Organiseerime LEGOsid…

9. sept. 2017

Taaskord 2a tagune tegemine…

Meie pere lapsed on parajad legofännid. Kui varasemalt olid nad huvitatud valmiskomplektidest ja juhendite järgi pusimisest, siis nüüd eelistavad igal ajal lihtsalt klotsidest omaloomingut luua – sujuvalt mängitakse vaibal edasi arvutis poolelijäänud arvutimängu või meisterdatakse nukule mobiiltelefon vms. Äge on vaadata, kuidas lastel fantaasia lendab. See meenutab pisut ka oma lapsepõlve, kus sai vahel mitte millegist tehtud hetkeks sobilikud mänguasjad (ntx tuleb meelde, et pärast vihma sai alati võililledest ja puupulgast tehtud nukud, kellel vinged lokid poriloikudest soengusse said :P).

Milleks siis peaks neid legosid niiväga organiseerima? Eks ikka seepärast, et need ei vedeleks alalõpmata jala all ja teisalt, et lastel oleks lihtsam asju korras hoida. Esimesena sai hetkeidee ajel hõivatud paar kingakarpi ja neisse pizzakarpide ja klammerdaja abil tehtud lihtsad sorterid:

Aga oh häda, see kolistamine ja krabistamine ei lõpegi, kui otsitakse mingit kindlat juppi. Kas tuleb tuttav ette? Novot, seetõttu hakkaski lastetuba remontides keerlema peas ka mõte, et legoklotsid tuleb elutoast sinna kolida. Kuna just väga palju ruumi seal pole, siis sai nutikalt ära kasutatud kapi ja seina vahelist väikest ruumi ning harjutatud kätt ajalehtedest punutistega.

Vormiks kasutasin laste klotsidest kokku pandud ristkülikut (kahjuks sellest ühtegi klõpsu pole teinud) ja põhjaks juba varem proovitud ja heaks kiidetud papp-põhjaga tehnikat.

Et endal ka põnev oleks, siis sai proovitud erinevaid mustreid/punupindasid. Esimene sinine kast sai siniste ja roheliste legode jaoks ja punupinnaks lihtne kahe vitsaga põime:

Kuna need kandilised nurgad ei ole just algaja punuja tugev külg, siis kõik karbid said tehtud ilma nurgapostideta ja et ülejooksud liiga pikaks ei läheks sai seal tehtud üks lisakeere ja mu meelest jäi väga ok:

Järgmisena võtsin ette valgete klotside karbi. Et need oleks hästi põhja pealt näha, siis sai see musta salvrätiga tumedaks tehtud.

Mustris üritasin lihtsalt poole punumise pealt suunda muuta, nii et keskele jäi “kalasaba” muster:

Edasi siis värviks punane, millel üritasin külje peale teha pikendatud vitsajooksuga mustrit. No olgem ausad, nii väikese pinna peal ei jää mitte miskit näha 😛 Seal peaks olema külje peal x kujuline rist.

Torni kõige alumine karp sai plaanitud Karmeni Friends seeria legode jaoks. See pidi olema omajagu kõrgem, et ka piknikubussi ära mahuks, sestap sain katsetada lisaks kalasaba mustrile ka kolmevitsapõimet nii ühel kui teisel pool õhuvahet. Värvitooniks sel korral puhtakujuline “Äripäev”.

Siin pildil on veel hästi näha seda nurgapostita nurka.

Järgmised vajalikud kastid said tehtud juba katsetatud lemmiktehnikates ning kõige pealmine on mõeldud plaatide ja poolikute meisterduste tarbeks, mida ei raatsita kohe pärast mängimist lammutada:

Mänguhoos on kastid tavaliselt selliselt:

ja igapäevaselt nii kapi vahel:

 

 

 

 

Advertisements

Ka prügis võib miskit ilusat olla…

12. aug. 2017

Aasta oli, ma arvan, 2015…

…kui alustasin pärast eelmisi katsetusi kööki prügisorterite punumist. Täieliku valmimiseni läks pikalt, sest pidin ise vahepeal mõtteid mõlgutama ja arenema. Protsessist mul jooksvalt pilte pole, kuid mäletan, et rullisin jämedamaid pulki, võtsin ühe tomatikasti Säästumarketist vormiks ning hakkasin aga pihta. Jooksvalt sai siis vormi pisut ülespoole nihutatud ning esimene kast valmis täitsa tavalise punupinnaga.

Pärast selle kasti valmimist sai teda ilusti töödeldud nii pva kui värviga ja jäetud siis ootama paremate mõtetega aegu, sest polnud veel lõppviimistlust oma peas lõpuni kujundanud.

Selle asemel punusid näpud usinalt kaks järgmist kasti. Teisel kastil üritasin harjutada nn kalasaba mustrit (tänane teadmine ütleb, et püstpulgad peaksid olema tihedamalt)

ja kolmandal kastil juba sellist vingemat palmikulist punupinda.

Kastide mõõtudeks sai 30*40*61 (pikkus*laius*kõrgus) ja igal neist on oma missioon täita – esimesse kogume pabersodi, teise plastpakendeid ja kolmandasse taarat. Julgen öelda, et oma lõppviimistlust ootasid need kastid aastajagu vast enne kui saabus selgus lõpliku värvi ja kujunduse osas. Kasutasin neist kahe viimase peitsimiseks Herdinsi kirsivärvi pulberpeitsi ning mustririba sai peale päevalillelistelt salvrätikutelt.

 

Üks kastidest on valge seepärast (pane tarkus kõrva taha), et PVA ja värviga töödeldud pinnale peits enam ei hakka. Eks näis, kas hakkan timmima sarnast tooni värvidest või jääbki ta teistest erinevalt valge.

Igatahes olen oma kastidega väga rahul ja need toimivad imehästi. Ka prügikastid võivad olla ilusad ja pilkupüüdvad!

 

 

 


Uus algus punumisele…

27. märts 2016

Eelmise aasta lõpus oli korra juttu, et pole blogis kajastanud oma ajalehepunutisi (kui aastalõpu kuusekesed välja arvata). See on teema, mis mind tegelikult viimasel ajal kõige rohkem köidab. Katsun taastada kronoloogiliselt seda arengut, mis tasa ja targu on tekkinud.

Esimene postitus ei ole just kõige ilusamate piltidega, pigem on selle väärtus uuesti leitud inspiratsioonist ja paljudest linkidest, mis ka ehk Teid toimetama innustavad.

Kui mäletate, siis aasta oli 2010, kui rääkisin oma esimestest katsetustest ja ideest teha kööki paar suuremat kogumiskorvi. Tol korral jäi mõte soiku, sest ei olnud päris rahul lõpptulemuse tugevusega.

Uuesti kerkis teema esile 2014a suvel, kui internetis sattusin juhuslikult sellisele videoklipile. See nähtud kastide tugevus ja märksõna “PVA” pani mul uuesti näpud sügelema. Võtsin ette kastide punumise koridori kappi. Nii sain vabalt harjutada ja eksimused ei karjunud igapäevaselt näkku 😛

Esimesel kastil proovisin ka augustatud põhja. Pisut küll teisiti kui ülaltoodud videos, aga ega see väga ei õnnestunud, sest augud said liiga serva lähedale (üks läks seepärast isegi katki).

2014koridorikarbid1

Teisalt ei meeldinud mulle, et põhja papi äär jäi kastil nähtavale.

Viimistlemisel olin väga täpne juhendeid järgima – kõigepealt kruntisin PVA liimi ja valge värvi seguga (peidab ajalehe kirjad ja muudab tugevaks), siis värvisin õiget tooni (annab ilu) ning lõpuks tõmbasin ka lakikihi peale (annab kaitsekihi mustuse vastu). No ja tulemuseks oli tõeliselt tore ja tugev kastike, millele sai sildike “Mütsid”

2014koridorikarbid2

 

Järgmise kasti jaoks otsisin paremat põhja õpetust ja leidsin proovimiseks sellise. Pean ütlema, et järgnevad kastid ma olengi valdavalt selle võttega teinud. Mulle meeldib, et papipõhi ei jää kuskilt paistma ja punuäär on kena ja konkreetne. Lisaks on sel põhimõttel alati hea arvestada, et võib põhja teha täpselt vormi suuruse.

2014koridorikarbid3

Uue asjana proovisin ka õhulist vaherida, kuhu pael punuda. Mõtlesin, et nii on vast lihtsam sildikesi kinnitada, aga vahe jäi pisut liiga lai sel.

2014koridorikarbid4

Kolmanda kasti puhul enam polnudki muud, kui juba õpitud ja katsetatud nipid käiku lasta ning karp lihtsalt valmis punuda. See jäigi valgeks, ühelt poolt laiskuse ja teiselt poolt vahelduse mõttes.

2014koridorikarbid5

2014koridorikarbid6

Ja nii saigi siis koridori kapis mütsid-sallid-kindad organiseeritud

2014koridorikarbid7

 

ning mina jupivõrra tarkusi-kogemusi juurde, et järgmine väljakutse vastu võtta. Mis ma siis kõrva taha panin?

*vormi kasutamine teeb elu tunduvalt lihtsamaks, vormivigu saab veel parandada valmistööd kruntides või lakkides (mida mina ei taibanud teha, kui vaaata eelviimast pilti)

*mõistlik on tähelepanu pöörata nurkadele ja neid jooksvalt tihedamalt kinni vajutada. Muidu võib ülemine kastiäär lokkama jääda. Abi võib olla ka sellest, kui vormile märgid teatud kõrgustele jooned, mis aitavad kõrgust ühtlasena hoida.

*viimistlemine on oluline. Igal sammul on kindel põhimõte ja loogika taga, et valminud tööst oleks pikaks ajaks rõõmu.

 

 

 


Veel üks kuuseke…

31. dets. 2015

Kui ämm ja äi sel aastal teatasid, et nemad enam metsast kuuske tooma ei hakka, siis teadsin kohe, et teen neile jõuluks ajalehest sobiliku asemiku.

Sel korral võtsin kasutusele suuremad pulgad (rullitud 2,5mm varda ümber, pikkuseks ca 61cm) ja värvisin need enne punumist ära. Värvimiseks on viimasel ajal välja kujunenud enamvähem üks ja sama kokteil: 125ml vett, 1 tl lakki, 2-3 spl akrüülvärvi (või kui kasutada toonimispastat, siis olen parema katvuse jaoks kasutanud 1 spl valget värvi ja vastavalt soovitud tumedusastmele pastat juurde). Kaunistamiseks sai veel hangitud 40 tulukesega ledlambid ja pisut hõbedasi litreid. Tulemuseks siis selline iludus:

dets2015suurkuusk1

dets2015suurkuusk2

dets2015suurkuusk3

dets2015suurkuusk4

Kuigi valdavalt on levinud kuusnurkse põhjaga kuused, siis mulle meeldib oma reljeefsuse pärast just nelinurkse põhjaga. Põhja mõõt on 22*22cm, kõrgus ca 70cm ja pulki kulus 152 tk. Siin õpetuses on tehtud kuusele papist põhi, kuid mina tegin ilma põhjata – panin lihtsalt 2 pulka risti ja mõõtsin keskelt igasse suunda 20cm.

Viimasele pildile üritasin püüda seda mõnusat valguse efekti, mis tekib hämaras spiraalimööda kulgevatest tulukestest, aga paraku ei õnnestunud seda siiski päriselt edastada. Igatahes jäin lõpptulemiga väga rahule ja mul on hea meel, et ka kingisaajad olid õnnelikud (äi ei pidanud veel paar päeva hiljem paljuks helistada ja kiita, kui ilus kuusk tal nüüd on :D).

Siinkohal on sobiv soovida Teile, kallid lugejad, ilusat aasta lõppu ja kohtume jälle järgmisel aastal!


Ajalehepunu massidesse…

27. dets. 2015

No ei tea, kas just massidesse aga oma vaimustust antud teemast tahtsin kellegagi jagada küll ja sestap korraldasime töökaaslastega mõnel detsembrikuu tööpäeva hommikul käsitööteraapiat ning tegime mõned tähekesed ja kuusepuud. Kolleegid olid nii tublid ja minule andis see õpetamine ka väga positiivse “laksu”. Aga jagan siis Teiega mõningaid pilte.

Esimesena võtsime ette tähekesed, et kätt harjutada, kuid neist eriti eraldi pilte pole, küll aga on nad pisteliselt sattunud kuuskede juurde.

Inspiratsiooniks sai viidud töö juurde Kristoferiga koos tehtud meie pere kõikse esimene kuusekene, mille sisse on peidetud kuuseküünlad: dets2015Kristoferikuusk

Sel pildil on kolleegidel töö poole peal:

dets2015poolikud kuused

Ja siit hakkavad siis juba tulema valmisasjad:

dets2015Evekuusk1

dets2015Evekuusk2

dets2015Helenavaikekuusk

dets2015Erinevadkuusedkoos

File written by Adobe Photoshop? 5.0

File written by Adobe Photoshop? 5.0


Kadrilaat 2015

23. dets. 2015

No kui ma igal aastal, alates selle traditsiooni loomisest saadik, olen kajastanud meie panust laadakaupade valikusse, siis ei saa ma ka sel aastal seda tegemata jätta. Laadareklaamiks on muidugi hilja juba, sest laat toimus 28.11

Sel aastal osales meie peres laadal 2 last. Kristoferi klassis jätkati nagu kombeks juba kohvikuteemat, kuid kuna tüdrukud soovisid ka oma eheteleti sinna kõrvale püsti panna, siis oli üpris selge, et sel aastal panustame meiegi mittesöödavasse.

Külastasin Kangadžunglit, haarasin sealt kaasa erivärvilisi 6mm laiuseid atlasspaelu, mõned haagid ja klambrid ning asusin liblikaid meisterdama. Õpetus sai esimest korda ära katsetatud oktoobris, kui täiskasvanute õppimise nädala õpetasin nende tegemist kolleegidele. Tookord sai tehtud näidiseks kaks liblikat:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

ja kolleegidega koos veel terve hunnik.

okt2015hunnikliblikaid

Laada jaoks aga mängisin mõnuga erinevate värvidega ja liblikaid sai kokku 15 tk.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päris kõiki liblikaid ära ei ostetud, seega kui tunned, et mõni neist on puudu Sinu mantli reväärilt või särtsakaks lisandiks kostüümile või kleidile, siis anna märku.

Karmeni jaoks aga sai tehtud ajalehtede taaskasutust ning meisterdatud mõned jõulukaunistused ja kuused. Alustasin tähekestest. Vaatasin aga paar korda õpetusvideot ja hakkasin pihta.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kui süsteem juba käpas, siis läks juba päris ludinal.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Järgmisena oli tahtmine kuuskede punumist katsetada. Esimesed kuused sai lastega koostöös tehtud – nemad punusid ja mina pikendasin pulki. Kristofer jättis oma kuuse endale (näitan seda ühes hilisemas postituses) aga Karmeni oma läks laadakaubaks:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Põhi 13.5*13.5 cm ruut, kulus 61 väikest (krutitud sukavardaga u 7*31,5cm ajaleheribast) pulka, kõrguseks ca 21 cm.

Kui laste meisterdamisisu rahuldatud, siis sai ka ise pisut proovitud. Esimene sai selline:

nov2015kuusk

Põhi 13.5*13.5cm, kulus 104 väikest pulka, kõrgus ca 36 cm. Nende kuuskede tegemisel võtsin snitti sellest õpetusest.

Teisele punusin väikeses sik-saki ja viguri ka sisse. Tuli päris nunnu:

nov2015kellukesegakuusk

Sellele põhja ei teinudki, kuid põhjadiameeter peaks olema ca 16 cm, kulus 128 väikest pulka, kõrgus ca 140 cm. Ühe õpetuse variandi leiab siit.

No nendest ei jõudnud küll mitte üks asi tagasi. Ju meeldisid need laadalistele samavõrd kui meile endile.


Veel üks pruutpaar…

26. juuli 2015

Nagu juba lubasin, siis üks pruutpaar on mul veel esitleda. See on väikeseks kingituseks minu vanemale õele, kel on täna pulma-aastapäev. Püüdsin tabada samat stiili ja värvitoone, mis olid sel tähtsal päeval ning tibakene lisasin omalt poolt lisaks ka. Seeliku osa idee sain sellest klipist, kuid kuna ma ei tahtnud seda väga kohevaks ajada, siis murdsin ruudukesi hoopis mitte kolmeks vaid kaheks, nagu siin videos.

juuli2015avepruutpaar1 juuli2015avepruutpaar2

juuli2015avepruutpaar3 juuli2015avepruutpaar4

juuli2015avepruutpaar5

Palju õnne Teile!