Lilleline sügis ehk veel mõned roosid imetlemiseks…

12. okt. 2014

No tegelikult pealkiri ütlebki juba kõik ära – tegin veel roose ja mängisin pisut värvidega. Minu lemmikuiks jäävad ikka endiselt kahe värvitooniga õied, seega esimene, viimane ja no see teine on ka piisavalt efektne aga pildi peal jääb liiga sirav. Tegelikkuses on mahedama äärega.

sept2014avepiiaroosid1

sept2014avepiiaroosid2b sept2014avepiiaroosid2a

sept2014avepiiaroosid3a sept2014avepiiaroosid3b

sept2014avepiiaroosid4b sept2014avepiiaroosid4a

sept2014avepiiaroosid5a sept2014avepiiaroosid5b

sept2014avepiiaroosid6b sept2014avepiiaroosid6a


Pärlililled taas teemaks…

18. aug. 2014

Üle pika aja sai taas mõned pärlitest roosid tehtud. Ise ka ei usu, et viimasest sellealasest tegutsemisest on möödas juba 4 aastat. Aga tegemine ise oli sama mõnus nagu mäletan möödunust ja tundus nagu oleks tegemist “jalgrattasõiduga” – mis korra õpitud, tehnika ja teadmine, oli salvestunud kätesse ja tegemine puhas nauding.

aug2014kolmpunastroosi

 


Viis punast roosi…

12. dets. 2010

Nii tuli novembrikuus tellimus. Aga et millist punast siis eelistatakse, vat seda ei teadnud. Tegelikult polnud üldse nii ammu enam pärlitega mässanud. Viimased roosid olid tiba teistsugused kui vanasti armastasin teha, kuid mitte päris see, mis tahaks. Samas vahepealne areng ei lubanud rahul olla ka vana rutiinse lahendusega. Seega tuli leida miski kesktee ja nii ma siis jälle leiutama hakkasingi. Õis sai tihedam kui vanasti, kuid mitte nii raske, kui viimased katsetused. Nii valmisid esimese hooga kolm õit erinevat tooni punaste seemnetega:

ja kui siis lemmiktoon välja valiti, tegin veel ühe päris ühevärvilise õie ning teise puhul kombineerisin tumedat heledatriibulise äärega. Minu arust andis päris head efekti.


Tumepunane roos ja uued kaanekatsetused…

26. märts 2010

Sain valmis ka teise roosi. Ei saanud jälle muudmoodi, kui pidin miskit uut proovima. Sel korral võtsin ette ajakirja “Tšudesnõje Mgnovenija” 2008 aasta detsembrinumbri. See on Elena Bashkatova autorinumber. Vat see naine on oma oskuste ja ilumeelega üks minu eeskujusid prantsuse tehnika koha pealt (viktooria tehnikas võin selleks aga julgelt pidada Veronika Moisseejevat). Öeldakse küll, et venelastele on pärlikunst verega kaasa antud, kuid ma arvan, et selleks on ikka annet ka vaja.

Aga nüüd sellest roosist. Ajakirjas on see tehtud silindrikujulistest helmestest, sestap ei järginud ma sõnasõnalt õpetust, vaid ainult põhimõtet. Eks tehnika tahab ka tiba veel harjutamist, kuid kui võrrelda seda musta roosiga, siis musta roosiõie kuju meeldib mulle rohkem. Aga esmakordselt sai roosivarrele pisut kumerust sisse väänatud ja see mõjus lõpptulemusele nii hästi, et jäin tulemusega väga rahule. 

 

 

Ja teine asi, mida veel näidata oleks, on ühed märkmepaberite kaaned. Krissul oli vaja sõbranna sünnipäevale minna. Seega siis lähtepunkt selline noortepärane. Kasutasin teksariiet ja kaanele siis tegin augu pildi jaoks. Liim oli veel tiba märg, kui pilti tegin, sellest ka pilt “aknas” tiba kortsuline. Muidu sai justkui täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele ka väga meeldis aga mina ei jäänud 100% rahule nende nurkadega. Albumite köitjad, andke nõu, mis imenipp seal nurkadega on, et need jääks ilusti kaetud aga samas ka ei oleks paksult pussakas?

Asoo jah, pildid ka 😉

 


Väikese värviefektiga must roos…

23. märts 2010

Oli nõudmine paari roosiõie järele. See andis põhjust jälle pisut katsetada. Tahtsin juba ammu katsetada ühest vene foorumist leitud roositegemise õpetust, kuid kui pole otsest vajadust, siis ju kipuvad mõtted ja plaanid ajahõlma kaduma. Värvivalik on ka sel korral pigem kunstilise lähenemisega kui looduslik, kuid efekt on oodatust mõnusamgi. Õpetuse järgi kippus õis minema väga suureks ja raskeks, seega lülitusin poole pealt ikka omaloomingulisele teele, kuid paar uut nippi õppisin teiste kogemusest küll ja selle üle on mul väga hea meel. Aga siin siis minu mitteprofid (jube raske on seda õiget asja pildile saada) pildid:

 


9. august 2009

30. sept. 2009

Aeg jälle üks kokkuvõte vahepeal toimunud tegemistest kirja panna.

Kui eelmises postituses näitasin ära juba ühe lapse suvise peakatte, Kristoferi nokatsi, siis järgmisena sai ette võetud kübarake Karmenile:

 

Vanemale tüdrukule sai sel aastal pearätik tehtud. Ma pole siiani eriti miskit motiividest heegeldanud, sestap kasutasin võimalust ja katsetasin ära. Omalt poolt sai mustrisse lisatud suuri seemnepärleid.

 

Kunagi oli plaan sellest üksikust suurest orhideeõiest teha pisike kimbuke, milles ikka nn roheline ka pärlitest, kuid siis oli järsku kiiresti-kiiresti vaja väikest meelespidamise kingitust ning nii pidin leppima ka lihtsama lahendusega.

juuni2009orhideekimp1a

Järgi sai proovitud uues värvikombinatsioonis roos. Põhivärviks selline tumetumepunane ja äärerant on seesama tumepunane hõbedaläikelise viimistlusega. Tegelikkuses jäi õis rahumeelsem, pildi peal kuidagi äär liiga plingib.

juuni2009tumetumepunaneroos

Juunikuusse jäid veel ka mõned kõrvarõngapaarid. Teile on näitamata vast sellised värvikatsetused:

 

Siis aga sai ette võetud veel üks mütsike õe kahekuusele tirtsule. Selle ma kudusin, sest na pisikesed ju peamiselt lamavad ja kude tundub mulle pehmem kui heegeldis. Võtsin ette ühe klaasialuse mustri kunagisest Ilutegijast ja hakkasin sealt sobivalt edasi aretama. Esimene müts sai selline:

Justnimelt esimene, sest ma tegin teise veel. Kaugjuhtimise teel on ju kole raske miskit leiutada ja tuli välja, et etteantud mõõtude järgi müts kippus ikka tiba väike olema. Eks siis tegin uue 🙂
Pea peal on sama lilleke, lille ümbritsevad rombikesed on nüüd juba pisut korrektsemalt kujundatud ja lisaks tegin allapoole ka veel mõned üksikud rombid. Nii sain ilusti ja sujuvalt igale vardale veel ühe vajaliku silmuse juurde aretada ning ehk andsid rombid kasvamiseks venivust ka juurde.

Ja lõppenud on ka järjekordne koolikursus. Sel korral oli teemaks Victoria tehnika ehk paralleelsete ridade tehnika, kuidas keegi parasjagu armastab seda kutsuda. Et tegemist on minu lemmiktehnikaga lillede tegemisel, siis ootused kursusele olid hoopis teised, kui puukooli puhul. Olen ju ise palju enda jaoks vajalikke töövõtteid leiutanud ning avastanud seejuures erinevaid nippe ja knihve. Suur oli äratundmisrõõm, kui avastasin, et  olen täitsa õigel teel – ka meid õpetav oluliselt kogenum tegija kasutab täpselt samasid töövõtteid. Juurde sain ka mõned uued nipid, mida lihtsalt siiani polnud veel vaja avastada olnud, kuid peamine, mis hea enesetunde sellest kursusest andis, oli õhkkond. Mõnus oli arutleda erinevate ideede või mõtete üle inimesega, kes on minuga ühel lainel ja ka minust kogenum.  Sellest kursusest siis sündis samuti kaks tööd. Esimene töö oli erinevate töövõtete harjutamine ja valminud detailidest panin mina kokku sellise oksakese:

ning teiseks siis eksamitöö – liilia


11. juuni 2009

30. sept. 2009

Sel korral siis pisut pikem postitus, et tehtud asjadega jälle järje peale saaks ja hing ning mõtted oleks valla uutele tegemistele.
 

Viimases postituses mainisin äratundmisrõõmu Tintsiku rõngameisterdusi nähes. Seejärel peetud vestlused MSN-is ja jagatud elevus pani mul hirmsat moodi sõrmed sügelema ja ajusoppidest tulid välja mõttes mõlkunud ideed, mida olin juba varem tahtnud proovida. Eks kui sügeleb, siis kõikse parem rohi selle vastu on sügamine. Esmalt proovisin ära sellise asja nagu Danish Knot – mõnusad pisikesed sõlmekesed, mille tegemisest ja õnnestumisest oli hea tunne terveks õhtuks. Lõppviimistlusena panin nad kõrvarõnga konksude otsa.

 

 

Teine asi, mida katsetada tahtsin oli mustade rõngastega Shaggy Loops’i. Olen seda tehnikat varem kasutanud hõbedaste rõngastega kombineerides neid erivärvi seemnetega (hõbe-punane, hõbe-oranž, hõbe-helesinine ja tegelikult ka hõbe-fuksiaroosa, kuid sellest pole esinduslikku pilti, sest kadus liiga kiiresti käest). Sel korral tahtsin siis proovida musti rõngaid kombineerides neid kuldsete ja hõbedaste metallikseemnetega. No selline klassika 🙂 Tulemus sai just nii mõnus, kui arvasin välja tulevat:

  

   
                   

Laadal pusisin veel paar keed, kuid neist pole täispikkuses pilte veel, kuna andsin oma asjad mõneks ajaks Pärnusse õe hoole alla. Lähivõtted on neist sellised:

 

 

Küll aga sai kodus lõpetatud üks teine laadal alguse saanud kee. See sai selline:

   

 

Eelmisel kevadel kargas õele Lea1-le pähe idee, et mis oleks kui läheks ka oma lilledega Türile lillelaadale. See oli selline vahva uitmõte. Hoopis reaalsemaks sai see aga jaanuaris, kui otsustasime selle hullu idee teoks teha. Eks siis sai vaikselt muude toimetuste kõrvalt nokitsetud pisut lilledetaile teha. Kindel tahtmine oli teha rukkililli, viljapäid, moone ja karikakraid, lisaks lemmikuid hiliseid nartsisse ning aasta alguses lisandus veel ideedesse lumikellukesed, kevadesse just parasjagu sobivad. Või no tegelikult oleks veel tahtnud palju erinevaid asju teha, aga aeg on see, mis piiranguid teeb. Lisaks sai veel laadakaubasse ussikaelakeesid ja –patsikumme, rõngastest ehteid ja lipsupatsikumme. Algaja laadataja, nagu ma olin, stressasin palju selle pärast, et kaupa vähe. Tegelikkus aga näitas, et olin üle pingutanud. Eelmises postituses on mõned pildid laadakaubast ja nn soojenduslaadast Paides, kuid siinkohal veel üks pilt Türi letist (minu, Lea1 ja Drexi) ja paar ilusat võtet Tintsiku fotokast. Tal on kindlasti seal veel ilusaid klõpse, aga ta ei raatsi neid näidata veel 😛 

 

Lisaks laadalillede nikerdamisele sai täidetud üks tellimus:

 

Pärast suurt laadavärki sai üle terve igaviku kätte võetud heegelnõel ja heegeldatud selle sõna otseses mõttes (mitte ussitatud noh :P). Tegin seda päris suure mõnuga. Valmis veel üks tiigrike. Loodan, et selle saanud laps, tundis sest rõõmu.

Ühe soojaga sai ka poisile sellesuvine nokats heegeldatud. Oli teine na õnnelik, et käis terve õhtu toaski mütsiga ringi.

 

Ja nüüd miskit päris uut minu jaoks. Kui Tsunaami käib pärlikoolis ja üllatab meid tihtipeale uute ilusate kaelakeedega, siis minul on ka netiavarustes üks salapaik, kus ma käisin koolis – puukoolis. Siin on minu eksamitööd:

  

 

Kasel on kõrgust 45 cm, laiust 22 cm; bonsail on kõrgust 19 cm ja laiust 29 cm maksimaalselt.
Tean, et need pole ideaalsed ja on palju, mida järgmisel korral oskan paremini teha ja kavandada ning milliseid vigu vältida. Kooliskäimine käis kohati ajapuudusel üle kivide ja kändude, kuid ma olen rahul, et selle ette võtsin ja see kogemus, mis sain, on lihtsalt hindamatu. Nüüd oleks lihtsalt vaja leida puukestele oma koht ja uus kodu, siis võiks vast ka uusi katsetusi selles vallas ette võtta.


12. veebruar 2009

30. sept. 2009

Paar nädalat on möödunud jällegi usinalt. Pistan aga pildid jälle teile vahepeal vaatamiseks, siis saab uute mõtetega edasi minna.

Kõigepealt ohjeldamatult ussitamisi:
Olen püüdnud nüüd hoida riiuli peal pidevalt vähemalt ühe lükitud ussi, mida siis looderdamishetkedel teleka vaatamise või netis surfimise kõrvale näppude vahele võtta. Sedaviisi sai valmis ka järjekordsed kaks must-valget ussi:

jaan2009mustvalge3 veebr2009mustvalge1

Mõlemate puhul kasutatud 11/0 Tšehhi seemnehelmeid, 12 seemet ringil, pikkus u. 42cm.

Tehtud on ka hulgaliselt katsetusi patsikummidega.
Kõigepealt Krissu sõbrannale kingituseks roosa hõbedaste südametega:

jaan2009fuksiah6besyda1a jaan2009fuksiah6besyda1b

Järgmiseks paluti mul mängida pisut roheliste toonidega. Üritasin siis kombineerida.
Esimese juures on voolavalt kasutatud kolme erinevat tooni rohelist. Paraku, kuna kumminiidi värv oli nii palju intensiivne roheline, ei ole eritoonide efekt nii hästi välja joonistunud kui tahaks.

jaan2009rohevikerkaar

Iseeneset pidi see välja nägema sarnane, kui Kristella endale lükkis ja mina muidugi jälle heegeldasin usinalt:

jaan2009kollapunaoranzh

Teisele rohelisele patsikummile tegin kolmnurkadega mustri heleda ja tumeda tooniga:

jaan2009heletumeroheline

Kuna need ainult roheliste toonidega tundusin mulle pisut sellised tumedad, siis kolmandasse lisasin erksuse mõttes hoopis pisut kollast sekka.

veebr2009rohelinekollane

Ja edasi katsetused satsiliste patsikummidega, mõttes ikka rohelised toonid.
Esmalt alustasin soovitud rohelise hõbedase kombinatsiooniga.

jaan2009rohelineh6besyda1a jaan2009rohelineh6besyda1b

Siin kasutasin teist kumminiiti ja erinevad toonid tulid nii ilusti välja, et sain inspiratsiooni proovimaks ilma litriteta varianti, lisades kohevuse tõstmiseks hoopis pisut suuremaid helmeid:

jaan2009heletumerohelinesatsiga1a jaan2009heletumerohelinesatsiga1b

Kolmas satsiline katsetus on selline vabakavaline 😛 Leidsin oma helmekarbist kunagi värvipakivahetusest saadud punased lillekujulised litrid ja siin siis on minu “lillepeenar”:

veebr2009lillepeenar1a veebr2009lillepeenar1b

Vat sellised ussitamised siis sel korral.
Veel sai Läänemaa Isetegijatega koos krakleed tehtud. Mina katsetasin seda ühe lillepoti peal.

Eelmisel nädalal oli mu emal sünnipäev. Viimati kui ta mul külas käis, siis näitasin talle oma poolikut kaelakeed. See meeldis talle jubedamal kombel, sestap haarasin ideest kinni ja nokkisin talle kingituseks kaelakee. “Kõigest” 677 rõngast avada ja sulgeda 😛

veebr2009emakee

Ja lõpuks olen mõned lilled ka vahepeal kokku pannud. Muidu ikka ainult detaile nokin karpi. Lumikellukesed, mis vastu ööd lapse õpetajale sünnipäevaks tegin, kahjuks pildile ei jõudnud, küll aga on välja näidata kolm roosi.

jaan2009punaneroos

veebr2009valgeroosseinal veebr2009valgeroosvaasis veebr2009valgeroosvoodil

veebr2009mesineroosseinal veebr2009mesineroosvaasis veebr2009mesineroosvoodil

Kollane ja valge roos on ka oksjonil ootamas teie pakkumisi.


24. november 2008

28. sept. 2009

Katsume siis taas enda toimetuste eksponeerimisega järjele saada. Kui tavaliselt olen lähtunud nn tegemiste ajalisest järjekorrast, siis sel korral võiks hoopis temaatika kaupa jupitada.
Kuna esimesena sai netti laetud lillepildid, siis neist täna just alustamegi. On olnud mõni väike ja üks suurem tellimus, sestap on korratud ennast ja loomingulisust lisatud vaid värvivalikus. Kuid peab ütlema, et pea aasta tagasi esmakordselt katsetatud nartsissegi oli omajagu põnev teha, sest tehnilisi oskusi ja kogemusi on vahepeal oluliselt lisandunud.

h6beaaregaroos

victoriaroos1 victoriaroos2 victoriaroos3

 kolmroosi kollane%20roos valge%20roos

Siiski on ka miskit uut. Katsetasin jõulutähti. Peab ütlema, et esimesega neist polnud ma just eriti rahul ja see piinas hinge pikalt, kuid siis leidsin mustri, mis minu mõttele ja vaimule kõige rohkem vastas ning tõeliselt kena ja loomulik ka välja tuli. Siin siis minu pikukesed (kõrgus 10cm) iludused:

j6ulutahed


17. september 2008

28. sept. 2009

Suvi on läbi ja sügis on käes. Viimane aeg oli ennast kätte võtta ja suviste tegemiste pildid netti sikutada ning siin järjelejõudmiseks üks pikk ja lohisev postitus teha. Lohisev saab ta olema seepärast, et kogu see aeg on käed täis olnud pusimist ja nikerdamist. Valdavalt olen olnud lillelainel ja vastavalt vajadusele/nõudmistele teinud kõrvalepõikeid ka ussi- ja rõngamaailma ning pisut isegi fimotanud. Ei mäletagi enam, millal ma enne seda niivõrd produktiivne olen olnud 😀 Aga nüüd asjast:

Juunikuus on mu õel sünnipäev ja seega ootas mind ees pikk autosõit kolme lapsega. Pabistasin natuke Karmeni vastupidavuses sellele ja kuigi ta pole meil eriline lutilaps, nikerdasin enne sõitu kiiruga ühe lutiketi valmis, et “tropp” olulisel hetkel kaduma ei läheks.

lutikett1a lutikett1b

Tegime Susaga omavahel väikese vahetuse. Tema tegi mulle mõnusa seljakoti ja mina pidin talle vastutasuks tegema rõngastest käekee. Algmaterjaliks oli teadmine, et see peab olema kas roheline või hõbedane ja tehnikaks oli soovitud Mobiuse Flower’it. Kuna raske on siiski teise inimese eest otsustada, mis talle meeldiks, siis pakkusin välja kaks keed:

h6bemobiusflower rohelinemobiusflower

Susa valis endale hõbedase. Rohelise kee juures väänasin oma elu esimese haagi ka. Oi, küll ma olin pärast seda endaga rahul. No nii nunnu tuli see välja 😀

 
Kolleeg töö juurest tahtis teha oma ämmale kingitust ussikeedest. Tegemist pidi olema sellise temperamentse daamiga, kes armastab kärtsu ja särtsu. Seega ka värvivalik oli vastav.

roosavalgekaelauss roosavalgekaeuss

Kui mäletate, siis kunagi kevadel tegin ema jaoks ühe nuppus roosi. Ta kinkis selle töö juures ühele kasvatajale (mu ema töötab lasteaias). Selge see, et miskit samaväärset oli vaja ka teise oma rühma kasvataja sünnipäevaks. Seekord soovis ema roosioksa.

roosioks2

See lilledega oma kingivajaduste katmine on mu emale juba meeldima hakanud vist, sest kohe tuli roosioksale järgi tellimus lihtsale roosivarrele. Siin proovisin esmakordselt katsetada ammu meelesmõlkunud meetodit lehtede tegemiseks. Väljanägemine sai neil täitsa kena, kindluse ja hoidvuse koha pealt tahaks aga veel pisut timmimist.

roos3a roos3b roos3c

Minu juuksuril oli sel aastal pisuke juubel (40a). See ikka selline ümmargune number ja puha, seega otsustasin teda üllatada omatehtud lilleõiega. Ta on minu ja laste juuksur olnud juba 7 aastat ning tema juurde minnes saan ma tõesti end lõdvaks lasta ja öelda: tee midagi, tahaks sel korral miskit särtsumat vms. ning sellest piisab. Ma ei pea pabistama tulemuse pärast, ma võin ennast usaldada tema kätesse ja tean, et lõpptulemus on kena ja sobib mulle.
Salajaste luureandmete põhjal pidavat talle meeldima liiliad. See andis mulle võimaluse teostada oma kratsivat soovi tiigerliiliat proovida. Kasutasin õies 5 erinevat värvitooni ja see andis lillele sellise mõnusa sügavuse. Ma ise igatahes jäin tulemusega väga rahule, iseasi kas mul õnnestus seda ka teie jaoks piisavalt hästi pildile püüda.

liilia1a liilia1b liilia1c

Ka suvel käivad lapsed üksteisel sünnipäevadel, kui neil õnnestub muidugi edastada kutse peole. Sel korral läks see õnneks, kui Kristella klassiõe ema mulle ühel suvepäeval helistas ja peoplaanidest teavitas. Teadagi oli seejärel vaja välja mõelda kingitus. Kuna aega oli piisavalt varuks siis otsustasin kaasata tegemisse last ennast ka. Tuletasime kahepeale meelde maikuised Eria fimoõpetused ja nikerdasime valmis roosilise klambri. Ja kuna Krissu niiiiväga tahtis ka miskit pärlilille sinna juurde, siis nikerdasin ühe nunnu roosipuhma ka.

roosipuhmas1a roosipuhmas1b

Ema ostis omale uue jaki. Sellise linasel taustal jooksmas samblaroheline väät, mille heledus-tumedusaste varieerub ühest äärmusest teise. Jaki alla pidavat ta panema musta t-särgi tüüpi pluusi ja nüüd oli vaja sinna juurde ka ehteid. Kuna seda õiget rohelist värvi rõngaid mul polnud, siis otsustasin musti rõngaid kombineerida koos samblaroheliste rombidega. Tulemus sai kohe ülihäää. Ma võisin endaga täitsa rahul olla ja veenduda järjekordselt, et lihtsuses peitub ilu võlu.

doublecrosschain2 doublecrosschain4 doublecrosschain3 

Õele sai sünnipäevaks tehtud üks käekee, millest mul kahjuks pilti ei ole. Esiti nagu ei julgenudki komplekti teha, sest ei teadnud, kas mu katsetused talle ikka meeldivad. Meeldis küll 😀 Seega siit siis tulevad käevõrule lisaks kaelakee ja kõrvarõngad:

openroundmaille1 openroundmaille2

AstraC tahtis väga, et aitaksin/õpetaksin tal teha ühe põllulillede kimbu. Tema õpihimu vist oli nii nakkav, et Kristella otsustas ka endale mõned lilled teha. Sõbrannale sünnipäevaks ta neid kinkida ei raatsinud, aga kui oli õelapsele sünnipäevale minek, siis järsku oli nii oluline just need kingiks kaasa võtta. Et Krissu rukkilill ja moon üksikuna väga haledaks ei jääks, tegin neile lisaks ühe viljapea ja köitsin kimpu. Täitsa uskumatu, kuid isegi nii väikese pundina mängisid õied oma efekti välja.

Augusti alguses toimus minu esimene heategevuslik oksjon Isetegija toetuseks, kus oli pakkumisel rõngastest ripatsi tegemise komplekt, mis koosnes vajalikest rõngastest (+mõned veel varuks) ja piltidega samm-sammult õpetusest. Kui kellegil on veel asja vastu huvi, siis valige ainult värvikombinatsioon ja andke oma soovist maili teel teada.

 

Sel aastal otsustasin ka mina Isetegijate suvisele kokkusaamisele minna. Kuigi sündmuse lähenedes iga päevaga rahvast järjest rohkem sellest loobus jäime meie AstraC ja Kunksmoorikesega algsele plaanile truuks. Õigesti tegime ka, sest see oli superpäev, mille Mirjami seltsis veetsime. Ammutasin endasse igasuguseid tarkuseteri ja nippe ja muud teooriat ning pisut ikka sai savi ka näpitud:

Vastutasuks mõnusa päeva eest oli mul võimalus Mirjami lapselapsele üks rõngastest käekee teha. Olen seda Mobiuse Flower’it teinud nüüd juba päris mitmes värvitoonis, kuid ikka ja jälle suudab see mind meeldivalt üllatada. Loodan, et see piigale meeldis ja meie ühised salasepitsused kandsid vilja.

vasknemobiusflower

Järjekordne tellimuse peale tehtud ussikomplekt on selline tagasihoidlikuma mustriga. Omapoolse üllatusena tegin usside juurde kõrvarõngad.

mustkollanekaelauss mustkollanekaeuss mustkollanek6rvakad

Kristella innustus minu pallinokitsemistest ja nii sai talle ka õpetatud nende punumist. Sattus teine suisa hoogu ja lisaks oma mobiilile ripatsi tegemisele, said ripatsid ka kaks sõbrannat. Ainult mina polnud nii kiire pallikesi pildile püüdma, kui tema neid tegema. Seetõttu ongi üks pilt puudu.

 

Meie foorumi Sant’le jäid hinge peale kevadel tehtud põllulillede kimp. Niisiis tellis ta endale ka ühe või õigemini mina tegin ainult toormaterjali, kimbu pidi ta ise kokku seadma neist.

rukkililled viljapead1 sandirukkililled

Esimesel septembril tuli Kristella koju järjekordse sünnipäevakutsega. Pidu pidi toimuma juba paari päeva pärast. Seega polnud eriti kahtlust, mis tehnikaga ma sel korral kingitust tegema hakkan. Õhtu täis mõnusat nokitsemist ja katsetamist ning valmis sai selline ehtekomplekt. Mu meelest sai täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele olla ka väga meeldinud.

shaggyloops1a shaggyloops1b shaggyloops2
 

Ja selle pisukese esitluse lõpetan ühe suurtööga, mis on saatnud mind läbi suve. Mitte, et see oleks olnud üle mõistuse aeganõudev vaid lihtsalt tähtajatu tellimus. Või noh, selline ülim tähtaeg ju oli ka aga see alles sügisel saabuv pulma-aastapäev. Tundub, et pinge all töötan ma tõhusamalt 😛 Igatahes siirad tänud siinkohal Sant’le kannatlikkuse eest.
Aga nüüd siis asjast täpsemalt. Eesmärgiks oli teha kolm gerberaõit ja neile lisaks üks mirdioks, nagu omal ajal oli kombeks kimpudes kasutada. Tänapäeval see aga kombeks enam pole. Seega tuli teha tõhus eeltöö lilleraamatutes tuhnides ja internetis pilte/joonistusi googeldades, et aimu saada, milline see mirt siis õigupoolest välja näeb. Ja siis juba teistpidi nikerdamine, et millise tehnikaga ja mil moel kombineerides tuleks see kõige tõepärasem tulemus ja samas piisavalt tugeva efektiga, et see suurte gerberaõite kõrval mõjule pääseks. Ühesõnaga protsess iseenesest oli põnev ja kuigi gerberad olid juba proovitud asi, siis siin sain mängida erinevate värvide kombineerimisega. Puhtalt isiklikust huvist sai seetõttu
tehtud suisa kaks roosat õit, et näha efekti, mida õiele annab matt valge ääristus ja mida pärlmuttervalge. Lõpliku valiku siis jätsin tellijale 😛 Saladuskatte all võin öelda, et ta valis need mõlemad 😉 Loodan, et kogu see värk oli pikka ootamist väärt.

gerberad1b gerberad1c gerberad1d gerberad1e gerberad1a gerberad1f

Ja siis veel üks liblikake suve meeleolu meenutamas:

suvineliblikas