Tütre käsul ja enda soovil…

19. apr. 2017

… et mida ja miks siis, eks ole?

“Sa no lihtsalt pead oma blogi jälle täiendama, sest me käisime ekstra sõbrannaga metsas Su kootud kindaid pildile püüdmas… ” ütles Krissu mulle juba vähemalt kuu aega tagasi ja ma ise kinnitasin pühalikult, et jajah, ma võtan ühel päeval asja jälle käsile.

Aga milleks ja kellele? Pean tunnistama, et olen viimase aasta jooksul korranud ja taasavastanud uuesti teemasid, mida olen blogis kajastanud ca 10 aastat tagasi. Ega ei usugi, et nii palju aega sellest möödas on, kui kirja pandud ajalugu seda ei kinnitaks. Aga lisaks nostalgilistele meeleoludele hindan veelgi rohkem mu enda blogisse pandud linke ja viiteid kasutatud materjalide ning õpitud kogemuslike nippide kohta. See on väärtus minu enda jaoks (loodan et ka Teie jaoks) ja selle nimel tasub pingutada, et ka järgmise 10a pärast oleks, millest tuge leida.

Ma kahjuks ei saa enam läheneda kronoloogilises järjestusest, vähemalt seni kuni on pildimaterjali ja mõtteid vahepealsest ajast, kuid üritan siiski siia edaspidi regulaarselt postitusi lisada.

Täna aga lisan paar meeleolukat pilti möödunud pühadest. Meie pere vanim laps ei saanud kodus viibida, eks siis saatsin pisut meeleolu talle pakiga 🙂

 

Kukekeste-kanade tegemine on imelihtne – lõika munakarbist välja sobiv tükk, lõika vildist hari ja nokk ning kinnita need liimipüstoliga õigesse kohta. Silmadeks liimisin ma väiksed pipraterad.  Algne idee võetud aprilli “Nipiraamatust”

 

 


Uus algus punumisele…

27. märts 2016

Eelmise aasta lõpus oli korra juttu, et pole blogis kajastanud oma ajalehepunutisi (kui aastalõpu kuusekesed välja arvata). See on teema, mis mind tegelikult viimasel ajal kõige rohkem köidab. Katsun taastada kronoloogiliselt seda arengut, mis tasa ja targu on tekkinud.

Esimene postitus ei ole just kõige ilusamate piltidega, pigem on selle väärtus uuesti leitud inspiratsioonist ja paljudest linkidest, mis ka ehk Teid toimetama innustavad.

Kui mäletate, siis aasta oli 2010, kui rääkisin oma esimestest katsetustest ja ideest teha kööki paar suuremat kogumiskorvi. Tol korral jäi mõte soiku, sest ei olnud päris rahul lõpptulemuse tugevusega.

Uuesti kerkis teema esile 2014a suvel, kui internetis sattusin juhuslikult sellisele videoklipile. See nähtud kastide tugevus ja märksõna “PVA” pani mul uuesti näpud sügelema. Võtsin ette kastide punumise koridori kappi. Nii sain vabalt harjutada ja eksimused ei karjunud igapäevaselt näkku 😛

Esimesel kastil proovisin ka augustatud põhja. Pisut küll teisiti kui ülaltoodud videos, aga ega see väga ei õnnestunud, sest augud said liiga serva lähedale (üks läks seepärast isegi katki).

2014koridorikarbid1

Teisalt ei meeldinud mulle, et põhja papi äär jäi kastil nähtavale.

Viimistlemisel olin väga täpne juhendeid järgima – kõigepealt kruntisin PVA liimi ja valge värvi seguga (peidab ajalehe kirjad ja muudab tugevaks), siis värvisin õiget tooni (annab ilu) ning lõpuks tõmbasin ka lakikihi peale (annab kaitsekihi mustuse vastu). No ja tulemuseks oli tõeliselt tore ja tugev kastike, millele sai sildike “Mütsid”

2014koridorikarbid2

 

Järgmise kasti jaoks otsisin paremat põhja õpetust ja leidsin proovimiseks sellise. Pean ütlema, et järgnevad kastid ma olengi valdavalt selle võttega teinud. Mulle meeldib, et papipõhi ei jää kuskilt paistma ja punuäär on kena ja konkreetne. Lisaks on sel põhimõttel alati hea arvestada, et võib põhja teha täpselt vormi suuruse.

2014koridorikarbid3

Uue asjana proovisin ka õhulist vaherida, kuhu pael punuda. Mõtlesin, et nii on vast lihtsam sildikesi kinnitada, aga vahe jäi pisut liiga lai sel.

2014koridorikarbid4

Kolmanda kasti puhul enam polnudki muud, kui juba õpitud ja katsetatud nipid käiku lasta ning karp lihtsalt valmis punuda. See jäigi valgeks, ühelt poolt laiskuse ja teiselt poolt vahelduse mõttes.

2014koridorikarbid5

2014koridorikarbid6

Ja nii saigi siis koridori kapis mütsid-sallid-kindad organiseeritud

2014koridorikarbid7

 

ning mina jupivõrra tarkusi-kogemusi juurde, et järgmine väljakutse vastu võtta. Mis ma siis kõrva taha panin?

*vormi kasutamine teeb elu tunduvalt lihtsamaks, vormivigu saab veel parandada valmistööd kruntides või lakkides (mida mina ei taibanud teha, kui vaaata eelviimast pilti)

*mõistlik on tähelepanu pöörata nurkadele ja neid jooksvalt tihedamalt kinni vajutada. Muidu võib ülemine kastiäär lokkama jääda. Abi võib olla ka sellest, kui vormile märgid teatud kõrgustele jooned, mis aitavad kõrgust ühtlasena hoida.

*viimistlemine on oluline. Igal sammul on kindel põhimõte ja loogika taga, et valminud tööst oleks pikaks ajaks rõõmu.

 

 

 


Veel üks kuuseke…

31. dets. 2015

Kui ämm ja äi sel aastal teatasid, et nemad enam metsast kuuske tooma ei hakka, siis teadsin kohe, et teen neile jõuluks ajalehest sobiliku asemiku.

Sel korral võtsin kasutusele suuremad pulgad (rullitud 2,5mm varda ümber, pikkuseks ca 61cm) ja värvisin need enne punumist ära. Värvimiseks on viimasel ajal välja kujunenud enamvähem üks ja sama kokteil: 125ml vett, 1 tl lakki, 2-3 spl akrüülvärvi (või kui kasutada toonimispastat, siis olen parema katvuse jaoks kasutanud 1 spl valget värvi ja vastavalt soovitud tumedusastmele pastat juurde). Kaunistamiseks sai veel hangitud 40 tulukesega ledlambid ja pisut hõbedasi litreid. Tulemuseks siis selline iludus:

dets2015suurkuusk1

dets2015suurkuusk2

dets2015suurkuusk3

dets2015suurkuusk4

Kuigi valdavalt on levinud kuusnurkse põhjaga kuused, siis mulle meeldib oma reljeefsuse pärast just nelinurkse põhjaga. Põhja mõõt on 22*22cm, kõrgus ca 70cm ja pulki kulus 152 tk. Siin õpetuses on tehtud kuusele papist põhi, kuid mina tegin ilma põhjata – panin lihtsalt 2 pulka risti ja mõõtsin keskelt igasse suunda 20cm.

Viimasele pildile üritasin püüda seda mõnusat valguse efekti, mis tekib hämaras spiraalimööda kulgevatest tulukestest, aga paraku ei õnnestunud seda siiski päriselt edastada. Igatahes jäin lõpptulemiga väga rahule ja mul on hea meel, et ka kingisaajad olid õnnelikud (äi ei pidanud veel paar päeva hiljem paljuks helistada ja kiita, kui ilus kuusk tal nüüd on :D).

Siinkohal on sobiv soovida Teile, kallid lugejad, ilusat aasta lõppu ja kohtume jälle järgmisel aastal!


Kadrilaat 2015

23. dets. 2015

No kui ma igal aastal, alates selle traditsiooni loomisest saadik, olen kajastanud meie panust laadakaupade valikusse, siis ei saa ma ka sel aastal seda tegemata jätta. Laadareklaamiks on muidugi hilja juba, sest laat toimus 28.11

Sel aastal osales meie peres laadal 2 last. Kristoferi klassis jätkati nagu kombeks juba kohvikuteemat, kuid kuna tüdrukud soovisid ka oma eheteleti sinna kõrvale püsti panna, siis oli üpris selge, et sel aastal panustame meiegi mittesöödavasse.

Külastasin Kangadžunglit, haarasin sealt kaasa erivärvilisi 6mm laiuseid atlasspaelu, mõned haagid ja klambrid ning asusin liblikaid meisterdama. Õpetus sai esimest korda ära katsetatud oktoobris, kui täiskasvanute õppimise nädala õpetasin nende tegemist kolleegidele. Tookord sai tehtud näidiseks kaks liblikat:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

ja kolleegidega koos veel terve hunnik.

okt2015hunnikliblikaid

Laada jaoks aga mängisin mõnuga erinevate värvidega ja liblikaid sai kokku 15 tk.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päris kõiki liblikaid ära ei ostetud, seega kui tunned, et mõni neist on puudu Sinu mantli reväärilt või särtsakaks lisandiks kostüümile või kleidile, siis anna märku.

Karmeni jaoks aga sai tehtud ajalehtede taaskasutust ning meisterdatud mõned jõulukaunistused ja kuused. Alustasin tähekestest. Vaatasin aga paar korda õpetusvideot ja hakkasin pihta.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kui süsteem juba käpas, siis läks juba päris ludinal.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Järgmisena oli tahtmine kuuskede punumist katsetada. Esimesed kuused sai lastega koostöös tehtud – nemad punusid ja mina pikendasin pulki. Kristofer jättis oma kuuse endale (näitan seda ühes hilisemas postituses) aga Karmeni oma läks laadakaubaks:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Põhi 13.5*13.5 cm ruut, kulus 61 väikest (krutitud sukavardaga u 7*31,5cm ajaleheribast) pulka, kõrguseks ca 21 cm.

Kui laste meisterdamisisu rahuldatud, siis sai ka ise pisut proovitud. Esimene sai selline:

nov2015kuusk

Põhi 13.5*13.5cm, kulus 104 väikest pulka, kõrgus ca 36 cm. Nende kuuskede tegemisel võtsin snitti sellest õpetusest.

Teisele punusin väikeses sik-saki ja viguri ka sisse. Tuli päris nunnu:

nov2015kellukesegakuusk

Sellele põhja ei teinudki, kuid põhjadiameeter peaks olema ca 16 cm, kulus 128 väikest pulka, kõrgus ca 140 cm. Ühe õpetuse variandi leiab siit.

No nendest ei jõudnud küll mitte üks asi tagasi. Ju meeldisid need laadalistele samavõrd kui meile endile.


Esimesed katsetused Kanzashi lilledega…

10. juuli 2015

Puhkus on üks tore asi. Kui muul ajal võib juhtuda, et näputöö edeneb rohkem mõtetes kui näppude vahel, siis puhkuse ajal võtan enda jaoks alati aega. Enne kui aga saan minna praeguse puhkuse toimetamiste juurde, mis mind hetkel õhistama ajab, pean kronoloogia mõttes tegema paar postitust märtsikuise puhkuse toimetustest.

Esimesel on teemaks kanzashi lillekesed. Proovisime neid koos Astraga. Alati, kui ta Eestis käib, on meil kombeks kokku saada ja miskit uut katsetada. Üksi on ju ikka nii, et muudkui uudistad internetis ja mõtled – lahe asi, seda võiks kunagi proovida – aga reaalse proovimiseni valdavalt ei jõua. Nii ongi siis hea sellistel puhkudel teha “kambakat” ja üksteist utsitada. Astral oli soov katsetada mingeid paeladest prosse vms aga minul tuli kohe silme ette kanzashi lilled. Võtsin kangapoest mõned erineva laiusega paelad ligi, panime arvutist õpetusvideo käima ja hakkasime katsetama.

Esimene katsetus sai juukseklambrile:

marts2015kanzashiklamber

Teine aga patsikummiks:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA marts2015kanzashipatsikumm2

marts2015kanzashipatsikumm3

Eks ta harjutamist taha saada, et õielehed ühtlased tuleksid aga maitse on suhu saadud ja teinekord kui on vaja kaunistust kaardile, kingikarbile või miks mitte siis ka prossiks, klambriks, patsikummiks, siis soovitan Teilgi asi ette võtta.


Lilleline klõpsukott

24. juuni 2014

Üle pika aja motiveeris üks sünnipäevakutse mind näppe liigutama ja ammu meeles mõlkunud ideed katsetama.

Internet on täis imelisi asju ja inimesi. Sedakorda inspireeris mind ühe hispaanlase blogis nähtu . Just tehnika ja lähenemine paelus mind, mida siis oma materjalide ja mõtetega kohandasin.

Esimene katsetus sai selline:

 juuni-2014margettakl6psukott1 juuni-2014margettakl6psukott2

juuni-2014margettakl6psukott3 juuni-2014margettakl6psukott4

Materjaliks puuvillane heegelniit, heegelnõela suurus 2.5 ning purgiklõpse kulus 408 tk.

Järmisena tuleb miskit sarnast teha ka modellist Karmenile endale. See kott paraku läks Kristoferi klassiõele kingiks. Loodan, et talle meeldis.


Rootsi põimingu katsetused…

30. dets. 2013

Sel korral, kui Astra nüüd novembris Eestis käis, oli meil kindel plaan iga kord, kui kokku saame, nokitseda ka miskit käsitöölist. Muidu läheb ikka nii, et ainult unistame ja õhistame, kuid miskit tehtud ei saa. Niisiis sai pisut kätt proovitud vildist minimänguasjade ja rootsi põiminguga ning kombineeritud üks Haapsalu salli ainetel kolmnurkne rätikumuster. Neist kahte esimest teemat jõuan ehk veel selle aasta sees siin blogis näidata, kuid viimase esitlust tuleb oodata Astra blogis.

Alustame siis rootsi põimingust. 

Isetegija foorumis käis juba ammu suur õppimine ja toimetamine sel teemal ning Kadristik ju muudkui aga pistis oma blogisse uusi ahvatlusi. Nii olin ühel hetkel kindel, et pean ka selle ära proovima. Kuid teadagi, üksi toimetades on alati sadaseitse põhjust, miks seda teiste toimetuste seljataha järjekorda sättida. Nüüd aga olin leidnud motivatsiooni (ämma sünnipäevakink) ja “sõbramehepoolest” ajasin uue ja huvitava teemaga pea sassi ka Astral. Nii me siis ajasime õpetuses näpuga järge ja valmis minu esimene rätik:

nov2013esimene-rootsip6iming12 nov2013esimene-rootsip6iming21 

Päris kiiresti edenes ja mõnus oli teha. Võtsin ka teise ette, kuid kuna ei suutnud leida sobivat mustrit, siis hakkasin ise leiutama-katsetama. See võttis pisut rohkem aega, kuid oli omamoodi põnev:

nov2013teinerootsip6iming11 nov2013teinerootsip6iming21

Ja siis ühel päeval enne sünnipäeva avastasin, et ämm-äi olid remondi käigus elimineerinud köögist pea kõik punased elemendid, mis varasemalt andsid seal põhiliselt tooni. Plaan vajas muutust ja täiendust. Varusin juba valget peenikese vahvlipinnaga rätikut, et teha rohelise niidiga ulatuslikumat mustrit, kui enne jõulu leidsin poest hoopis rohelised rätikud. See oli kui rusikas silmaauku. Sortisin iirisniitide hulgast välja  pisut valget ja punast niiti ning asusin taaskord pusima. Peab ütlema, et peenike vahvlikangas mulle meeldis rohkem kui see suurte ruutudega. Muster pääseb nii paremini mõjule ja kombineerimisvõimalusi on ka sellevõrra rohkem. Kuusekesed jõulukella juurde said järgmised:

 dets213rohelinerootsip6iming11 dets213rohelinerootsip6iming21 

Tikkimine oli mõnus. Ainuke asi, millega pean veel tööd tegema ja mis pisut lõpptulemuse juures rahulolematust tekitas, on rätikute viimistlemine. No ei õnnestunud mul neid piisavalt siia-sinna sikutada ja pressida nii, et kuskil miskit lokitama ei jäänud. Siinkohal on kõik soovitused ja näpunäited kogenumatelt teretulnud.