Rukkililled kutsete pääle…

23. juuli 2011

Kõik sai alguse sellest, et minu blogis jäid jällegi silma põllulillede kimpudes olevad rukkililled. Need meeldivad ikka päris paljudele ja tõele au andes, eks nad ole omajagu efektsed ka. Praegusel juhul aga oli soov lilleõit kasutada mitte kimbus vaid hoopis kutsete peal. Eks üritasin kõigepealt täpselt aimu saada, millised plaanid selle õiega on ja kas minu lillekesi on antud plaani jaoks võimalik kohandada, sest lillekestel on omajagu raskust ja traadiga tehtutel peab olema kindlasti ka pisut varreosa. Kutse idee näidiseks anti mulle link Vikikese tehtud teistmoodi kutsetele, kus siis kangast tehtud lill sooviti asendada rukkililleõiega.

Ragistasin pisut ajusid ja tegin katseid ning pakkusin välja miski sellise analoogi:

  

Selline lahendus meeldis ja sobis väga ning nii saigi tehtud 15 rukkililleõit ja saadetud need teise Eesti otsa Võrumaale. Kahjuks ei ole mul õnnestunud näha pilte päris kutsetest, kuid usun, et need said ilusad ja läksid kutse saajatele koos selles peituva sõnumiga hinge.


Kas sa siis sel aastal…

23. juuni 2011

“…kohe üldse käsitööd ei tee? Ma muudkui käin su blogis piilumas, aga ikka vaatavad mulle detsembrikuised kindad vastu.” Nii on minu käest päris paljud tuttavad küsinud. Ma ei tea, palju selliseid küsijaid peale nende veel oleks, aga blogi statistika näitab, et hoolimata uute postituste puudumisest külastatakse mind siin netinurgas stabiilselt ja iga päev. Tänud Teile kõigile!

Aga nüüd siis asjast. Kui päris aus olla, siis ega ma eriti palju enam käsitööd teha ei jõua küll. Ajanappus on just see, mis piinab ja piirab. Ideid ja tahtmisi on endiselt piisavalt, kuid tegudesse jõuavad sellised hädavajalikud ja möödapääsmatud tegemised ning mõned vanad võlad tahavad ka lahendamist. Sellises situatsioonis tundus märtsis olnud kahenädalane puhkus lausa paradiis ja ma lubasin endale, et igal päeval teen ma ka käsitööd ja naudin seda täiega. Puhkuse ajal tehtust teen ülevaate mõnes järgnevas blogipostis, kuid täna tahan teieni tuua sellised pisikesed tegemised enne puhkust.

Juba eelmise aasta lõpus pöörduti minu poole Fotopesa fotostuudiost ja paluti teha üks pärlitest rukkilill, mida saaks peapaela külge kinnitada. Minu blogis varemnähtud õied on traadiga ja seda ma beebide õrna naha vastu küll ei soovitanud, kuid lubasin proovida miskit tamiiliga punuda. Selle aasta esimene tegemine oligi selle õie kallal pusimine. Õis tuli täitsa kena ja kohev, kuid südamiku juures kiilusin ikka mitmeks päevaks kinni. No ei osanud leida seda õiget lahendust. Lilleke seisis ikka mitu päeva mul arvuti kõrval pidevalt silme all, kui ühel õhtul võtsin kätte ja panin selle südamikuks lihtsalt ühe 6 mm klaaspärli ja uskuge või mitte, nii lihtne see lahendus oligi. Lill hakkas justkui elama. Aga nagu ikka, pildile seda elu saada on paras nuhtlus, eriti keset pimedat talve. Siiski väike aimdus Teile:

 

Järgmine selline pisike “VajaTehaAsi” oli mask maskipeo jaoks. Ei miskit uhket aga et ikka oleks silmad kombekohaselt kaetud ja oleks midagi südaööl näolt heita 😉 Lähtusin kõige tavalisemast pabermaskist aga tegin seda minulikumaks st võtsin prototüübiks võetud maski ja tegin sellele mustast riidest katte ümber. Kaunistuseks tikkisin pisut seemnepärlitega edevust juurde ja volaa! pidu võis alata. Pilt on siiski mitte peomeeleolust vaid mõned päevad tagasi pildistatud suvises looduses:

Samuti oli ühel päeval vaja kiiresti ja kähku Kristella moondada kassiks. Etteaste, mida tal esitada oli vaja, polnud väga pikk, kuid kokkulepe oli, et kostüümist (või detailidest) pidi üheselt aru saada olema, kellega on tegemist. Kus ajanappus ründamas, seal helged mõtted ikka abiks. Meenus, et kunagi sai ostetud mingit paksemat karvast lõnga aga kasutust see siiski ei leidnud. Oi, kuidas nüüd kulus see marjaks ära. Võtsin oma kõige jämedamad vardad ja kudusin kassile karvase saba ja peavõru külge kinnitamiseks kõrvad. Väike õde vaatas suurele õele otsa ja ütles: “Kristella on kass”. Lapsesuu ju ei valeta, seega võisime oma missiooni õnnestunuks lugeda.

  

No vot selliseid pisikesi ja kiireid ja loomingulisi (vaja ju nuputada, kuidas kõige kiiremini ja kõige vähema vaevaga jõuaks piisavalt efektse lahenduseni) asju ikka aegajalt satub sõrmede vahele, kuid kõik need on ajendatud pigem vajadusest, kui “tahaks proovida” emotsioonist. Siinkohal jäävad veel näitamata pojale kootud kevadised ilma sõrmedeta kindad, mis kohe fotoka ette ei sattunud ja praeguseks on kahjuks na ära äestatud, et tagantjärgi pilti püüda ei kannata. Nii lemmikuks said noh. Ehk sügisepoole läheb tegemine kordamisele ja siis saab ka pilti.

 


Üle pika aja veel üks kimp põllulilli…

19. nov. 2009

Ma ei ole terve igaviku lillekeste kallal nikerdanud. Vahepeal oli küll ideeline soov, aga see ei formuleerunud konkreetseks vajaduseks ja nii jäidki juba valmistehtud detailid karpi oma aega ootama.

Nüüd aga on mu põhikooliaegsel klassiõel tulemas isa juubel – 65 ja see tähendab ka seda, et aeg on pensionipõlve nautima hakata. Mis oleks põlisele põllumehele veelgi sobilikum kui kimbuke põllulilli.

 

  

Kui eelmiste kimpude puhul paigutasin õisi rohkem nn ühepoolselt, siis sel korral sai sätitud nii, et igast küljest oleks kena vaadata. Lisaks on uuendusena lisatud säbruks ja kaharuseks pisut kipslille ning uue karikakra skeemi mõtlesin ka välja. Karikakar, mida varem kasutasin, oli minu jaoks liiga lihtsustatud väljendus, tahtsin pisut looduslähedasemat ja teiste õitega samas tehnikas õit.


11. juuni 2009

30. sept. 2009

Sel korral siis pisut pikem postitus, et tehtud asjadega jälle järje peale saaks ja hing ning mõtted oleks valla uutele tegemistele.
 

Viimases postituses mainisin äratundmisrõõmu Tintsiku rõngameisterdusi nähes. Seejärel peetud vestlused MSN-is ja jagatud elevus pani mul hirmsat moodi sõrmed sügelema ja ajusoppidest tulid välja mõttes mõlkunud ideed, mida olin juba varem tahtnud proovida. Eks kui sügeleb, siis kõikse parem rohi selle vastu on sügamine. Esmalt proovisin ära sellise asja nagu Danish Knot – mõnusad pisikesed sõlmekesed, mille tegemisest ja õnnestumisest oli hea tunne terveks õhtuks. Lõppviimistlusena panin nad kõrvarõnga konksude otsa.

 

 

Teine asi, mida katsetada tahtsin oli mustade rõngastega Shaggy Loops’i. Olen seda tehnikat varem kasutanud hõbedaste rõngastega kombineerides neid erivärvi seemnetega (hõbe-punane, hõbe-oranž, hõbe-helesinine ja tegelikult ka hõbe-fuksiaroosa, kuid sellest pole esinduslikku pilti, sest kadus liiga kiiresti käest). Sel korral tahtsin siis proovida musti rõngaid kombineerides neid kuldsete ja hõbedaste metallikseemnetega. No selline klassika 🙂 Tulemus sai just nii mõnus, kui arvasin välja tulevat:

  

   
                   

Laadal pusisin veel paar keed, kuid neist pole täispikkuses pilte veel, kuna andsin oma asjad mõneks ajaks Pärnusse õe hoole alla. Lähivõtted on neist sellised:

 

 

Küll aga sai kodus lõpetatud üks teine laadal alguse saanud kee. See sai selline:

   

 

Eelmisel kevadel kargas õele Lea1-le pähe idee, et mis oleks kui läheks ka oma lilledega Türile lillelaadale. See oli selline vahva uitmõte. Hoopis reaalsemaks sai see aga jaanuaris, kui otsustasime selle hullu idee teoks teha. Eks siis sai vaikselt muude toimetuste kõrvalt nokitsetud pisut lilledetaile teha. Kindel tahtmine oli teha rukkililli, viljapäid, moone ja karikakraid, lisaks lemmikuid hiliseid nartsisse ning aasta alguses lisandus veel ideedesse lumikellukesed, kevadesse just parasjagu sobivad. Või no tegelikult oleks veel tahtnud palju erinevaid asju teha, aga aeg on see, mis piiranguid teeb. Lisaks sai veel laadakaubasse ussikaelakeesid ja –patsikumme, rõngastest ehteid ja lipsupatsikumme. Algaja laadataja, nagu ma olin, stressasin palju selle pärast, et kaupa vähe. Tegelikkus aga näitas, et olin üle pingutanud. Eelmises postituses on mõned pildid laadakaubast ja nn soojenduslaadast Paides, kuid siinkohal veel üks pilt Türi letist (minu, Lea1 ja Drexi) ja paar ilusat võtet Tintsiku fotokast. Tal on kindlasti seal veel ilusaid klõpse, aga ta ei raatsi neid näidata veel 😛 

 

Lisaks laadalillede nikerdamisele sai täidetud üks tellimus:

 

Pärast suurt laadavärki sai üle terve igaviku kätte võetud heegelnõel ja heegeldatud selle sõna otseses mõttes (mitte ussitatud noh :P). Tegin seda päris suure mõnuga. Valmis veel üks tiigrike. Loodan, et selle saanud laps, tundis sest rõõmu.

Ühe soojaga sai ka poisile sellesuvine nokats heegeldatud. Oli teine na õnnelik, et käis terve õhtu toaski mütsiga ringi.

 

Ja nüüd miskit päris uut minu jaoks. Kui Tsunaami käib pärlikoolis ja üllatab meid tihtipeale uute ilusate kaelakeedega, siis minul on ka netiavarustes üks salapaik, kus ma käisin koolis – puukoolis. Siin on minu eksamitööd:

  

 

Kasel on kõrgust 45 cm, laiust 22 cm; bonsail on kõrgust 19 cm ja laiust 29 cm maksimaalselt.
Tean, et need pole ideaalsed ja on palju, mida järgmisel korral oskan paremini teha ja kavandada ning milliseid vigu vältida. Kooliskäimine käis kohati ajapuudusel üle kivide ja kändude, kuid ma olen rahul, et selle ette võtsin ja see kogemus, mis sain, on lihtsalt hindamatu. Nüüd oleks lihtsalt vaja leida puukestele oma koht ja uus kodu, siis võiks vast ka uusi katsetusi selles vallas ette võtta.


13. mai 2009

30. sept. 2009

Täna ei jutusta pikalt, teen seda kunagi hiljem 😉 Tahtsin vaid mõned pildid panna ja kutsuda teid Türi Lillelaadale, mis toimub sel nädalavahetusel.

    
  
 


17. september 2008

28. sept. 2009

Suvi on läbi ja sügis on käes. Viimane aeg oli ennast kätte võtta ja suviste tegemiste pildid netti sikutada ning siin järjelejõudmiseks üks pikk ja lohisev postitus teha. Lohisev saab ta olema seepärast, et kogu see aeg on käed täis olnud pusimist ja nikerdamist. Valdavalt olen olnud lillelainel ja vastavalt vajadusele/nõudmistele teinud kõrvalepõikeid ka ussi- ja rõngamaailma ning pisut isegi fimotanud. Ei mäletagi enam, millal ma enne seda niivõrd produktiivne olen olnud 😀 Aga nüüd asjast:

Juunikuus on mu õel sünnipäev ja seega ootas mind ees pikk autosõit kolme lapsega. Pabistasin natuke Karmeni vastupidavuses sellele ja kuigi ta pole meil eriline lutilaps, nikerdasin enne sõitu kiiruga ühe lutiketi valmis, et “tropp” olulisel hetkel kaduma ei läheks.

lutikett1a lutikett1b

Tegime Susaga omavahel väikese vahetuse. Tema tegi mulle mõnusa seljakoti ja mina pidin talle vastutasuks tegema rõngastest käekee. Algmaterjaliks oli teadmine, et see peab olema kas roheline või hõbedane ja tehnikaks oli soovitud Mobiuse Flower’it. Kuna raske on siiski teise inimese eest otsustada, mis talle meeldiks, siis pakkusin välja kaks keed:

h6bemobiusflower rohelinemobiusflower

Susa valis endale hõbedase. Rohelise kee juures väänasin oma elu esimese haagi ka. Oi, küll ma olin pärast seda endaga rahul. No nii nunnu tuli see välja 😀

 
Kolleeg töö juurest tahtis teha oma ämmale kingitust ussikeedest. Tegemist pidi olema sellise temperamentse daamiga, kes armastab kärtsu ja särtsu. Seega ka värvivalik oli vastav.

roosavalgekaelauss roosavalgekaeuss

Kui mäletate, siis kunagi kevadel tegin ema jaoks ühe nuppus roosi. Ta kinkis selle töö juures ühele kasvatajale (mu ema töötab lasteaias). Selge see, et miskit samaväärset oli vaja ka teise oma rühma kasvataja sünnipäevaks. Seekord soovis ema roosioksa.

roosioks2

See lilledega oma kingivajaduste katmine on mu emale juba meeldima hakanud vist, sest kohe tuli roosioksale järgi tellimus lihtsale roosivarrele. Siin proovisin esmakordselt katsetada ammu meelesmõlkunud meetodit lehtede tegemiseks. Väljanägemine sai neil täitsa kena, kindluse ja hoidvuse koha pealt tahaks aga veel pisut timmimist.

roos3a roos3b roos3c

Minu juuksuril oli sel aastal pisuke juubel (40a). See ikka selline ümmargune number ja puha, seega otsustasin teda üllatada omatehtud lilleõiega. Ta on minu ja laste juuksur olnud juba 7 aastat ning tema juurde minnes saan ma tõesti end lõdvaks lasta ja öelda: tee midagi, tahaks sel korral miskit särtsumat vms. ning sellest piisab. Ma ei pea pabistama tulemuse pärast, ma võin ennast usaldada tema kätesse ja tean, et lõpptulemus on kena ja sobib mulle.
Salajaste luureandmete põhjal pidavat talle meeldima liiliad. See andis mulle võimaluse teostada oma kratsivat soovi tiigerliiliat proovida. Kasutasin õies 5 erinevat värvitooni ja see andis lillele sellise mõnusa sügavuse. Ma ise igatahes jäin tulemusega väga rahule, iseasi kas mul õnnestus seda ka teie jaoks piisavalt hästi pildile püüda.

liilia1a liilia1b liilia1c

Ka suvel käivad lapsed üksteisel sünnipäevadel, kui neil õnnestub muidugi edastada kutse peole. Sel korral läks see õnneks, kui Kristella klassiõe ema mulle ühel suvepäeval helistas ja peoplaanidest teavitas. Teadagi oli seejärel vaja välja mõelda kingitus. Kuna aega oli piisavalt varuks siis otsustasin kaasata tegemisse last ennast ka. Tuletasime kahepeale meelde maikuised Eria fimoõpetused ja nikerdasime valmis roosilise klambri. Ja kuna Krissu niiiiväga tahtis ka miskit pärlilille sinna juurde, siis nikerdasin ühe nunnu roosipuhma ka.

roosipuhmas1a roosipuhmas1b

Ema ostis omale uue jaki. Sellise linasel taustal jooksmas samblaroheline väät, mille heledus-tumedusaste varieerub ühest äärmusest teise. Jaki alla pidavat ta panema musta t-särgi tüüpi pluusi ja nüüd oli vaja sinna juurde ka ehteid. Kuna seda õiget rohelist värvi rõngaid mul polnud, siis otsustasin musti rõngaid kombineerida koos samblaroheliste rombidega. Tulemus sai kohe ülihäää. Ma võisin endaga täitsa rahul olla ja veenduda järjekordselt, et lihtsuses peitub ilu võlu.

doublecrosschain2 doublecrosschain4 doublecrosschain3 

Õele sai sünnipäevaks tehtud üks käekee, millest mul kahjuks pilti ei ole. Esiti nagu ei julgenudki komplekti teha, sest ei teadnud, kas mu katsetused talle ikka meeldivad. Meeldis küll 😀 Seega siit siis tulevad käevõrule lisaks kaelakee ja kõrvarõngad:

openroundmaille1 openroundmaille2

AstraC tahtis väga, et aitaksin/õpetaksin tal teha ühe põllulillede kimbu. Tema õpihimu vist oli nii nakkav, et Kristella otsustas ka endale mõned lilled teha. Sõbrannale sünnipäevaks ta neid kinkida ei raatsinud, aga kui oli õelapsele sünnipäevale minek, siis järsku oli nii oluline just need kingiks kaasa võtta. Et Krissu rukkilill ja moon üksikuna väga haledaks ei jääks, tegin neile lisaks ühe viljapea ja köitsin kimpu. Täitsa uskumatu, kuid isegi nii väikese pundina mängisid õied oma efekti välja.

Augusti alguses toimus minu esimene heategevuslik oksjon Isetegija toetuseks, kus oli pakkumisel rõngastest ripatsi tegemise komplekt, mis koosnes vajalikest rõngastest (+mõned veel varuks) ja piltidega samm-sammult õpetusest. Kui kellegil on veel asja vastu huvi, siis valige ainult värvikombinatsioon ja andke oma soovist maili teel teada.

 

Sel aastal otsustasin ka mina Isetegijate suvisele kokkusaamisele minna. Kuigi sündmuse lähenedes iga päevaga rahvast järjest rohkem sellest loobus jäime meie AstraC ja Kunksmoorikesega algsele plaanile truuks. Õigesti tegime ka, sest see oli superpäev, mille Mirjami seltsis veetsime. Ammutasin endasse igasuguseid tarkuseteri ja nippe ja muud teooriat ning pisut ikka sai savi ka näpitud:

Vastutasuks mõnusa päeva eest oli mul võimalus Mirjami lapselapsele üks rõngastest käekee teha. Olen seda Mobiuse Flower’it teinud nüüd juba päris mitmes värvitoonis, kuid ikka ja jälle suudab see mind meeldivalt üllatada. Loodan, et see piigale meeldis ja meie ühised salasepitsused kandsid vilja.

vasknemobiusflower

Järjekordne tellimuse peale tehtud ussikomplekt on selline tagasihoidlikuma mustriga. Omapoolse üllatusena tegin usside juurde kõrvarõngad.

mustkollanekaelauss mustkollanekaeuss mustkollanek6rvakad

Kristella innustus minu pallinokitsemistest ja nii sai talle ka õpetatud nende punumist. Sattus teine suisa hoogu ja lisaks oma mobiilile ripatsi tegemisele, said ripatsid ka kaks sõbrannat. Ainult mina polnud nii kiire pallikesi pildile püüdma, kui tema neid tegema. Seetõttu ongi üks pilt puudu.

 

Meie foorumi Sant’le jäid hinge peale kevadel tehtud põllulillede kimp. Niisiis tellis ta endale ka ühe või õigemini mina tegin ainult toormaterjali, kimbu pidi ta ise kokku seadma neist.

rukkililled viljapead1 sandirukkililled

Esimesel septembril tuli Kristella koju järjekordse sünnipäevakutsega. Pidu pidi toimuma juba paari päeva pärast. Seega polnud eriti kahtlust, mis tehnikaga ma sel korral kingitust tegema hakkan. Õhtu täis mõnusat nokitsemist ja katsetamist ning valmis sai selline ehtekomplekt. Mu meelest sai täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele olla ka väga meeldinud.

shaggyloops1a shaggyloops1b shaggyloops2
 

Ja selle pisukese esitluse lõpetan ühe suurtööga, mis on saatnud mind läbi suve. Mitte, et see oleks olnud üle mõistuse aeganõudev vaid lihtsalt tähtajatu tellimus. Või noh, selline ülim tähtaeg ju oli ka aga see alles sügisel saabuv pulma-aastapäev. Tundub, et pinge all töötan ma tõhusamalt 😛 Igatahes siirad tänud siinkohal Sant’le kannatlikkuse eest.
Aga nüüd siis asjast täpsemalt. Eesmärgiks oli teha kolm gerberaõit ja neile lisaks üks mirdioks, nagu omal ajal oli kombeks kimpudes kasutada. Tänapäeval see aga kombeks enam pole. Seega tuli teha tõhus eeltöö lilleraamatutes tuhnides ja internetis pilte/joonistusi googeldades, et aimu saada, milline see mirt siis õigupoolest välja näeb. Ja siis juba teistpidi nikerdamine, et millise tehnikaga ja mil moel kombineerides tuleks see kõige tõepärasem tulemus ja samas piisavalt tugeva efektiga, et see suurte gerberaõite kõrval mõjule pääseks. Ühesõnaga protsess iseenesest oli põnev ja kuigi gerberad olid juba proovitud asi, siis siin sain mängida erinevate värvide kombineerimisega. Puhtalt isiklikust huvist sai seetõttu
tehtud suisa kaks roosat õit, et näha efekti, mida õiele annab matt valge ääristus ja mida pärlmuttervalge. Lõpliku valiku siis jätsin tellijale 😛 Saladuskatte all võin öelda, et ta valis need mõlemad 😉 Loodan, et kogu see värk oli pikka ootamist väärt.

gerberad1b gerberad1c gerberad1d gerberad1e gerberad1a gerberad1f

Ja siis veel üks liblikake suve meeleolu meenutamas:

suvineliblikas


28. aprill 2008

28. sept. 2009

Oi, see nüüd tuleb pikk postitus hulga piltidega, sest pidevalt on tegemistega kiire-kiire. Aga kõigest järjekorras.
Pärast hulgalist rõngamaailma avastamist oli mul hädasti vaja ümberlülituda lillemaailma, sest tegemist ootasid lumikellukesed ja põllulilled. Nokkisin katsetuseks erinevaid õisi, kuid kohe kuidagi ei saanud soonele. Ennast mind jubedalt häiris, et tegemisel polnud seda särtsu sees. Kuniks…
Oli laupäeva hommik ja ma olin viinud Kristella tantsufestivalile viivale bussile. Kõik teised pereliikmed veel magasid. Tegin omale suure tassitäie pähklimaitselist kohvi ja selle nautimise kõrvale haarasin oma ainukese suhteliselt pildivaese lilleraamatu. Ja järsku käis klõps! Ma ei hoolinud sellest, et mul oli vaja teha sadaseitse muud asja ja kohustust – leidsin miskit, mis tekitas tunde, et pean selle kohe järele proovima ning ma ei saanud seda tunnet raisku lasta. Nii valmis paaripäevase keerutamismaratoni ja arvutihülgamise käigus roosioks, mis eile lõppenud oksjonil uue omaniku leidis. See oli nii mõnus tunne jälle olla õigel liinil ja mõttemaailmas, mida paar päeva hiljem aitas süvendada mõttemõlgutused Sant’ga gerberateemadel. Tänud talle selle eest.

roosioks1a roosioks1b

Vahele siiski väike kõrvalepõige chainmail’i, sest Krissu oli jälle sünnipäevale minemas ja saabunud oli Ameerikamaalt pisut värvilisi rõngaid. Sünnipäevalapsele sai siis tehtud kaelakee ja mobiiliripats:

gretekee5 gretekee4 

gretekee2 gretecelticstar

Õde Leale saatsin üllatuseks mõne sinise rõnga proovi, et näidata täpsemalt ilusat värvi, mida fotokasse püüda ei õnnestunud:

leacelticstar1 leajapdaisy1

ja drexile sai kiirkorras ka üks pronksikarva lilleke pakki pistetud:

drexijapdaisy1

ning loomulikult nõudis Kristella oma mobiili külge uut ja ilusamat lillekest. Sai talle siis ka värvilisem lilleke tehtud:

krissucelticstar

Aga et siis lilleteema oli meil praegu käsil , eks ole :P. Siin siis minu lumikellukesed:

lumikellukesed2a lumikellukesed2b

Kristella on kunstiringist mõned tööd koju toonud vahepeal:
1) klaasigraveerimismasinaga tehtud pildikesed. Need konkreetsed tunduvad olevat graveeritud nn vannitoaplaatidele (nu sarnased vähemalt olid lapsepõlves meie vannitoas ja köögis :P)

2) üks nunnu mõmmiküünlaalus

3) klaasitükkidest kokkusulatatud vaagen

kohe-kohe pidi valmis saama ka miskit sarnast värvilistest tükkidest. Eks vast järgmises postituses saan seda näidata.

Ja siis minu viimane lilletöö – põllulilled.

p6llulilled

Vat sarnane kimp mõlkus mul meeles ka siis, kui eelmisel aastal esimest korda rukkililli katsetasin. Aga ju siis hakkasin valest otsast katsetama, et tookord mu mõte puntrasse jooksis ja lõpuks ajapuudusel ainult rukkilillede ja kipslille oksakestega piirdusin. Samas on mul juba silme ees üks mõnus nn umbrohukimp paljudest meie aedades ja niitudel kasvavaist taimedest. Andke ainult põhjus mulle seda ära katsetada 😀

Lõpetuseks veel üks elegantne käekee, mis lubati mul lahkelt üllatusoksjonile panna. Kasutatud on siin 4.4mm hõbetatud rõngaid, 7mm hõbedavärvi emailiga vaskrõngaid, nn mustriks seos nimetusega “bastard”.

bastard1a bastard1b