Kroonikirjaline rätik

5. märts 2015

Üle pika aja jälle üks kudumine. Muster raamatust “Haapsalu rätt”. Algus oli väga vaevaline, no nii raske on kirbukirjas mustril silma peal hoida, eriti siis kui kuskil viga kipub sisse tulema 😛

Näiteks suutsin mina äärepitsi servakasvatustes pidevalt miskit ära kaotada ja siis oli jupp aega lugemist nii paberil kui varrastel enne kui oma eksimusele pihta sain.

Aga Eesti naine on jonnakas ja järjekindel, seega on nüüd valmis ka minu uus must iludus:

veebr2015kroonikirjagaratik1

veebr2015kroonikirjagaratik2

Nii tahaks seda õrnust paremini pildile püüda aga kuidagi ei õnnestu. Äkki tekitavad mõned strateegilised numbrid ettekujutuse:

Lõng: 36/2
Vardad: üles loodud 4.5, äärepits kootud 3.5 ja keskosa kootud 2.75
Mõõdud:  67*127 cm
Kaal: 35 g


Kordussaade… ehk veel üks kuubikukirjaline rätik

4. nov. 2014

Näh, tuleb välja jah, et kipun end viimasel ajal kordama või on see hoopis saatus, mis mind pidevalt suunab aastasse 2010 😀

No igatahes sai see muster uuesti kootud ja oma tarkusetera leidsin sellestki kogemusest. Kui eelmisel korral leiutasin justkui jalgratast, siis sel korral lähtusin raamatu “Haapsalu rätt” põhimõtetest.

okt2014_margiti_ratik_1 okt2014_margiti_ratik_2

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 79*158 cm


Pääsulilleline rätik…

4. mai 2014

 Eelmise aasta viimases postituses sai mainitud ühte Haapsalu rätist motiveeritud loomeüritust.  Kuigi mustri rätiks kudumine jäi esiti Astra teha, siis juhus tekitas võimaluse (ema vajas peretuttavale juubelikinki) see ikka endal esimesena valmis kududa.

Kogu lugu sai aga alguse sellest, et Astral oli suur soov õppida ise kolmnurkse räti jaoks mustreid kombineerima ja minu ülesanne oli talle asja loogikat õpetada. No aga kuidas sa seda ikka paremini teha saad kui praktiliselt ette näidates. Niisiis dikteeris Astra motiivid, mida tahaks ta oma rätil näha ja koos üritasime need rätimustriks sättida. Üksi nuputades esineb ikka kõhklusi ja kahtlusi, kuid kahekesi oli väga mõnus arutada kuhu, mis ja kui palju ja kui suurelt sobitada.  

Algse inspiratsiooni allikaks oli sel korral Siiri Reimanni ja Aime Edasi raamat “Haapsalu rätt” (keskelt kahandatud räti loogika, lk. 262 oleva räti pits, mille rombide asemele kombineerisin suured augulised lilled) ning Helga Rüütli ja Siiri Reimanni raamat “Helga Rüütli sallid” (lillelise riba ja õhulise augupinna vaheldumise idee lk. 14 Astrid Lindgreni sallilt ja pääsukese motiiv lk. 92 Suitsupääsukese sallilt). Tulemuseks siis selline Pääsulilleline rätik:

marts2014paasulillelineratik1       marts2014paasulillelineratik2

marts2014paasulillekarp1 marts2014paasulillekarp2


Taaskord kividega õnnelehed…

9. okt. 2013

Kui aasta alguses oli enda jaoks mõttehetk, kuidas blogiga edasi, siis tahtsin väga, et suudaksin oma lugejaid vähemalt kord kuus millegiga “kostitada”. Nüüd mõeldes tagasi nendele vahepealsetele ilma postituseta kuudele, pean tõdema, et ega kõikide kuude tarvis konkreetset valminud eset välja pakkuda polegi. Siiski olen võlgu Teile pildid ühest juuni alguses valminud mündikotist ja ajalehtedest punutud korvidest, mille abil korraldasin pisut koridori kappi ümber. Luban, et need pildid lähiajal ka jõuavad Teieni. 

Praegu aga tahaks esitleda hoopis ühte haapsalu salli, mille valmimine kohati nõudis planeeritult paikapandud päevast kudunormi, kuid mille valmimiseprotsessi nautisin täielikult. Seega pean siiralt tänama oma blogikülastajat Katit, kes mulle selle väljakutse tekitas. Liigagi lihtsalt kaob aeg igapäevarutus igavikku ja loobume oma lemmiktegevustest käega lüües – pole aega ja ei jaksa. Aga sama lihtsalt kaob ka positiivne pool – meie hing ei värise elevusest midagi uut planeerides ja luues, ei teki sisemiselt kõditavat võidurõõmu: ma sain sellega hakkama ning ära jääb ka positiivne tagasiside saaja rahulolust – see on parim palsam hingele: ma sain teha oma pisikeste kätega kellegile rõõmu. See ON oluline.

Aga nüüd siis lubatud sall koos sobiva hoiukarbiga:

okt2013kividega_6nneleht 1

okt2013kividega_6nneleht 2 okt2013Kividega_6nneleht 3

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 58*165 cm (103 silma*265 ripsi)


Piibelehed roosast rätiraamatust…

12. nov. 2012

See ilus raamat on mul riiulis juba selle ilmumisest saati, kuid siiani polnud jõudnud ühtegi mustrit katsetada. Nagu öeldakse, polnud piisavalt motivatsiooni. Nüüd pakkus seda motivatsiooni minu vanem õde, kes tahtis oma sõbrannale juubeliks kinkida ühe piibelehekirjalise rätiku. Olen omaenesetarkusest ära proovinud kudumise “alt tipust üles” ja “ülaäärest alla” variandid, seega tahtsin seekord proovida keskelt kahandamise varianti ning valituks osutus muster lk 247.

Oeh, mida siis öelda kommentaariks. See paneb lausa ohkama. Ma pole vist kunagi niiiiii palju silmi sallil ja mustril, mustril ja sallil jne lugenud kui sel korral tegin. Õigupoolest pean ütlema, et töö hakkas edenema alles siis, kui lähenesin asjale ja mustrile loogiliselt, mitte ei ajanud mustris näpuga järge. Paraku viimast tehes võib jääda jänni, kuna nii mõneski kohas silmade arv ei klappinud.

Aga rätik sai kena. Kahju ainult, et pilte õnnestus napsata lühikese aja jooksul vihmahoogude vaheajal ja sestap pole need väga kvaliteetsed.

 


Inspireerituna Kroonprintsi sallist…

6. mai 2010

…valmis minul kolmnurkne kroonprintsi rätik. Kõige aluseks oli see kaheksakannaga rombike salli keskel ja siis veel soov alustada rätti kõige pikemast servast. Nii see leiutamine algaski. Täitsa mõnus tegevus, kuigi edaspidi pean arvestama, et augud ja nupud võiks moodustada omaette mustrit/kujundeid. Paberil (arvutis) tundus kõik olema tasakaalus, kuid kudumis avaldavad nad erinevat mõju ja kogu mustri tasakaal juskui ei olnud enam na hea. Aga see muidugi minu kriitiline arvamus. Teie kirjutage oma arvamus kommentaaridesse 😉

 

Lõng: must Ogre 36/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 3.75, kootud 2.75; äärepits ülesloodud 4.5, kootud 3.5
Mõõdud: 69*141cm 
Muster: ise kombineeritud Kroonprintsi salli motiividest
Kaal: 26 g

Kogemuslik tarkusetera! Kui salli pitsis on nupud, siis hoolimata sellest, et muidu kood kogu aeg parempidi, siis nupud tuleb kokku kududa ikka pahempidise võttega.

Ja nagu ma juba varem olen ka öelnud – ilus kink vajab ka ilusat karpi.

Võtsin kätte ja meisterdasin pisut. Tegemist ei ole päris algse ideega, mis seoses sallidega peas keerles, aga kuna selle salli proovilapp oli na suur, siis pidin lahendama olukorra teisiti. Samas sain harjutada ja kogemusi koguda karbi ülesehituse osas, mille algne idee hakkas idanema Le.li blogist. Nonii, algne info olemas, nüüd on aeg lõpptulemuseks.

 

Pildistada muidugi punase-musta kooslust on jube sant, aga karp ise tuli kena. Arenguruumi järgmisteks kordadeks on, aga jäin esimese “linnukesega” rahule.


Väike ideevälgatus ehk Karmeni pitsilised varrukad…

21. apr. 2010

Meid ootab nädalavahetusel ees üks pidulik sündmus. Riietuskood: puna-must-valge. Karmenil on üks punane pidukleit olemas küll aga kahjuks peaaegu ilma varrukateta, seega praeguse ilmaga võib tiba jahe olla. Esmalt jätsin selle mure õhku rippuma. Aga pühapäeval ärkasin lahendusideega 😛 Otsustasin kududa valged pitsilised varrukad. Kudusin pea terve päeva ja tundsin vahepeal suisa kodumajanduslikke süümekaid, kuid hing ei andnud rahu enne kui olin kudumi sirgu sikutanud.

Lõpptulemust ei saa küll kleidi juures kasutada nii kuis plaan oli, sest kleit osutus selja tagant na kohevaks, kuid mure on siiski teisel moel lahenduse leidnud.

Aga katsun nüüd  asja väljendada ka piltides, et tekkiks ettekujutus millest jutt käib. Esialgse idee kohaselt pidid siis varrukad toimima nii:

 

Kuid nagu mainisin, oli kleit pisut liiga kohev ja varrukad ei hoidnud pidukleidil selja pealt hästi, seega panime need hoopis kleidi alla. Nii jäi kohe palju kenam.

 

Muidugi selliseid õiget asja demostreerivaid pilte oli kole raske saada, tunduvalt lihtsamini jäid kaamera ette igasugused kentsakad poosid nagu näiteks alltoodu 🙂


Uus mustrikatsetus Haapsalu salli radadel…

13. apr. 2010

Kui viimati Astra sallile pitsi külge õmblesime, siis lappasime uut ideed otsides ja unistades ka “Haapsalu salli raamatut” ja “Pitsilisi koekirju”. No, et milline võiks olla ilus ja huvitav väljakutse järgmiseks tööks. Hakkasime juba raamatute lappamisega ühele poole jõudma, kui mõlemad korraga märkasime ühte ilusat mustrit. Sel polnud küll ühtegi nuppu, kuid tema võluks oli just lihtsus. Kohe oli kindel, et selle me kunagi ära proovime. Minul aga hakkasid sõrmed na sügelema (olin juba nädalakese-kaks tagasi kuubikukirja salli lõpetanud), et tegin samal õhtul proovilapi ära. No oli küll päris elus ka nii ilus ja ahvatlev, et passis salli sisse kudumiseks. Eks vaadake siis ise ja öelge, mis te arvate:

  

Plikaga koos pilt on küll pisut udune (no ei tea isegi, miks fotokaprogrammi muutmata unustasin) aga see emotsioon oli nii mõnus, et ma kohe pidin seda jagama. Ja no eks salli langemist keha peal ole ju ka näha 😉

Mustriks on siis L.Lehismetsa raamatust “Pitsilised koekirjad” leitud mustrikiri nr. 200. Kuduma peab mustrit pisut ka pahemal pool, see ilmselt annabki talle sellised erksad pöörded ja teravamad sikasakanurgad. Äärepits on võetud “Haapsalu salli raamatust”.

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 61*161 cm (120 silma*222 ripsi)
Kaal:  76 g

Kui kellegil on huvi selle salli omandamiseks, siis hetkel on see veel saadaval. Kirjutage mulle miokas@hotmail.com


Sain laiskusest võitu…

28. veebr. 2010

… ja nii on lõpuks mu kuu alguses valmis saanud kolmnurkne haapsalu sall viimistletud ja pildile jäädvustatud. Peamine viivitus ehk tuligi sellest, et ehitasin ise omale salli venitamiseks raami. Just jah ISE. Käisin ehituskaupade poes ja võtsin sealt ligi mõned katteliistud, poldid ja liblikmutrid, kaubamajast sai haaratud mõned pakid grilltikke ning nii see ehitamine lahti läkski. Ohtralt mõtlemist, kaalumist, siis puurimist, saagimist, lihvimist, toppimist ja olin viivuks enda saavutuse üle uhkegi. See viiv kestis seni kuni tõmbasin sellele sirgu Astra salli ja siis oli hing jälle suurt rahulolematust täis – raamipulgad olid küll na ilusad  ning tänu liblikmutritele oli neid mõnus ja lihtne kindlalt kokku panna aga pulkade vahed ikka polnud piisavalt hääde mõõtudega. Nii rändasidki raamipulgad nurka uut vaimu ootama. Eks tasapidi hiilis see vaim jälle tagasi ja ma võtsin uuesti puurimise ja toppimise ette 😛 Ega teagi, kas see mu raamid ideaalseks tegi, kuid oma sall sai ka lõpuks venitatud.

Aga mis ma sest raamiehiusest na pikalt räägin, tegelikult oli ju teemaks minu esimene kolmnurkne haapsalu sall. Enne kui ma üldse haapsalu salle kuduma hakkasin oli minu eesmärk jõuda kolmnurkse sallini. Mäletan, et mul oli lapsepõlves üks ema kolmnurkne sall kasutusel, selline mõnusalt õrn, paraja suurusega ja  hästi soe. Mõtlesin, et kui ma muidu eriline sallikandja  pole, siis ühte mõnusat kaelasalli tahaks küll endale. Ja õhuline pontšo mõlkus veel meeles. Seegi vaimusilmas üles ehitatud kahele kolmnurksele sallile. Aga aega on mööda läinud nende mõtete mõlgutamisest ja kogemusi juurde tulnud, ka soovid laagerduvad ja muutuvad selle käigus. Igatahes oli mul nüüd hoopis suur tahtmine kududa Kuubikukirja ja sellega teha üks ilus kolmnurkne õlasall. Siinkohal tahaks tänada Angelat, Moni ja Mummi2, kes mulle sellel leiutamisteekonnal mõne kogemusekilluga abiks olid. Kudumist alustasin alumisest nurgast ja igal parempidisel real kasvatasin mõlemal küljel enne ripsi 1 silma. Äärepitsi tegin esiti ainult kahele lühemale servale, kuid siis vaatasin, et ülemine äär ikka jääb pisut ludri ja kudusin sinna ka pitsiriba. Mõõdult sai sall päris suur, no vat selline iludus:

 

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 79*161cm (lõpetasin 260 silmaga)
Muster: Kuubikukiri
Kaal: 58 g

Aga minu järgmise kolmnurkse salliga (jajah, mul mõttes juba sall valmis disainitud)  tahan proovida ülevalt alla kudumist ja see saab olema musta värvi (otsin just  praegu lõnga selle jaoks) ja mustriks kombineerin ise kroonprintsi salli motiive.


Minu teine Haapsalu sall on valmis…

4. nov. 2009

Väga ilus tuli teine välja 😀

Sel korral järgisin täpselt raamatu vardasoovitusi s.t. kuna põhiosa sai kootud vardaga 3.5, siis silmad on ülesloodud 4.5ga ja äärepitsil on siis vastavad numbrid 4.5 ja 5.5. Tulemuse üle ei saa kurta, kuid järgmisel korral vist ikka katsetan äärepitsi jaoks veel korra tibake peenemat varrast. Aga mis siin ikka lobiseda, nautige…siin ta on oma täies hiilguses:

okt2009lehegapiibelehesall1 okt2009lehegapiibelehesall2

Panen siia enda jaoks nn ametliku statistika ka:

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5.5, kootud 4.5
Mõõdud: 58*150cm (113silma*214ripsirida)
Muster: Lehega piibelehekiri ehk Ingrid Rüütli kiri
Kaal: 76g

Kogemuslik tarkusetera! Kui eelmise salli tegemisest jagasin kogemust oma “sitikate” kudumise kohta ning vähemalt üks inimene andis märku, et sellest nõust oli kasu, siis mõtlesin, et äkki sel korral poetaks veel miskit. See võib-olla ei olegi midagi erilist, aga päris raamatu järgi ma ka ei tee seda. Jutt käib pitsi külge õmblemisest. Nimelt raamat soovitab pits enamvähem sätitada salli kõrvale, kinnitada see mõnest kohast haaknõeltega ja siis hakata aga otsast pihta kokkuõmblemisega. Minu kui täpsusfriigi ja matemaatiku jaoks oli see aga liiga umbes värk ning veel häiris mind see, et peaksin sellist nikerdamist tegema laua ääres või põrandal koogutades. Seega…mina teen seda tööd süles, mõnusalt toolinurgas kössitades:
Kõigepealt võtan kaks pikka ja peenikest varrast, ühele korjan äärepitsi silmused ja teisele poole salli (üks pikk äär+üks lühike äär) silmused. See annab mulle täpse ülevaate, kui palju on mul silmuseid vaja kokku klapitada ja kui on vajadust valemiväliselt mõned silmused lisaks hajutada, siis saan seda kohe alguses täpselt planeerida. Samuti saan silmusepealt sättida nurka sakitipu nii kuis peab ja ilus on. Edasi polegi muud kui võtad mõlemad vardad korraga pihku (minul on üleval pool sallisilmused ja allpool äärepitsisilmused) ja hakkad varrastelt vaheldumisi silmi nõelale nokkima.

Ja nii ongi minu jaoks on kõikse vastikum asi selle äärepitsi õmblemise juures lõngaotste peitmine. 🙂