2. aprill 2008

27. sept. 2009

Kui juba ussitamise vahel sai pisut rõngastega mässatud, siis pärast eelmist posti sukeldusin chainmail’i maailma täielikult. Uurisin-puurisin uusi võtteid, temaatilisi termineid ja vastavat loogikat ja kõike muud. Loomulikult katsetasin praktikas ka mitmeid seoseid, mida kodus olev materjal võimaldas. Kõigepealt valmis kullakarva mobiuse flower käekee, mille kinkisin sünnipäevaks vanemale õele:

Kuna tulemus oli mõnus, proovisin sama asja mustade ja hõbedaste rõngastega. Pealtnäha ei miskit erilist…. aga kui käe peale panin, siis tundus nii nunnu, et pidin kaelakee ka juurde tegema 😛

musth6bemobiusflowerkaekee1 musth6bemobiusflowerkaelakee1a

musth6bemobiusflowerkaelakee1b

Järgmisena proovisin spiraali:

h6bespiralkaekee1a h6bespiralkaekee1b

ja siis lihtsat seost nimega barrel, mis osutus jällegi na kenaks, et tegin kaelakee lisaks.

musth6bebarrelkaekee1 musth6bebarrelkaelakee1a

musth6bebarrel

Vahepeal kulus paar õhtut abikaasa ideevälgatuse teostamiseks. Äia juures külas käies on meestel alati kombeks kabet mängima hakata, kui paras gramm juba naha vahel. Sellest siis tekkis kaasal idee, et võiks talle sünnipäevaks kinkida sellise kabelaua, mille nuppudeks on viinapitsid. Mõeldud-tehtud. Kohalike poodide pitsivalik polnud just suurem asi ning kõikse pisemad leitud pitsid osutusid siiski üpris kogukaks, sest peaaegu pool pitsikõrgust moodustas ülipaks põhi. Aga ikkagi…

 

Pitsid siis kaetud salvrätitehnikaga, malelaud nuputatud HAMA nuppudest ja kogu värk kleebitud vastupidavuse tõstmiseks paksule papile.

Edasi sain jälle tegutseda omade asjadega. Sedakorda mõned ussid ja lill. Olime munadepühade ajal maale minemas ja lubasin paar ema kingimuret jälle lahendada: peretuttava jaoks ussitada ühe mustakuldse kee ja kolleegi jaoks keerutada nuppus roosi.
Et mul oli kasutada kahte eri tooni kuldseid metallikseemned, siis sain valimiseks välja pakkuda suisa kaks keed, millede disain siiski sarnane.

mustkuldnekaelakee3a
mustkuldnekaelakee4a mustkuldnekaelakee4b

mustkuldnekaelakee4c

Katsetasin siis ära ka selle nuppus roosi, mille õielehtede tegemise kogemuse sain juba aasta alguses,  kui koos õe Leaga neid keerutasime, kuid siis pidin neist loobuma ja asi jäi mu sisemusse pooleliolevalt närima. Nüüd enam ei näri aga lõplikult rahule ma selle tulemusega ka ei jäänud. Teised jäid. Ju selleks korraks peab sellest piisama…

nuppusroos1a

Et autosõidu ajal ja muidu lobamise kõrvale miskit nikerdada oleks, sai tagavaraks lükitud niidile üks Kesoni pakutud must-valge muster. Selleks ajaks kui küla pealt jälle kodus olime, sai ka uss valmis.

mustvalgekaelakee1a mustvalgekaelakee1b

Ja lõpetuseks ikka veel pisut chainmail’i. Te vist juba teate, mis järgneb lausele, kuidas Krissu tuleb koju sünnipäevakutsega 😀 Ma siinkohal siis edasi ei seletagi, mainin vaid, et kasutatud on euro 4-1 weave’i ja japanese daisy’t.

mustkuldneeuro41japdaisykaelakee1a mustkuldneeuro41japdaisykaelakee1b

mustkuldneeuro41japdaisykaekee1 musthõbejapdaisymobiiliripats1

Katsetamise käigus sai Krissule ka uus mobiiliripats tehtud

kuldnevaskjapdaisy

Ok, sai nüüd igavesti pikk postitus. Panen teile veel siia pisut kevadet, mis Kristella eile kunstiringist koju tõi ja püüan ise rõngad peast saada ja lillelainele ümber lülituda. Hädasti oleks juba vaja 😛

 

Advertisements

18. veebruar 2007

23. sept. 2009

Panen siia kiiruga üles mõned pildid Krissu tehtud sõbrakingitusest.

Uskumatu, aga paari õhtuga sai lõpetatud pärlitest liblikas, mis lapsel peaaegu pool aastat juba riiuli peal poolikuna vedeles. Kuna olin selle tegemise alguses ka ise veel ullike, siis on ühendustetes natuke pusserdamist, aga ehk klambri pealt ei paista see niipalju silma.

Lisaks sai tehtud kumminiidi ja Hama nuppudega käevõru. See siis analoogne, kui ta endagi lemmik.
Siis veel erivärvi lõngadest punutud pael. Ise  ta nimetab seda juuksepikenduseks, sest selle pean talle tavaliselt peenikese punupatsi sisse punuma, aga eks tegelikult vast ole sel ka teisi kasutusvõimalusi.
Ja lõpuks nuppudest sõbrateemaline karbike, kuhu kõik see staff sisse panna. Esialgne plaan oli ikka südamekujuline, aga kuna Krissu ei suutnud südamekujulist alust kuskilt üles leida, siis oli vaja plaanid ringi teha.


26. detsember 2006

23. sept. 2009

Jõulu- ja muud kingitused.

Tänuks organiseerimise ja asjaajamise eest sai heegeldatud kõrin. See on tema heategija lapsele muidugi…

Igatahes tänud veelkord. Raamatud on mõnusad ja igati väärt tellimist-muretsemist. Soovitan kõigile soojalt. Jutt käib siis Nicky Epsteini raamatutest “Knitting beyond the edge”.

Ämmal oli jõululaupäeval sünnipäev. Oli juba ammu plaan talle proovida teha pärlitest jõulukaktust, kuid ajapuudusel asja kättevõtmine muudkui venis. Lõpuks keerutasin kokku hoopis roosi, mille jaoks mul juba varem pärlid traadile olid lükitud. Lill valmis lõplikult vahetult enne sünnipäevale minekut, seetõttu on kiiruga tehtud pildid ka natukene nadid seda ilu väljendama. Siiski peaks mingi ettekujutuse ikka saama minu järjekordsest proovitööst.
Eeskuju on nakkav, seega tahtis Krissu ka vanaemale lille teha. Temal valmis see omaloomingu korras volditud paberist, karvatraadist ja mõnedest Hama nuppudest. Tolmukatega pidin ikka pisut teda aitama aga idee minu meelest vahva.

Veel olid detsembris sünnipäevad minu noorema õe kolmel lapsel. Osad kingid said ise tehtud ja kuna kätte saadi nad jõuludeks, siis esitleda saan neid ka alles nüüd.
Jan Marten sai sünnipäevaks sellise arendava mänguasja. Arendada võiks see lapse kuulmist ja rütmitaju (erinevad helid ussi lülides), värvitaju (õppides erinevaid värve), motoorikat (ussi lülisid krõpsudega ühendades). Tegelikult oli plaan tikkida peale ka lapse nimetähed, mida ta saaks siis tulevikus õppida ja oma nime kokkupanemiseks kasutada, aga krõpsuring lülide küljes peaks olema pisut suurema diameetriga, et kõiki lülisid jaksaks kinni hoida, kui laps ussi peast kinni võtab ja seda järgi veab. Praegune 7 lüli tundus olevat õpetuses mainitud krõpsuringi jaoks ülim piir.

Tuli juba tuttav pilt ette? Eks ta nii ole jah. See idee sai teostatud juba kalendrikonkursi jaoks. Ja mul on siiralt hea meel selle üle, sest aastalõpurutus seda tõenäoliselt enam ette võtnud poleks. Ussiõpetus siis saadaval SIIN. Veel oli esindatud konkursil üks nuputatud ehtekarp, mille õpetuse võite leida SIIT. Idee oleks olnud ka üks krokodillimüts lapsele teha, aga aega nappis ja elu näitab, et siiani pole sellega algust teinud. Varsti juba talv läbi. Aga ehk läheb veel nii külmaks, et see sunnib mind tegutsema või lükkan seda ideed veel aastakese edasi.

Aga edasi kingitustega. Mette-Marit on täiesti lootusetu puhhi fänn. Kaisukaid on tal juba igat sorti sel teemal, seega sai välja mõeldud miskit muud. Proovisin pilti pluusile triikida.

Väidetavalt ei ole võimalik seda pluusi enam lapse seljast ära saada. Nii kui pakist välja võeti pandi selga ja sellega mindi ka magama ja ärgates jälle sai toas olla sellega… Hea on teada, et suutsin lapsele kustumatut rõõmu teha.
Tegelikult pole see mu esimene nn pilditriikimiskogemus. Või peaks ütlema meie, sest umbes 8 aastat tagasi tegi mu mees emale-isale, ämmale-äiale pulmade puhul valged t-särgid, milledel olid selline
pilt.

Anetele meisterdas-joonistas Kristella raamatu, mis on täis analoogseid ülesandeid nagu paarist pilti sai ka tehtud.

Jõuludeks sai tehtud Mettele ja Netile sellised tassid. See on minu esimene katsetus salvrätitehnikas. 100% rahule tulemusega ei jäänud, kuid targemaks sain küll. Esiteks oleks pidanud ostma kallima st läikega laki. Antud juhul jäi pildikohad matiks. Ja teiseks – valge karuke kahvatus tassi peal. Pean veel katsetama, kas valge puhul peaks ikka kahekihilist pilti proovima või siis äkki mätsisin sellele liiga palju lakki peale, et see kohati suisa läbipaistvaks muutus. Sellegipoolest said tassid nunnud. Mõlemale plikale said lisatud tassi sisse patsikumm ja klambrid.

Ja häbiga pean tunnistama, et ühe kingituse jäin võlgu. Seega jätkuvad minu tikkimisööd ja loodan, et varsti saab vanema õe pojale ka kingi posti panna.

See-eest sai aga heegeldatud veel kaks nokatsit. No leidub ka selliseid peresid, kes jõulupühi ja aastavahetust lähevad Kanaari saartele veetma. Sellest ka siis keset talve selline tellimus. Õnnetul kombel aga jäid pildid neist tegemata. Ehk õnnestub need tulevikus siia poetada. Võrreldes oma poja suvel tehtud nokatsiga oli muutuseks see, et panin nokakihtide vahele plastist sisu. Nii jäi see minu kriitilise pilgu jaoks kohe päris ideaalselt hoidma.


3. september 2006

23. sept. 2009

Oh seda imestust, kas tõesti pole rohkem kui  kuu aega siia miskit postitanud. Eks katsume asja parandada.

Tegelikult olen vahelduva eduga puhkamise, hoidistamiste, aiatööde, ehitamise jms kõrvalt pusinud kududa endale Knitty Blaze’i, kuid lõngast tuli pisut puudu ja seetõttu täna seda teile veel näidata ei saa. Krissu muidugi nikerdab asju jooksvalt nii kuidas vaim ja mõte pähe tulevad.

Aga nii mõnigi asi on minulgi vajaduse pärast kudumise kõrvalt valminud. Tegelikult mulle meeldib kui nn vajadus tekitab võimaluse proovida uusi asju. Muidu tavaliselt seisavad ideed järjekorras tulevikuunistustes aga siis on võimalik vajalik ühendada mõnusa avastamisrõõmuga. Seda siis sain proovida oma järjekordses pisikeses tänuüllatuses. Nuputasin ühe karbi. Proovisin sel korral teist tehnikat, et saada mahukamat karpi ja teisalt tahtsin saada sellele mustrit, mis voolavalt jookseb üle külgede ja karbikaane. Tulemus sai siis selline:

Ise nüüd 100% rahule ei jäänud. Minu silmis ideealvariant oleks olnud kas teiste värvidega või siis kribumustri asemel miskit kogukamat või siis peaks mõlemat koos muutma. Igatahes varasemad karbid tundusid kuidagi nunnumad. Loodan siiski, et saajal pole nii arenenud kriitikameel kui minul ja ta sellest kingist ikka rõõmu tundis 😀

Kui meil (õde oli parasjagu külas, kui karpi tegin ja tahtis “musta tööd” teha st nuppe alusele toppida) nuputamine käsil, siis loomulikult leidis ka Krissu, et pole ammu miskit nuputanud ja kange isu on selle järele. Temalt siis valmis omaloominguline tibumustriga süda:

Veel on tal valminud üks tüdruk paberkäteräti rullist. Tegelikult oli sel pisike sõbranna ka, aga tollel pole veel juukseid ja nägu, ootab teine värvituna riiulil oma aega. Praegusele plikale kasutas ta juusteks minu nõelapadja sisuks kogutud niidi-lõngaotsasid. Seetõttu siis pisut kirju parukas aga lapsele meeldis, et see nii pehme ja mõnus sai.

Juuli lõpus käisime vanavanematega Jäneda Talupäevadel ja vanaema oli seal nõus lapsele ostma kümnekroonise sõrmuse. Otsis ja proovis siis Krissu neid mitmeid aga parajat ei leidnud ning proovimise käigus lagunes üks tal sõrmede vahel suisa ära. Seepeale lubas emme lapsele, et ma teen sulle kodus pärlitest ise miskit. Aga teadagi, lubaduste täitmised pole miskid nii kiired täituma ja Krissu tegi ise vahepeal omale asendusaineks sellise tulbisõrmuse:

Miski uitmõtte tulemusena valmis ükspäev aga selline lilleke:

Suvilas naabripoistel olid miskid mõõgad, millega nad kemplesid. Krissu siis pidi endale ka tegema. Ma ei tea, millised poistel olid aga Krissul valmisid need papist. Siin siis mõõk ja printsessiga kilp 😀

Meie laps läks reedel esimest päeva kooli. Ja juba esmaspäeval on tunniplaanis kunstitund. Selleks oli vajalik põlleke. Räägitakse, et poes müüakse miskit sellist kilest asjandust ka, aga mulle pole silma hakanud ja oma algelisest õmblejaoskusest hoolimata tahtsin selle ise teha. Teades oma lapse ennastunustavat loomingulisust (ka riiete määrimisel), siis tegin kätised ka põllele lisaks, et emmel vähem närvi kuluks. Tulemus sai siis selline:

Ja lõpuks ometi sai laps siis omale lubatud sõrmuse ka. Oi, kuidas talle meeldis see ja mul oli ka hea meel, et tema ootused olid vaeva väärt. Sõrmus siis selline lilleline:

Sai katsetatud mdm beadaloti poolt õpitoas õpetatud lillekese tegemist. Loodan, et tulevikus lisandub sellele veel samas stiilis käevõru ja kaelakee ka. Idee on igatahes juba olemas.


5. juuli 2006

22. sept. 2009

Täna sai siis omanik kätte minu kingituse ja seetõttu on mul võimalus teile näidata ühte karpi, mille eelmisel nädalal tänutäheks meisterdasin. Tehnika oli kohe kindel, sest ajapuuduses tundus see kõige mõtekam. Siiski mustri ja värvilahenduseni jõudmine võttis terve õhtu. Tahtsin ju ikka, et see saajale meeldiks ja pisut ka hinge läheks. Praegu panin sinna sisse kotitäie komme, kuid arvan, et kui ta tulevikus muud kasutust ei leia, siis koha koeraomaniku shotikakogus ikka.
Karp siis ise selline:

Kuna Krissu pole ammu miskit nuputanud, siis on minu triikimisvilumus natsa roostes ja tulemus pisut ebaühtlane, kuid muidu jäin asjaga rahule ja kuuldavasti olin vähemasti tekitanud üllatusrõõmu.

Ühes hilisemas postituses selgitasin karbi tegemise põhimõtet:

See asi ei ole liimitud. Liimisime PVA-ga ainult seda kausikest ja lusikat, mida Krissu kunagi sõbrantsiga tegi. Karp on tamiiliga kokku õmmeldud. Küljed on antud variandi puhul jah kihiti triigitud. Süsteem umbes selline nagu siin õpetuses http://www.perlerbeads.com/2_06graphics/2_06project.html

Aga kandilist karpi annaks teha ka teisiti. St nuputada servad ka ja teha äärtesse sakid, mis siis omavahel haakuma hakkaks. Oleme proovinud nii ühe pliiatsitopsi teha ja täitsa kobe tuli välja. Seda tehnikat vast illustreeriks järgmine link: http://www.perlerbeads.com/3dpages/tissueboxes/tissueboxes.html


4. juuni 2006

22. sept. 2009

Täna lapsel ees üks sünnipäev, kus tähtsateks tegelasteks kaksikud. Kuna kutsed saime suhteliselt varakult, otsustasime kingituseks miskit ise meisterdada. Piigale tegin mina oma esimese pärlitöö – kaelakee ja käevõru. Värvi ja stiili valisin lapse lasteaia lõpukleidi järgi. See oli selline pidulik ja helelilla ja pisut avara kaelusega. Ise jäin rahule, Krissu oli sillas ja loodan, et sünnipäevalapsele ka meeldivad.

Kristella nuputas ehete pakkimiseks tähekujulise karbi:

Poisiga olid lood natuke raskemad. Mis sa poisile ikka oskad meisterdada. Ostsime siis poest ühe konstruktori ja Krissu nuputas sinna juurde ühe vidina, mida saab kasutada nii võtmehoidjana kui ka lihtsalt luku otsa riputamiseks.

Nagu varem sai mainitud, tegi ta ühe taolise ka varem lasteaeda ühele poisile, aga minul jäi ta tookord pildistamata. Igatahes see väikemees oli vidinast sillas. Ehk sobib ka sünnipäevalapsele.


1. juuni 2006

22. sept. 2009

Katsuks siis jälle järje peale saada.
Pühapäeval oli Krissul lasteaia lõpupidu ära. Kui veel mäletate, siis mul oli idee talle kleidi juurde boolero kudida. Siin see siis on:

boolero

Esiti mõtlesin netist ühte valmismustrit  proovida, kus oli isegi nn vajaliku mõõdu generaator juures aga kui ma jõudsin proovilapi tehtud, et siis täpsemalt asja uurida, oli sait mitu päeva maas. Nii siis oligi lõpuks ainult nädalake jäänud miskit ette võtta. Võtsingi. Haarasin kaltsukotist mehe vana triiksärgi ja püüdsin lapse mõõtude ja oma ettekujutuse järgi miski lõike teha. Sealt siis edasi juba nikerdasin endale mustri vajalike kahanduste jms. Varruka kudusin jälle otse põhiosa külge, kusjuures sel korral pärast varrukakaart jätkasin kudumist ringselt. Seega mitte ühtegi õmblust, kui mitte arvestada trukki ja lipsu kinnisel. Ise jäin tulemusega täitsa rahule.

Kristella on vahepeal jälle sünnipäevalastele miskit meisterdanud. Ühe mootorrattaga võtmehoidja tegi, millest mina unustasin muidugi pilti teha. Aga no ta lubas ühe sellise veel pühapäevaseks sünnipäevaks teha. Seega lähipäevadel saab siis näidata, milline see välja näeb.
Teiseks aga sai sõbrannale üks jänkuga kaelakee tehtud.

janesekaelakee

Oma lõbuks nuputas ta ükspäev sellise tüdruku, mille panime jälle tema tuppa seinale liblikatüdrukutele seltsi.

hotgirl

Lasteaia lõpetamise puhul kinkisime lapsele gloobuse. Selle kallal oli plikal kohe paar päeva huvitav nikerdada.

gloobus