Kadrilaat 2015

23. dets. 2015

No kui ma igal aastal, alates selle traditsiooni loomisest saadik, olen kajastanud meie panust laadakaupade valikusse, siis ei saa ma ka sel aastal seda tegemata jätta. Laadareklaamiks on muidugi hilja juba, sest laat toimus 28.11

Sel aastal osales meie peres laadal 2 last. Kristoferi klassis jätkati nagu kombeks juba kohvikuteemat, kuid kuna tüdrukud soovisid ka oma eheteleti sinna kõrvale püsti panna, siis oli üpris selge, et sel aastal panustame meiegi mittesöödavasse.

Külastasin Kangadžunglit, haarasin sealt kaasa erivärvilisi 6mm laiuseid atlasspaelu, mõned haagid ja klambrid ning asusin liblikaid meisterdama. Õpetus sai esimest korda ära katsetatud oktoobris, kui täiskasvanute õppimise nädala õpetasin nende tegemist kolleegidele. Tookord sai tehtud näidiseks kaks liblikat:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

ja kolleegidega koos veel terve hunnik.

okt2015hunnikliblikaid

Laada jaoks aga mängisin mõnuga erinevate värvidega ja liblikaid sai kokku 15 tk.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päris kõiki liblikaid ära ei ostetud, seega kui tunned, et mõni neist on puudu Sinu mantli reväärilt või särtsakaks lisandiks kostüümile või kleidile, siis anna märku.

Karmeni jaoks aga sai tehtud ajalehtede taaskasutust ning meisterdatud mõned jõulukaunistused ja kuused. Alustasin tähekestest. Vaatasin aga paar korda õpetusvideot ja hakkasin pihta.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kui süsteem juba käpas, siis läks juba päris ludinal.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Järgmisena oli tahtmine kuuskede punumist katsetada. Esimesed kuused sai lastega koostöös tehtud – nemad punusid ja mina pikendasin pulki. Kristofer jättis oma kuuse endale (näitan seda ühes hilisemas postituses) aga Karmeni oma läks laadakaubaks:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Põhi 13.5*13.5 cm ruut, kulus 61 väikest (krutitud sukavardaga u 7*31,5cm ajaleheribast) pulka, kõrguseks ca 21 cm.

Kui laste meisterdamisisu rahuldatud, siis sai ka ise pisut proovitud. Esimene sai selline:

nov2015kuusk

Põhi 13.5*13.5cm, kulus 104 väikest pulka, kõrgus ca 36 cm. Nende kuuskede tegemisel võtsin snitti sellest õpetusest.

Teisele punusin väikeses sik-saki ja viguri ka sisse. Tuli päris nunnu:

nov2015kellukesegakuusk

Sellele põhja ei teinudki, kuid põhjadiameeter peaks olema ca 16 cm, kulus 128 väikest pulka, kõrgus ca 140 cm. Ühe õpetuse variandi leiab siit.

No nendest ei jõudnud küll mitte üks asi tagasi. Ju meeldisid need laadalistele samavõrd kui meile endile.


Kuulutan müüginurga ametlikult avatuks!!!

21. dets. 2009

Usinamad ja tähelepanelikumad blogikülastajad on kindlasti märganud lehe ülaäärele tekkinud viidet müüginurga lehele. Panin sinna nähtavale kõik sellised valmisasjad, mis aja jooksul on tekkinud ja mille hea meelega uutele omanikele loovutaks. Seega kui tahad miskit ilusat endale või otsid parasjagu kingitust oma lähedastele, tuttavatele, sõpradele, siis astu alati läbi. Ehk tekib äratundmisrõõm ja leiad miskit hingele.

Kättesaamisviisis saame kindlasti kokku leppida. Mina ise elan Haapsalus, kui Sina mitte, siis saame kasutada Smartposti või Eesti Posti teenuseid. Pakkimiskulud on minu poolt, saatekulud Sinu poolt.

Ongi vist kõik oluline öeldud 😛

Teretulemast minu müüginurka sirvima ja loodan, et leiate teinekordki tee sinna!


“Minu käsitööd” eriväljaanne

2. okt. 2009

Täna leidsin postkastist uue eriväljaande Klaaspärlimängud. Sel korral on sees ka nn mind puudutav teema ehk pärlililled ja -puud. Just lõpetasin ajakirja sirvimise. Jälle. Ma ei tea mitmes kord ma seda juba tegin ja mind ikka närib küsimus, miks nad seda teevad… Idee ju iseenesest hea ja usun, et selle valdkonna vastu võidakse ka huvi tunda aga miks nad teevad seda nii lohakalt, räpakalt ja pealiskaudselt. Õpetused, mida järgitakse on võetud erinevatest raamatutest, kuid ma ei leia ühtegi viidet neile. Valmistööd, mida õpetuste kõrvale on pildistatud, ei paista kaugeltki kauni looduse jäljendusena. Pigem arvaks ma, et nende autor on suhtunud asjasse nagu “las ma proovin siis ka, mis see siis ära ei ole”. Usun, et ka vähese kogemusega inimesel on nii palju ilumeelt ja silma, et mitte lilleteipi kortsulisena varre ümber keerutada või märgata, et jässakas nui ei väljenda kuidagiviisi lavendli õrna olemust. Just see karjuv lohakus ja robustsus häirib silma. Kas see siis peaks meelitama lugejaid midagi uut ja ilusat proovima?


Sissejuhatus on tehtud…

30. sept. 2009

…ja kolimine lõppenud. Nüüd oleks aeg arvuti piinamise asemel rohkem käsitööle rõhku panna :P, kuid usun, et leiate seniks piisavalt lugemist ja uudistamist ning ärge häbenege ka arvamust avaldada 😉


6. märts 2008

27. sept. 2009

Vahel on nii lõpmata mõnus kui keegi ütleb, et tee seda, mida ise tahad, küll meie hoolitseme ülejäänu eest….
Nii et ussitame siis jälle… 😛

Kui tegin viimast mustakuldset ussi, siis mõtlesin omaette, et punase ja mustaga võiks too muster kena olla. Eriti veel kandilistest seemnetest. Nii siis võtsingi asja ette ja lükkisin käekee jaoks seemned niidile. Kui olin viimase mustrijupi seemneid niidile lükkinud, avastasin et värvid on valetpidi :(. Mis seal siis ikka, mõtlesin, heegeldan selle ära ja siis pöördun oma punase idee juurde tagasi. Aga tegelikult paindus idee hoopis olukorra järgi, sest järgmisel hommikul ärkasin teadmisega, et just nii peabki olema ja kee juures teen ka mustri just NIIpidi ja muidu kee ikka punase. Lõpptulemus sai siis selline:

  

Teiseks tekkis idee proovida traadiväänajate seas populaarseks saanud pruun-roosa värvikombinatsiooni. Kasutatud sai siis hõbetatud sisuga pruuni ja heleroosat värvi seemneid, mustriks lihtsad kolmnurgad. Oleksin olnud rohkem rahul ilmselt, kui see hõbe ei läigiks na palju roosa sees ja muster saaks rohkem esile tulla. Sellest lähtuvalt hakkas pärast käekee valmimist peas ussitama pika kombineeritud värvidega kee idee. Kõhklesin kaua kas võtta ette või mitte, kuid mõte tegi mu pähe pesa ja ma ei saanud tast enne lahti, kui pidin ikka teostama :P. Tulemuseks sai selline meetrine uss, mida annab vägagi erinevalt siduda ja mässida ja kombineerida… Mina olen rahul, loodan, et tulevane omanik leiab ka piisavalt mänguruumi.

      

Et ussimõtted vahepeal laagerduks, sai näpitud rõngastega. Tegin ühe liblikatega (või siis lipsudega) käeketi. Ilus aga ideaalne oleks vaimusilmas erivärviliste liblikatega. Oi, kuidas tahaks kuskilt värvilisi rõngaid saada… Jõuaks need kummirõngadki juba FMG-st kohale….

 

ja nii vaheldumisi valmisid veel mustakuldne, mustaroheline ja roosahallivalge käekee.

 

 


17. veebruar 2008

26. sept. 2009

Kuigi viimased päevad olen olnud tõbine ja pisut rajalt maas, oli nädala algus ülimalt produktiivne – lisaks eelmises postis esitletud ussidele ja gerberale sai tehtud ka Liisbeti avastatud mõnusas värvikombinatsioonis käekee:

liisbetiussikee

Mustris kasutatud Helmehaldja nr 9 seemneid – loodusvalge, hõbetatud sisuga taevasinine ja hõbetatud sisuga pruun.


30. jaanuar 2008

25. sept. 2009

Nagu eelmises postituses sai kirjutatud, hakkas mul pärast gerberakimbu valmimist mõnus ussimaania. Vanemal õel tekkis äkitselt (no ma olin talle võimalust pakkunud juba pärast oma esimesest ussitamist) soov omada mõnda ussikäevõru. Huvitatud oli ta pruunimustavalgekirjust talviseks perioodiks ja miski universaalse, valgekuldse, valis suviseks ajaks. Tegelikult aga ostis ta paar päeva hiljem omale piduriided, mis nõudsid enda juurde kuldset tooni. Seega, kuigi mul oli juba lükitud seemned tumedama kee jaoks, sai esmalt ette võetud valgekuldne komplekt. Just-just komplekt, sest juba tekkis lisasoov ka ühe pikema kaelakee järgi. Käekee sai valmis piduõhtuks, kaelakee nikerdasin valmis eelmise nädala alguses. Omalt poolt lisasin veel pisikeste korallidega kõrvarõngad. Keel kasutatud Helmehaldja nr 9 loodusvalget ja hõbedasisu ning vikerläikega kuldseid seemneid. Muster: 5v, 1k, 1v, 1k, 1v, 5k, 1v, 1, k, 1v, 1k

Saatuse tahtel siis tekkis mulle nagu võluväel jaanuarisse valge värvispektriprojekti töö, kuigi esmalt olin plaaninud miskit uut lillemaailmast proovida.

Ussitamist tegelikult mahtus nädalavahetusse rohkem kui see valgekuldne käevõru. Päkapikud viisid mu nooremale õele, Leale, poolvalmis ahvatluse ussimaailmast motiveerimaks teda proovima, proovima ja proovima. Paraku ei saanud sellest asja, õde oli juba paari päeva pärast nõus selle postiga tagasi saatma, et saaks peo ajaks oma punase pintsaku juurde ideaalselt sobiva kee. Lubasin siis talle seda reede öösel vastu laupäeva teha, kui ta selleks ajaks ise asjale pihta pole saanud. Kasutatud on Helmehaldja nr. 9 ja 10 seemneid ning lükkimismuster on sama nagu detsembris õetütrele valminud roosal keel: 1m, 1p nr 10, 2p nr 9, 1p nr 10, 1m. Pikendusketi otsa punusin tamiiliga mammu. Pildil on ta pisut lömmis aga muidu oli hästi nunnu.

  

Kuna mul seemned nagunii juba lükitud olid, siis ühe soojaga sai valmis ussitatud ka pruunimustavalgekirju käekee. Paraku sai tehtud võrreldes proovijupiga niidimuudatus ja sellest muutus ka kohe üldine mulje. Nii on teistmoodi kena, kuid õele teen uue heleda niidiga. See kee aga jääb omale uut omanikku ootama.


Ühel õhtul aga müttasin netis Red Panda Blogis ja unistasin ja lasin fantaasial lennata ja …
Käed samal ajal nokkisid lõpetada maal alustatud chainmaille’i käeketti onutütrele. Selline tuli välja:

chainmail3s