnnestumine pani teda käega lööma. Vanem õde voltis siis tema eest ning valmisid pisikesed kalad:

jaan2013vaikesedkalad

Oi, seda elevust 🙂 Kristella võttis uueks sihiks teha miskit suuremat ja alustas luige jaoks vajalike kolmnurkade voltimist. Kris võttis asja rahulikumalt ning järgmisena valmis kilpkonn:

jaan2013kilpkonn

Kui Kristoferil juba voltimistuhin rauges, siis Kristella jätkas igal vabal hetkel kolmnurkade voltimist. Kui vahepeal tundis ta end selles tegevuses pisut üksikuna, siis korraldas väiksematele mängulise kolmnurkade voltimise õpitoa ning tegutsemisse tuli “värsket verd” juurde – Karmen sai kolmnurkade voltimise selgeks. Lausa imekspandava püsivusega voltis ta mõne õhtuga 87 erivärvilist kolmnurgakest, et teha endale ise üks suuremat sorti kala. Krisi nikerdamine sai ka uue hoo sisse ja nii valmisidki järjekordsed kalad:

jaan2013suuredkalad

Kuid Kristella jätkas aga muudkui oma valgete ja roosade paberlipikute voltimist. Lõikamise töö siinjuures oli alati minu eralõbu 🙂 Ühel ilusal hetkel oli valmis selline hunnik algmaterjali – 1502 kolmnurka:

veebr2013luik1

Pärast paaritunnist nokitsemist aga oli nende asemel vanaemale juubelikingiks valmis saanud uhke lind:

veebr2013luik2 veebr2013luik3

Nüüd vist on järgnenud väike varjusurm. Eks näis, millal see teema tuhast jälle tõuseb, kuid ütlemata hea meel on taaskord osata midagi uut ning katsetamise käigus tekkivad elevuse- ja ärevuseliblikad kõhus on ka na mõnusad ja motiveerivad.

Advertisements

Kas Duct Tape on hea kingitus?

31. dets. 2012

Päkapikk lootis salamisi küll seda, kui kingi lapse jaoks kuuse alla poetas…

Pärast pühadeaegset mõnusat meisterdamist tundus päkapiku lootus ka õigustatud olevat – laps mõmises rahulolust 😛

Et mida põnevat me siis ette võtsime?

Lappasime-vaatasime erinevaid videoklippe youtube’s (võid otsingusõnaks kasutada nii duct tape kui ka duck tape) ja lõpuks leidis Kristella, et talle kuluks üks kena uus rahakott ära. Mitte mündikott (see on tal teadupärast eelmisest aastast juba olemas) aga midagi just sellist, kuhu ta saaks panna paberraha ja kaarte ning hea oleks kui oleks ka tasku õpilaspileti jaoks. Sellised ootused olid temal, mina sain valida juhendi ja nii me pihta hakkasimegi.

Peab ütlema, et kuigi videos tundub kõik laabuvat lennuka kergusega, siis algajale on igal võimalikul juhul kõikvõimalikesse kohtadesse kleepuva lindiga mässamine paras väljakutse.  Sellest hoolimata aga sai missioon täidetud ja Kristella võib edaspidi uhkeldada uue edeva rahakotiga:

dets2012krissurahakott1 dets2012krissurahakott2 

dets2012krissurahakott3 dets2012krissurahakott4

dets2012krissurahakott5

Suure õhinaga sai ka pisiõele miskit meisterdatud – väikesed lipsukestega klambrid:

dets2012ducttapelipsud1 dets2012ducttapelipsud2

Ja juba käib uue idee otsimine, mida järgmiseks katsetada või teha. Valik on raske, sest justkui tahaks kõike proovida aga teipi tundub na vähe, et ei raatsi väga niisama raisata ka 😀 Emme peab vist parema varustuspunkti leidma.


Reedene lauamänguõhtu…

12. dets. 2010

No nii hea rahulik, ei mingit jagelemist, kaklemist, trallimist ja jooksmist, ainult vaikne nohistamine. Ah, et kuidas on võimalik, et lauamänge na vaikselt mängitakse? Võlu ongi selles, et neid mitte ei mängitud, vaid joonistati-meisterdati.

Kõik sai alguse sellest, et Kristofer tuli lasteaiast koju mingi joonistusega, mis tema väitel oli lauamäng ja nõudis kõigilt, et seda on nüüd vaja kohe mängima hakata. Paraku aga keegi ei võtnud vedu, sest tema reeglid olid segased ja ringikesi nuppudega käimiseks oli vaid 6 tk, ülejäänud pidid nähtamatud olema 😀 Ebakindel värk ju sellist mängu mängida. Kui Kris tiba õnnetuna minu juurde kööki jõudis, siis tegin lapsele ettepaneku uue mängu tegemiseks. Alustuseks lasin terve paberitäie ringikesi joonistada ja siis edasi juba hakkasime neid vastavalt lapse ideede ja reeglite järgi värvima:

Reeglid:

1) Alustada saab 1 ja 5-ga!!!

2) punased on tegutsemiseringid, sealt peab hakkama noole suunas liikuma ja maanduma pruunidel ringidel.

3) kaks valget ringi on “vahelejäämise” ja “veel veeretamise” ringid.

Peaaegu (väikeste erisustega) nagu iga tavaline lauamäng aga te ei kujuta ette kui tähtsaks see lapse tegi, et ta sellega hakkama sai.

Kristella, nähes vennat usinalt ringitamas ja neid värvimas, otsustas ka oma kõikvõimalikud ideed kokku panna. Mänguväli iseenesest väga lihtne:

aga mängu juurde käisid veel väikesed kaardikesed:

ja reeglitega oli mäng vägagi põnevaks aetud:

1) mängu saab alustada 1 või 6-ga

2) kaks nuppu ei saa olla ühe ringi peal – “tulija” jääb, “seisja” alustab mängu algusest peale

3) kui satud punasele ringile, siis pead ühe sammu tagasi astuma s.t. jääd seisma eelmisel ringil

4) kui satud sinisele ringile, siis pead valima ühe sõnaseletuskaardi. Sellele joonistatud/kirjutatud asja pead hakkama kaasmängijatele seletama. Kui sul see õnnestub, siis saab nii seletaja kui arvaja liikuda oma nupuga kahe ringi võrra edasi.

Reede õhtu kadus nii usinalt joonistades-meisterdades ära, et mängimiseks aega ei jäänudki, aga seda rohkem tegeleti sellega laupäeval. Ja kui mängimisest isu täis, siis tahtis Kris veel ühe mängu teha, seekord ruutudega. No saad sa siis last keelata 🙂

Vastupidi, mind haaras lapse tegutsemishasart ja nii sai lapse mängureeglitele mõeldud jutumull ümber.

Reeglid ehk “jalutuskäik metsas”

1) Alustada saad jalutuskäiku veeretades 1 või 5.

2) Ruudul 3 seisatades ilmub järsku suur tuuleiil, mis tõstab sind õhku. Õnneks on sul langevari kaasas, maandud õnnelikult ruudul 47.

3) Ruut 8: müristab ja välku lööb, sa kardad ja tahaks kiiresti kuskile varju alla jõuda – veereta 1 kord veel.

4)  Ruut 13 – vihma hakkaski sadama, lähed suure tamme alla vihmavarju ning jääd 1 korra vahele

5) Ruut 21 – jäid kinni mudaauku, saad edasi liikuda vaid siis kui veeretad 3.

6) Ruut 27: teeraja kõrval on suur sipelgapesa, seda sebimist on nii põnev jälgida – jääd kaks korda vahele

7) Ruut 34 – mõtled, et saad teed natuke lühendada ja põikad läbi põõsaste. See polnud väga hea mõte, jääd okstesse kinni ja saad edasi liikuda vaid siis, kui veeretad 4.

8 ) Ruut 40 – leiad metsa alt marju, need maitsevad sulle hästi, sestap jätad kaks veeretamiskorda vahele ja naudid magusaid suutäisi.

9) Ruut 55 – puude vahelt paistab päikesekiired, oled tüdinud metsaalusest hämarusest ja tormad valguse poole – saad veel 1 korra veeretada.

Vat selline lauamänguline nädalavahetus siis oli meie lastel.


Roosililleline pühapäev…

29. nov. 2010

Minu varre otsas süüterooside kohta tuli nii mõnigi selline kommentaar: “neid roose ei raatsi ju põlema panna”. Ega oma ahju jaoks neid tõenäoliselt na uhkeks ei ehigi, aga kinkimise jaoks on nad oma efektsuse tõttu väga head – ilus kink, kasulik otstarve. Seda mõtet jagas minuga ka minu ema, kelle sõbrannale eelmisel pühapäeval koos ühe ilusa roosikimbu kokku panime.

  

Mõned sinised sädeleva liimiga kaunistatud süüteroosid, taustavärviks pisut roosa paberiga komme ja veidi sisalit, millega kimbu mõnusalt kompaktseks viimistlesime –> tulemuseks natukeseks ajaks silmailu laua peale, kui sellest isu täis, siis kommid kõhtu ja ülejäänud ahju 😀

Õhtul jätkasin roositeemat aga siis juba oli materjaliks tomat ja igasugu muud toiduained.

 

Ja veel tahtsin teile näidata lille, mille Kristella minu jaoks ise välja mõtles, ise teostas ja istutas. Minu arust väga hea kombinatsioon.

 

Kuigi tehniliselt on arenguruumi, siis väga head meelt tegi professionaalselt loominguline lähenemine – selle asemel, et järgida mõnd õpetust joonistas ta paberile selle õielehe kuju, mida saavutada tahtis ning hakkas pärleid selle järgi ritta seadma.


Sügisene nipet-näpet…

13. nov. 2010

Sel aastal saabus minu sügis ja minu september teistmoodi. Nimelt pärast kolmeaastast “puhkust” sai jälle tööinimeseks hakatud. No lausa uskumatu, kui väsitav see esimestel kuudel oli ja kui uskumatult halvasti see käsitööelule mõjus 😛 Nüüd hakkab vaikselt juba inimese tunne tagasi tulema.

Tegelikult kui aus olla, siis septembrikuus sõitsin palju Tallinna-Haapsalu vahet ning bussisõit möödus valdavalt kasulikult ja mõnusalt haapsalu salli kududes, kuid sellest räägin mõni teine kord, kui ükskord saan aega põhitükile pitsi ümber kududa-õmmelda.

Praegu aga tahtsin lihtsalt teada anda, et ma pole kuskile kadunud ja varsti võib oodata uusi postitusi ka siia blogisse. Täna aga näitan killukesi sellest, kuidas käsitöö ja loomingulisus ei saa elust kaduda ka siis kui ise õhtuks na väss oled, et miskit ei viitsi/taha/jõua teha. 

Killuke 1: laste väike omalooming, et teha erilisemaks Karmeni sünnipäeva õhtusööki argipäeva õhtul:

 

 

Killuke 2: samal sünnipäeva õhtul langesime maisipallide võrku ja unustasime ennast (no nii kolmeks-neljaks tunniks) nendega meisterdama, nii et maiasmokkadest lastel läks meelest kookigi süüa.

 

Killuke 3: Kristellal algasid tööõpetuse tunnid uue õpetaja (Siiri Reimann) käe all. Kuidagi oli ta jubedalt vaimustustuses kudumisest  ja tahtis hirmsasti proovida, kas ta ikka ka saaks hakkama mõne haapsalu salli mustriga. Kui tahtmist on, siis loomulikult tuleb ka tulemus:

 

No arvake ise kui uhke ta oli, kui sai oma käekestega kootud proovilapikesega oma parimale sõbrannale, kes on suur lugemishuviline, järjehoidja meisterdada. 

Ja kui lapsed sätivad kommid põrandale niimoodi ritta:

siis tuleb ka emmel tegutsema hakata. Mis teha kui laste (nii 3 kui 11 aastaste) seas on siiani kommikaelakeede teema na IN. Te ju ikka mäletate neid 😉


17. september 2008

28. sept. 2009

Suvi on läbi ja sügis on käes. Viimane aeg oli ennast kätte võtta ja suviste tegemiste pildid netti sikutada ning siin järjelejõudmiseks üks pikk ja lohisev postitus teha. Lohisev saab ta olema seepärast, et kogu see aeg on käed täis olnud pusimist ja nikerdamist. Valdavalt olen olnud lillelainel ja vastavalt vajadusele/nõudmistele teinud kõrvalepõikeid ka ussi- ja rõngamaailma ning pisut isegi fimotanud. Ei mäletagi enam, millal ma enne seda niivõrd produktiivne olen olnud 😀 Aga nüüd asjast:

Juunikuus on mu õel sünnipäev ja seega ootas mind ees pikk autosõit kolme lapsega. Pabistasin natuke Karmeni vastupidavuses sellele ja kuigi ta pole meil eriline lutilaps, nikerdasin enne sõitu kiiruga ühe lutiketi valmis, et “tropp” olulisel hetkel kaduma ei läheks.

lutikett1a lutikett1b

Tegime Susaga omavahel väikese vahetuse. Tema tegi mulle mõnusa seljakoti ja mina pidin talle vastutasuks tegema rõngastest käekee. Algmaterjaliks oli teadmine, et see peab olema kas roheline või hõbedane ja tehnikaks oli soovitud Mobiuse Flower’it. Kuna raske on siiski teise inimese eest otsustada, mis talle meeldiks, siis pakkusin välja kaks keed:

h6bemobiusflower rohelinemobiusflower

Susa valis endale hõbedase. Rohelise kee juures väänasin oma elu esimese haagi ka. Oi, küll ma olin pärast seda endaga rahul. No nii nunnu tuli see välja 😀

 
Kolleeg töö juurest tahtis teha oma ämmale kingitust ussikeedest. Tegemist pidi olema sellise temperamentse daamiga, kes armastab kärtsu ja särtsu. Seega ka värvivalik oli vastav.

roosavalgekaelauss roosavalgekaeuss

Kui mäletate, siis kunagi kevadel tegin ema jaoks ühe nuppus roosi. Ta kinkis selle töö juures ühele kasvatajale (mu ema töötab lasteaias). Selge see, et miskit samaväärset oli vaja ka teise oma rühma kasvataja sünnipäevaks. Seekord soovis ema roosioksa.

roosioks2

See lilledega oma kingivajaduste katmine on mu emale juba meeldima hakanud vist, sest kohe tuli roosioksale järgi tellimus lihtsale roosivarrele. Siin proovisin esmakordselt katsetada ammu meelesmõlkunud meetodit lehtede tegemiseks. Väljanägemine sai neil täitsa kena, kindluse ja hoidvuse koha pealt tahaks aga veel pisut timmimist.

roos3a roos3b roos3c

Minu juuksuril oli sel aastal pisuke juubel (40a). See ikka selline ümmargune number ja puha, seega otsustasin teda üllatada omatehtud lilleõiega. Ta on minu ja laste juuksur olnud juba 7 aastat ning tema juurde minnes saan ma tõesti end lõdvaks lasta ja öelda: tee midagi, tahaks sel korral miskit särtsumat vms. ning sellest piisab. Ma ei pea pabistama tulemuse pärast, ma võin ennast usaldada tema kätesse ja tean, et lõpptulemus on kena ja sobib mulle.
Salajaste luureandmete põhjal pidavat talle meeldima liiliad. See andis mulle võimaluse teostada oma kratsivat soovi tiigerliiliat proovida. Kasutasin õies 5 erinevat värvitooni ja see andis lillele sellise mõnusa sügavuse. Ma ise igatahes jäin tulemusega väga rahule, iseasi kas mul õnnestus seda ka teie jaoks piisavalt hästi pildile püüda.

liilia1a liilia1b liilia1c

Ka suvel käivad lapsed üksteisel sünnipäevadel, kui neil õnnestub muidugi edastada kutse peole. Sel korral läks see õnneks, kui Kristella klassiõe ema mulle ühel suvepäeval helistas ja peoplaanidest teavitas. Teadagi oli seejärel vaja välja mõelda kingitus. Kuna aega oli piisavalt varuks siis otsustasin kaasata tegemisse last ennast ka. Tuletasime kahepeale meelde maikuised Eria fimoõpetused ja nikerdasime valmis roosilise klambri. Ja kuna Krissu niiiiväga tahtis ka miskit pärlilille sinna juurde, siis nikerdasin ühe nunnu roosipuhma ka.

roosipuhmas1a roosipuhmas1b

Ema ostis omale uue jaki. Sellise linasel taustal jooksmas samblaroheline väät, mille heledus-tumedusaste varieerub ühest äärmusest teise. Jaki alla pidavat ta panema musta t-särgi tüüpi pluusi ja nüüd oli vaja sinna juurde ka ehteid. Kuna seda õiget rohelist värvi rõngaid mul polnud, siis otsustasin musti rõngaid kombineerida koos samblaroheliste rombidega. Tulemus sai kohe ülihäää. Ma võisin endaga täitsa rahul olla ja veenduda järjekordselt, et lihtsuses peitub ilu võlu.

doublecrosschain2 doublecrosschain4 doublecrosschain3 

Õele sai sünnipäevaks tehtud üks käekee, millest mul kahjuks pilti ei ole. Esiti nagu ei julgenudki komplekti teha, sest ei teadnud, kas mu katsetused talle ikka meeldivad. Meeldis küll 😀 Seega siit siis tulevad käevõrule lisaks kaelakee ja kõrvarõngad:

openroundmaille1 openroundmaille2

AstraC tahtis väga, et aitaksin/õpetaksin tal teha ühe põllulillede kimbu. Tema õpihimu vist oli nii nakkav, et Kristella otsustas ka endale mõned lilled teha. Sõbrannale sünnipäevaks ta neid kinkida ei raatsinud, aga kui oli õelapsele sünnipäevale minek, siis järsku oli nii oluline just need kingiks kaasa võtta. Et Krissu rukkilill ja moon üksikuna väga haledaks ei jääks, tegin neile lisaks ühe viljapea ja köitsin kimpu. Täitsa uskumatu, kuid isegi nii väikese pundina mängisid õied oma efekti välja.

Augusti alguses toimus minu esimene heategevuslik oksjon Isetegija toetuseks, kus oli pakkumisel rõngastest ripatsi tegemise komplekt, mis koosnes vajalikest rõngastest (+mõned veel varuks) ja piltidega samm-sammult õpetusest. Kui kellegil on veel asja vastu huvi, siis valige ainult värvikombinatsioon ja andke oma soovist maili teel teada.

 

Sel aastal otsustasin ka mina Isetegijate suvisele kokkusaamisele minna. Kuigi sündmuse lähenedes iga päevaga rahvast järjest rohkem sellest loobus jäime meie AstraC ja Kunksmoorikesega algsele plaanile truuks. Õigesti tegime ka, sest see oli superpäev, mille Mirjami seltsis veetsime. Ammutasin endasse igasuguseid tarkuseteri ja nippe ja muud teooriat ning pisut ikka sai savi ka näpitud:

Vastutasuks mõnusa päeva eest oli mul võimalus Mirjami lapselapsele üks rõngastest käekee teha. Olen seda Mobiuse Flower’it teinud nüüd juba päris mitmes värvitoonis, kuid ikka ja jälle suudab see mind meeldivalt üllatada. Loodan, et see piigale meeldis ja meie ühised salasepitsused kandsid vilja.

vasknemobiusflower

Järjekordne tellimuse peale tehtud ussikomplekt on selline tagasihoidlikuma mustriga. Omapoolse üllatusena tegin usside juurde kõrvarõngad.

mustkollanekaelauss mustkollanekaeuss mustkollanek6rvakad

Kristella innustus minu pallinokitsemistest ja nii sai talle ka õpetatud nende punumist. Sattus teine suisa hoogu ja lisaks oma mobiilile ripatsi tegemisele, said ripatsid ka kaks sõbrannat. Ainult mina polnud nii kiire pallikesi pildile püüdma, kui tema neid tegema. Seetõttu ongi üks pilt puudu.

 

Meie foorumi Sant’le jäid hinge peale kevadel tehtud põllulillede kimp. Niisiis tellis ta endale ka ühe või õigemini mina tegin ainult toormaterjali, kimbu pidi ta ise kokku seadma neist.

rukkililled viljapead1 sandirukkililled

Esimesel septembril tuli Kristella koju järjekordse sünnipäevakutsega. Pidu pidi toimuma juba paari päeva pärast. Seega polnud eriti kahtlust, mis tehnikaga ma sel korral kingitust tegema hakkan. Õhtu täis mõnusat nokitsemist ja katsetamist ning valmis sai selline ehtekomplekt. Mu meelest sai täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele olla ka väga meeldinud.

shaggyloops1a shaggyloops1b shaggyloops2
 

Ja selle pisukese esitluse lõpetan ühe suurtööga, mis on saatnud mind läbi suve. Mitte, et see oleks olnud üle mõistuse aeganõudev vaid lihtsalt tähtajatu tellimus. Või noh, selline ülim tähtaeg ju oli ka aga see alles sügisel saabuv pulma-aastapäev. Tundub, et pinge all töötan ma tõhusamalt 😛 Igatahes siirad tänud siinkohal Sant’le kannatlikkuse eest.
Aga nüüd siis asjast täpsemalt. Eesmärgiks oli teha kolm gerberaõit ja neile lisaks üks mirdioks, nagu omal ajal oli kombeks kimpudes kasutada. Tänapäeval see aga kombeks enam pole. Seega tuli teha tõhus eeltöö lilleraamatutes tuhnides ja internetis pilte/joonistusi googeldades, et aimu saada, milline see mirt siis õigupoolest välja näeb. Ja siis juba teistpidi nikerdamine, et millise tehnikaga ja mil moel kombineerides tuleks see kõige tõepärasem tulemus ja samas piisavalt tugeva efektiga, et see suurte gerberaõite kõrval mõjule pääseks. Ühesõnaga protsess iseenesest oli põnev ja kuigi gerberad olid juba proovitud asi, siis siin sain mängida erinevate värvide kombineerimisega. Puhtalt isiklikust huvist sai seetõttu
tehtud suisa kaks roosat õit, et näha efekti, mida õiele annab matt valge ääristus ja mida pärlmuttervalge. Lõpliku valiku siis jätsin tellijale 😛 Saladuskatte all võin öelda, et ta valis need mõlemad 😉 Loodan, et kogu see värk oli pikka ootamist väärt.

gerberad1b gerberad1c gerberad1d gerberad1e gerberad1a gerberad1f

Ja siis veel üks liblikake suve meeleolu meenutamas:

suvineliblikas


5. juuni 2008

28. sept. 2009

Et siis, mida me küll tegime terve eelmise kuu…
Alustame vast sellest, et aprilli lõpus sain ühe kiire ussitellimuse hõbe-mustas kombinatsioonis, kuid mustriks sama, mis viimati esitletud kuldmustal komplektil. Kribinal-krabinal, näppudel nobedail sai soov teostatud, kuid enne veel rahustasin oma uudishimu ja rahutut hinge ühe uue must-valge kombinatsiooni proovimisega.

mustvalge2a mustvalge2b

musth6be1 musth6be2

Just parasjagu enne maalesõitu saabus Krissu kunstiringist oma värvikirju klaasvaagnaga, mille ta tahtis vanaemale-vanaisale pulma-aastapäevaks kinkida. Vat see oli jälle üks hetk, kui laps suutis mind täiesti õhku ahmima panna. Jube ilus ja vinge vidinas oli see. Pildiga selle edasiandmine on muidugi juba teine asi. Vaadake neid hädiseid võtteid ja arendage teemat fantaasiaga edasi, siis saate alles aimu asja tõelisest powerist.

 

 Maal sai ära lõpetatud üks mu lilla märtsispektritöö. Häbi-häbi jorutajale, kes lasi asjal nii viimasele minutile jääda, et “vahelehüppajad projektid” suutsid selle õigest ajagraafikust üldse välja puksida. Valmis sai topeltspiraaliga käekee ja kõrvarõngaste komplekt:

lillatopeltspiraalk6rv

Lisaks katsetasin õe rõõmuks helesiniste rõngastega trizantini:

helesininetrizantinekomplekt

Tagasi koju naastes aga korjasin arvutiekraani kõrvalt kokku oma valmisnokitud helelillad orhideedetailid, tegin mõned lisaks ja panin kokku sellise õie:

Mul on selle õiega veel tegelikult üks edasiarendamismõte olemas (vajab sobilikku lisastaffi), seega saate te kunagi seda siin teemas veel näha.
Ja siis tuli emadepäev 😀 ja laste kaardid ja lilled ja kingitused….

 

ja vanaemale saadeti ka postiga kaart

 

Minu poolt vahepalaks pisut heegeldamist: poja sellesuvine nokats sai sinine ja lennukiga…

 

 

…mille peale avaldas Kristella ka soovi omale nokatsit saada. Eks näis, miskit punast on juba teoksil ja Karmen on meil veel puhta mütsitu. Vaja ikka neid vahepalu tihedamini teha 😀

 
Põhitegemine aga oli sel kuul jälle rõngamaailmas. No sai mokaotsast lubatud ka miskit natuke sinna Valga laadale teha ja vat kui tegemiseks läks, siis tundus, et äkki see ongi see koht, mille järgi enda jaoks teha otsust – pusida vahel hobikorras ja enda tarbeks (kingitusteks noh, ma ju ise väike ehetekandja) või oleks ikka laiemalt ka asja vastu huvi ning ostjaskonda. Igatahes püüdsin kasutada oma koduste rõngavarude võimalusi ja kombineerisin kokku mõned keed, komplektid ja paraja hunniku värvilisi mobiiliripatseid. Eks siis näis, kuda läheb ja mis see kogemus mulle ütleb.

amberbyzantinekomplekt kuldnemobiusflowerkomplekt

mustpunanebyzantine mustpunaneolivinebyzantine

mustrohelinevenivzigzag moblacelticstar 

moblajapdaisy

Lõpuks üks kee ka kingituseks. Need edenevad ja valmivad kuidagi palju lihtsamalt 🙂

eriabarrel

Nüüd aga, mil olen kätte saanud oma kauaoodatud beebiroosa ja otsalõppenud hõbedase traadi, hakkan pisut jälle lilletama.