Kroonikirjaline rätik

5. märts 2015

Üle pika aja jälle üks kudumine. Muster raamatust “Haapsalu rätt”. Algus oli väga vaevaline, no nii raske on kirbukirjas mustril silma peal hoida, eriti siis kui kuskil viga kipub sisse tulema 😛

Näiteks suutsin mina äärepitsi servakasvatustes pidevalt miskit ära kaotada ja siis oli jupp aega lugemist nii paberil kui varrastel enne kui oma eksimusele pihta sain.

Aga Eesti naine on jonnakas ja järjekindel, seega on nüüd valmis ka minu uus must iludus:

veebr2015kroonikirjagaratik1

veebr2015kroonikirjagaratik2

Nii tahaks seda õrnust paremini pildile püüda aga kuidagi ei õnnestu. Äkki tekitavad mõned strateegilised numbrid ettekujutuse:

Lõng: 36/2
Vardad: üles loodud 4.5, äärepits kootud 3.5 ja keskosa kootud 2.75
Mõõdud:  67*127 cm
Kaal: 35 g

Advertisements

Kordussaade… ehk veel üks kuubikukirjaline rätik

4. nov. 2014

Näh, tuleb välja jah, et kipun end viimasel ajal kordama või on see hoopis saatus, mis mind pidevalt suunab aastasse 2010 😀

No igatahes sai see muster uuesti kootud ja oma tarkusetera leidsin sellestki kogemusest. Kui eelmisel korral leiutasin justkui jalgratast, siis sel korral lähtusin raamatu “Haapsalu rätt” põhimõtetest.

okt2014_margiti_ratik_1 okt2014_margiti_ratik_2

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 79*158 cm


Pääsulilleline rätik…

4. mai 2014

 Eelmise aasta viimases postituses sai mainitud ühte Haapsalu rätist motiveeritud loomeüritust.  Kuigi mustri rätiks kudumine jäi esiti Astra teha, siis juhus tekitas võimaluse (ema vajas peretuttavale juubelikinki) see ikka endal esimesena valmis kududa.

Kogu lugu sai aga alguse sellest, et Astral oli suur soov õppida ise kolmnurkse räti jaoks mustreid kombineerima ja minu ülesanne oli talle asja loogikat õpetada. No aga kuidas sa seda ikka paremini teha saad kui praktiliselt ette näidates. Niisiis dikteeris Astra motiivid, mida tahaks ta oma rätil näha ja koos üritasime need rätimustriks sättida. Üksi nuputades esineb ikka kõhklusi ja kahtlusi, kuid kahekesi oli väga mõnus arutada kuhu, mis ja kui palju ja kui suurelt sobitada.  

Algse inspiratsiooni allikaks oli sel korral Siiri Reimanni ja Aime Edasi raamat “Haapsalu rätt” (keskelt kahandatud räti loogika, lk. 262 oleva räti pits, mille rombide asemele kombineerisin suured augulised lilled) ning Helga Rüütli ja Siiri Reimanni raamat “Helga Rüütli sallid” (lillelise riba ja õhulise augupinna vaheldumise idee lk. 14 Astrid Lindgreni sallilt ja pääsukese motiiv lk. 92 Suitsupääsukese sallilt). Tulemuseks siis selline Pääsulilleline rätik:

marts2014paasulillelineratik1       marts2014paasulillelineratik2

marts2014paasulillekarp1 marts2014paasulillekarp2


Taaskord kividega õnnelehed…

9. okt. 2013

Kui aasta alguses oli enda jaoks mõttehetk, kuidas blogiga edasi, siis tahtsin väga, et suudaksin oma lugejaid vähemalt kord kuus millegiga “kostitada”. Nüüd mõeldes tagasi nendele vahepealsetele ilma postituseta kuudele, pean tõdema, et ega kõikide kuude tarvis konkreetset valminud eset välja pakkuda polegi. Siiski olen võlgu Teile pildid ühest juuni alguses valminud mündikotist ja ajalehtedest punutud korvidest, mille abil korraldasin pisut koridori kappi ümber. Luban, et need pildid lähiajal ka jõuavad Teieni. 

Praegu aga tahaks esitleda hoopis ühte haapsalu salli, mille valmimine kohati nõudis planeeritult paikapandud päevast kudunormi, kuid mille valmimiseprotsessi nautisin täielikult. Seega pean siiralt tänama oma blogikülastajat Katit, kes mulle selle väljakutse tekitas. Liigagi lihtsalt kaob aeg igapäevarutus igavikku ja loobume oma lemmiktegevustest käega lüües – pole aega ja ei jaksa. Aga sama lihtsalt kaob ka positiivne pool – meie hing ei värise elevusest midagi uut planeerides ja luues, ei teki sisemiselt kõditavat võidurõõmu: ma sain sellega hakkama ning ära jääb ka positiivne tagasiside saaja rahulolust – see on parim palsam hingele: ma sain teha oma pisikeste kätega kellegile rõõmu. See ON oluline.

Aga nüüd siis lubatud sall koos sobiva hoiukarbiga:

okt2013kividega_6nneleht 1

okt2013kividega_6nneleht 2 okt2013Kividega_6nneleht 3

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 58*165 cm (103 silma*265 ripsi)


Talvised aksessuaarid…

30. dets. 2012

Eelmine aasta jäigi nende tegemisega kuidagi vahele, talv sai mööda ja vajadused lükkusid edasi. Seda enam olin kindel, et sel aastal lihtsalt võtan juba varakult ette ja hakkan otsast pihta. Mis te arvate, kas esimese lume ajaks olin siis valmistunud? Loomulikult mitte. Aga see ehmatas mind tegudele küll. Esimene lumi sulab ju alati.

Krissu igatses endale pisut sellise lotuolemisega mütsi ja mul oli selle tarbeks mõnus õpetuski valmis vaadatud, mida tahtsin proovida. Puudus vaid õige tooni ja jämedusega lõng. Puhas juhus juhatas meile kätte Maxima sooduskampaanias pakutava Filati Ricci (20% villa, 30% alpakat, 50% akrüüli). See oli nii mõnus pehme ja just õiget värvi. Eveli Kaur oma raamatus “Käsitööpäevik” kasutab selle mütsi jaoks varrast 10-12, mina võtsin oma lõnga 3 kordselt ja piirdusin siiski 6-8-ga. Sellest sõltuvalt kohandasin veidi ka õpetussõnu ja valmis ta saigi. Pisut pärleid kaunistuseks ja müts osutus piisavalt igatsetu vääriliseks:

nov2012kristellamyts1 nov2012kristellamyts2

nov2012kristellamyts3 nov2012kristellamyts4

Kristoferi jaoks sai meelde tuletatud mõne aasta taguse hiti – triibumütsi – tehnika. Võtsin Isetegija Õpitoast ette Aiaiai vaba tõlgenduse ja leiutasin selle endale sobivaks. Põhivärviks must nagu tema talveriietelgi ning efekti pärast pisut juurde elektrisinist. Siinkohal kasutuses Katia Peru (40%villa, 40%akrüüli, 20% alpaka). Ma ei ole tegelikult eriti jämedate lõngade austaja, aga see on küll väga mõnus ja pehme.

dets2012krisimytssall1 dets2012krisimytssall2

dets2012krisimyts dets2012krisisall

Salli jaoks sai siinkohal kohandatud (materjal oli liiga paks) Susan Lawrence õpetust “Tuesday Night Cowl”. Neid kaelussalle tegin eelmisel aastal kohe mitu tükki. Kõige suurem pluss on selle juures palmikuline muster, mis ei lase sallil liialt välja venida ega ka lihtsalt paelaks kokku langeda. Lihtsalt parim idee, mida aja jooksul olen netist leidnud.


Piibelehed roosast rätiraamatust…

12. nov. 2012

See ilus raamat on mul riiulis juba selle ilmumisest saati, kuid siiani polnud jõudnud ühtegi mustrit katsetada. Nagu öeldakse, polnud piisavalt motivatsiooni. Nüüd pakkus seda motivatsiooni minu vanem õde, kes tahtis oma sõbrannale juubeliks kinkida ühe piibelehekirjalise rätiku. Olen omaenesetarkusest ära proovinud kudumise “alt tipust üles” ja “ülaäärest alla” variandid, seega tahtsin seekord proovida keskelt kahandamise varianti ning valituks osutus muster lk 247.

Oeh, mida siis öelda kommentaariks. See paneb lausa ohkama. Ma pole vist kunagi niiiiii palju silmi sallil ja mustril, mustril ja sallil jne lugenud kui sel korral tegin. Õigupoolest pean ütlema, et töö hakkas edenema alles siis, kui lähenesin asjale ja mustrile loogiliselt, mitte ei ajanud mustris näpuga järge. Paraku viimast tehes võib jääda jänni, kuna nii mõneski kohas silmade arv ei klappinud.

Aga rätik sai kena. Kahju ainult, et pilte õnnestus napsata lühikese aja jooksul vihmahoogude vaheajal ja sestap pole need väga kvaliteetsed.

 


Inspireerituna Kroonprintsi sallist…

6. mai 2010

…valmis minul kolmnurkne kroonprintsi rätik. Kõige aluseks oli see kaheksakannaga rombike salli keskel ja siis veel soov alustada rätti kõige pikemast servast. Nii see leiutamine algaski. Täitsa mõnus tegevus, kuigi edaspidi pean arvestama, et augud ja nupud võiks moodustada omaette mustrit/kujundeid. Paberil (arvutis) tundus kõik olema tasakaalus, kuid kudumis avaldavad nad erinevat mõju ja kogu mustri tasakaal juskui ei olnud enam na hea. Aga see muidugi minu kriitiline arvamus. Teie kirjutage oma arvamus kommentaaridesse 😉

 

Lõng: must Ogre 36/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 3.75, kootud 2.75; äärepits ülesloodud 4.5, kootud 3.5
Mõõdud: 69*141cm 
Muster: ise kombineeritud Kroonprintsi salli motiividest
Kaal: 26 g

Kogemuslik tarkusetera! Kui salli pitsis on nupud, siis hoolimata sellest, et muidu kood kogu aeg parempidi, siis nupud tuleb kokku kududa ikka pahempidise võttega.

Ja nagu ma juba varem olen ka öelnud – ilus kink vajab ka ilusat karpi.

Võtsin kätte ja meisterdasin pisut. Tegemist ei ole päris algse ideega, mis seoses sallidega peas keerles, aga kuna selle salli proovilapp oli na suur, siis pidin lahendama olukorra teisiti. Samas sain harjutada ja kogemusi koguda karbi ülesehituse osas, mille algne idee hakkas idanema Le.li blogist. Nonii, algne info olemas, nüüd on aeg lõpptulemuseks.

 

Pildistada muidugi punase-musta kooslust on jube sant, aga karp ise tuli kena. Arenguruumi järgmisteks kordadeks on, aga jäin esimese “linnukesega” rahule.