Kroonikirjaline rätik

5. märts 2015

Üle pika aja jälle üks kudumine. Muster raamatust “Haapsalu rätt”. Algus oli väga vaevaline, no nii raske on kirbukirjas mustril silma peal hoida, eriti siis kui kuskil viga kipub sisse tulema 😛

Näiteks suutsin mina äärepitsi servakasvatustes pidevalt miskit ära kaotada ja siis oli jupp aega lugemist nii paberil kui varrastel enne kui oma eksimusele pihta sain.

Aga Eesti naine on jonnakas ja järjekindel, seega on nüüd valmis ka minu uus must iludus:

veebr2015kroonikirjagaratik1

veebr2015kroonikirjagaratik2

Nii tahaks seda õrnust paremini pildile püüda aga kuidagi ei õnnestu. Äkki tekitavad mõned strateegilised numbrid ettekujutuse:

Lõng: 36/2
Vardad: üles loodud 4.5, äärepits kootud 3.5 ja keskosa kootud 2.75
Mõõdud:  67*127 cm
Kaal: 35 g


Kordussaade… ehk veel üks kuubikukirjaline rätik

4. nov. 2014

Näh, tuleb välja jah, et kipun end viimasel ajal kordama või on see hoopis saatus, mis mind pidevalt suunab aastasse 2010 😀

No igatahes sai see muster uuesti kootud ja oma tarkusetera leidsin sellestki kogemusest. Kui eelmisel korral leiutasin justkui jalgratast, siis sel korral lähtusin raamatu “Haapsalu rätt” põhimõtetest.

okt2014_margiti_ratik_1 okt2014_margiti_ratik_2

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 79*158 cm


Pääsulilleline rätik…

4. mai 2014

 Eelmise aasta viimases postituses sai mainitud ühte Haapsalu rätist motiveeritud loomeüritust.  Kuigi mustri rätiks kudumine jäi esiti Astra teha, siis juhus tekitas võimaluse (ema vajas peretuttavale juubelikinki) see ikka endal esimesena valmis kududa.

Kogu lugu sai aga alguse sellest, et Astral oli suur soov õppida ise kolmnurkse räti jaoks mustreid kombineerima ja minu ülesanne oli talle asja loogikat õpetada. No aga kuidas sa seda ikka paremini teha saad kui praktiliselt ette näidates. Niisiis dikteeris Astra motiivid, mida tahaks ta oma rätil näha ja koos üritasime need rätimustriks sättida. Üksi nuputades esineb ikka kõhklusi ja kahtlusi, kuid kahekesi oli väga mõnus arutada kuhu, mis ja kui palju ja kui suurelt sobitada.  

Algse inspiratsiooni allikaks oli sel korral Siiri Reimanni ja Aime Edasi raamat “Haapsalu rätt” (keskelt kahandatud räti loogika, lk. 262 oleva räti pits, mille rombide asemele kombineerisin suured augulised lilled) ning Helga Rüütli ja Siiri Reimanni raamat “Helga Rüütli sallid” (lillelise riba ja õhulise augupinna vaheldumise idee lk. 14 Astrid Lindgreni sallilt ja pääsukese motiiv lk. 92 Suitsupääsukese sallilt). Tulemuseks siis selline Pääsulilleline rätik:

marts2014paasulillelineratik1       marts2014paasulillelineratik2

marts2014paasulillekarp1 marts2014paasulillekarp2


Taaskord kividega õnnelehed…

9. okt. 2013

Kui aasta alguses oli enda jaoks mõttehetk, kuidas blogiga edasi, siis tahtsin väga, et suudaksin oma lugejaid vähemalt kord kuus millegiga “kostitada”. Nüüd mõeldes tagasi nendele vahepealsetele ilma postituseta kuudele, pean tõdema, et ega kõikide kuude tarvis konkreetset valminud eset välja pakkuda polegi. Siiski olen võlgu Teile pildid ühest juuni alguses valminud mündikotist ja ajalehtedest punutud korvidest, mille abil korraldasin pisut koridori kappi ümber. Luban, et need pildid lähiajal ka jõuavad Teieni. 

Praegu aga tahaks esitleda hoopis ühte haapsalu salli, mille valmimine kohati nõudis planeeritult paikapandud päevast kudunormi, kuid mille valmimiseprotsessi nautisin täielikult. Seega pean siiralt tänama oma blogikülastajat Katit, kes mulle selle väljakutse tekitas. Liigagi lihtsalt kaob aeg igapäevarutus igavikku ja loobume oma lemmiktegevustest käega lüües – pole aega ja ei jaksa. Aga sama lihtsalt kaob ka positiivne pool – meie hing ei värise elevusest midagi uut planeerides ja luues, ei teki sisemiselt kõditavat võidurõõmu: ma sain sellega hakkama ning ära jääb ka positiivne tagasiside saaja rahulolust – see on parim palsam hingele: ma sain teha oma pisikeste kätega kellegile rõõmu. See ON oluline.

Aga nüüd siis lubatud sall koos sobiva hoiukarbiga:

okt2013kividega_6nneleht 1

okt2013kividega_6nneleht 2 okt2013Kividega_6nneleht 3

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 58*165 cm (103 silma*265 ripsi)


Piibelehed roosast rätiraamatust…

12. nov. 2012

See ilus raamat on mul riiulis juba selle ilmumisest saati, kuid siiani polnud jõudnud ühtegi mustrit katsetada. Nagu öeldakse, polnud piisavalt motivatsiooni. Nüüd pakkus seda motivatsiooni minu vanem õde, kes tahtis oma sõbrannale juubeliks kinkida ühe piibelehekirjalise rätiku. Olen omaenesetarkusest ära proovinud kudumise “alt tipust üles” ja “ülaäärest alla” variandid, seega tahtsin seekord proovida keskelt kahandamise varianti ning valituks osutus muster lk 247.

Oeh, mida siis öelda kommentaariks. See paneb lausa ohkama. Ma pole vist kunagi niiiiii palju silmi sallil ja mustril, mustril ja sallil jne lugenud kui sel korral tegin. Õigupoolest pean ütlema, et töö hakkas edenema alles siis, kui lähenesin asjale ja mustrile loogiliselt, mitte ei ajanud mustris näpuga järge. Paraku viimast tehes võib jääda jänni, kuna nii mõneski kohas silmade arv ei klappinud.

Aga rätik sai kena. Kahju ainult, et pilte õnnestus napsata lühikese aja jooksul vihmahoogude vaheajal ja sestap pole need väga kvaliteetsed.

 


Inspireerituna Kroonprintsi sallist…

6. mai 2010

…valmis minul kolmnurkne kroonprintsi rätik. Kõige aluseks oli see kaheksakannaga rombike salli keskel ja siis veel soov alustada rätti kõige pikemast servast. Nii see leiutamine algaski. Täitsa mõnus tegevus, kuigi edaspidi pean arvestama, et augud ja nupud võiks moodustada omaette mustrit/kujundeid. Paberil (arvutis) tundus kõik olema tasakaalus, kuid kudumis avaldavad nad erinevat mõju ja kogu mustri tasakaal juskui ei olnud enam na hea. Aga see muidugi minu kriitiline arvamus. Teie kirjutage oma arvamus kommentaaridesse 😉

 

Lõng: must Ogre 36/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 3.75, kootud 2.75; äärepits ülesloodud 4.5, kootud 3.5
Mõõdud: 69*141cm 
Muster: ise kombineeritud Kroonprintsi salli motiividest
Kaal: 26 g

Kogemuslik tarkusetera! Kui salli pitsis on nupud, siis hoolimata sellest, et muidu kood kogu aeg parempidi, siis nupud tuleb kokku kududa ikka pahempidise võttega.

Ja nagu ma juba varem olen ka öelnud – ilus kink vajab ka ilusat karpi.

Võtsin kätte ja meisterdasin pisut. Tegemist ei ole päris algse ideega, mis seoses sallidega peas keerles, aga kuna selle salli proovilapp oli na suur, siis pidin lahendama olukorra teisiti. Samas sain harjutada ja kogemusi koguda karbi ülesehituse osas, mille algne idee hakkas idanema Le.li blogist. Nonii, algne info olemas, nüüd on aeg lõpptulemuseks.

 

Pildistada muidugi punase-musta kooslust on jube sant, aga karp ise tuli kena. Arenguruumi järgmisteks kordadeks on, aga jäin esimese “linnukesega” rahule.


Väike ideevälgatus ehk Karmeni pitsilised varrukad…

21. apr. 2010

Meid ootab nädalavahetusel ees üks pidulik sündmus. Riietuskood: puna-must-valge. Karmenil on üks punane pidukleit olemas küll aga kahjuks peaaegu ilma varrukateta, seega praeguse ilmaga võib tiba jahe olla. Esmalt jätsin selle mure õhku rippuma. Aga pühapäeval ärkasin lahendusideega 😛 Otsustasin kududa valged pitsilised varrukad. Kudusin pea terve päeva ja tundsin vahepeal suisa kodumajanduslikke süümekaid, kuid hing ei andnud rahu enne kui olin kudumi sirgu sikutanud.

Lõpptulemust ei saa küll kleidi juures kasutada nii kuis plaan oli, sest kleit osutus selja tagant na kohevaks, kuid mure on siiski teisel moel lahenduse leidnud.

Aga katsun nüüd  asja väljendada ka piltides, et tekkiks ettekujutus millest jutt käib. Esialgse idee kohaselt pidid siis varrukad toimima nii:

 

Kuid nagu mainisin, oli kleit pisut liiga kohev ja varrukad ei hoidnud pidukleidil selja pealt hästi, seega panime need hoopis kleidi alla. Nii jäi kohe palju kenam.

 

Muidugi selliseid õiget asja demostreerivaid pilte oli kole raske saada, tunduvalt lihtsamini jäid kaamera ette igasugused kentsakad poosid nagu näiteks alltoodu 🙂