Esimesed katsetused Kanzashi lilledega…

10. juuli 2015

Puhkus on üks tore asi. Kui muul ajal võib juhtuda, et näputöö edeneb rohkem mõtetes kui näppude vahel, siis puhkuse ajal võtan enda jaoks alati aega. Enne kui aga saan minna praeguse puhkuse toimetamiste juurde, mis mind hetkel õhistama ajab, pean kronoloogia mõttes tegema paar postitust märtsikuise puhkuse toimetustest.

Esimesel on teemaks kanzashi lillekesed. Proovisime neid koos Astraga. Alati, kui ta Eestis käib, on meil kombeks kokku saada ja miskit uut katsetada. Üksi on ju ikka nii, et muudkui uudistad internetis ja mõtled – lahe asi, seda võiks kunagi proovida – aga reaalse proovimiseni valdavalt ei jõua. Nii ongi siis hea sellistel puhkudel teha “kambakat” ja üksteist utsitada. Astral oli soov katsetada mingeid paeladest prosse vms aga minul tuli kohe silme ette kanzashi lilled. Võtsin kangapoest mõned erineva laiusega paelad ligi, panime arvutist õpetusvideo käima ja hakkasime katsetama.

Esimene katsetus sai juukseklambrile:

marts2015kanzashiklamber

Teine aga patsikummiks:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA marts2015kanzashipatsikumm2

marts2015kanzashipatsikumm3

Eks ta harjutamist taha saada, et õielehed ühtlased tuleksid aga maitse on suhu saadud ja teinekord kui on vaja kaunistust kaardile, kingikarbile või miks mitte siis ka prossiks, klambriks, patsikummiks, siis soovitan Teilgi asi ette võtta.


Kas Duct Tape on hea kingitus?

31. dets. 2012

Päkapikk lootis salamisi küll seda, kui kingi lapse jaoks kuuse alla poetas…

Pärast pühadeaegset mõnusat meisterdamist tundus päkapiku lootus ka õigustatud olevat – laps mõmises rahulolust 😛

Et mida põnevat me siis ette võtsime?

Lappasime-vaatasime erinevaid videoklippe youtube’s (võid otsingusõnaks kasutada nii duct tape kui ka duck tape) ja lõpuks leidis Kristella, et talle kuluks üks kena uus rahakott ära. Mitte mündikott (see on tal teadupärast eelmisest aastast juba olemas) aga midagi just sellist, kuhu ta saaks panna paberraha ja kaarte ning hea oleks kui oleks ka tasku õpilaspileti jaoks. Sellised ootused olid temal, mina sain valida juhendi ja nii me pihta hakkasimegi.

Peab ütlema, et kuigi videos tundub kõik laabuvat lennuka kergusega, siis algajale on igal võimalikul juhul kõikvõimalikesse kohtadesse kleepuva lindiga mässamine paras väljakutse.  Sellest hoolimata aga sai missioon täidetud ja Kristella võib edaspidi uhkeldada uue edeva rahakotiga:

dets2012krissurahakott1 dets2012krissurahakott2 

dets2012krissurahakott3 dets2012krissurahakott4

dets2012krissurahakott5

Suure õhinaga sai ka pisiõele miskit meisterdatud – väikesed lipsukestega klambrid:

dets2012ducttapelipsud1 dets2012ducttapelipsud2

Ja juba käib uue idee otsimine, mida järgmiseks katsetada või teha. Valik on raske, sest justkui tahaks kõike proovida aga teipi tundub na vähe, et ei raatsi väga niisama raisata ka 😀 Emme peab vist parema varustuspunkti leidma.


Väike vahetusdiil…

7. juuli 2011

…sai tehtud Lauraga, kes tundis huvi minu pärlitest tehtud asjade vastu ja tegi ettepaneku teha üks eraviisiline vahetusdiil. No miks ka mitte 😀 on ju mul kodus kolm last ja tema nunnudest mänguasjadest ei ütle vist küll ükski laps ära. Nii kollasimegi esiti üksteise blogis ja üritasime paika panna märksõnu, millest teine võiks lähtuda või tegutsemissädeme leida.

Minu algmaterjaliks oli järgmised viited:

  • Mulle meeldiksid vist pärliklambrid, kui neid saaksid teha.
  • Hetkel olevatest meeldivad mulle tavalised, lihtsad pärlikummid. Roosa-valge-hall.
  • Mu tütrel on lühikesed juuksed. Talle võiks midagi armsat ju nuiata:) Roosat! Tütar on 6 aastane ja tal on väga õhukesed juuksed, talle sobiksid klambrid, nagu sul oli näidatud.
  • Aga loomulikult meeldisid mulle ka need “tummisemad” variandid, näiteks endale:)
  • Ühesõnaga, mingi tore pärliline, võib olla jah niipalju, et oleks praktiline, nt. patsikumm, klamber. Et ikka seda ilu välja näidata ja uhkeldada.

Mõte igatahes läks juba liikvele ja plaan oli esmalt teha mingi valik roosa-hall-valge värvikombinatsiooni ja erinevate mustritega ussipatsikumme, sest Laurale väga meeldis mu varem tehtud käevõru. Teiseks mõtlesin teha ühe uue lillepunumiskatsetuse, et saada tulemuseks miskit selles stiilis ROOSA klamber ja lõpetuseks tahtsin proovida miskit “tummisemat” klambrit ka. Ideepoju igatahes oli juba olemas.

Reaalsuses, kui märtsipuhkuse ajal tegutsema hakkasin, ma aga kahest esimesest ideest kaugemale ei jõudnudki, sest Laurale meeldisid kõik kolm patsikummi ning ta ei leidnud põhjust, miks peaks valima neist ainult ühte 😛

 

ja samuti meeldis talle ning sai heakskiidu ka tütre poolt roosa lillekesega klamber:

 

Neile pärlinikerdistele vastutasuks said meie lapsed järgmised nunnud mänguasjad: Karmen mõmmi, Kristofer dinosauruse ja Kristella kiisukese. Kõik olid na häppid ja üldse oli see üks ütlemata vahva ettevõtmine.


Päkapikumissioon ehk peotäis tamiilipunutisi…

1. dets. 2009

Paar aastat tagasi aitasin oma  õel päkapikumissiooni täita ja mulle väga meeldis tema lapse lasteaias toimivast päkasüsteemist. Juba siis mõlgutasin mõtteid, et võiks sama asja välja pakkuda ka oma lasteaias. Nüüd ta nii ongi. Eelmisel aastal sai esimest korda proovitud. Esmalt olid lapsevanemad selle idee suhtes umbusklikud aga kui selle õppeaasta alguse koosolekul asjast juttu tuli, siis tundusid kõik na rahul olevat ja eks lapsedki olid.

Kuna sel aastal on põnnid juba parasjagu suured (5-sed juba), siis otsustasin korrata miskit analoogset, kui tol korral õele sai meisterdatud. Et siis mis muud, kui oli põhjust arvutisügavusest välja kaevata oma tamiilipunutiste raamatud ja miskit põnevat neist katsetamiseks välja valida. Neli vidinat oli mul ehtekarbis juba enne ootamas, nüüd lisandus neile veel 8 tükki.

 

 

 

  

 

 

 

Pean ikka tunnistama, et harjutamine teeb meistriks ja kui järjest ikka mitmeid asju teha, siis tuleb ka vilumus. Viimaseid vidinaid punusin köögis vahvlite küpsetamise kõrvalt ja, kas sa näe, skeemilugemine ei läinudki sassi. Vastupidi, arvan, et olen jaganud ära skeemi järgimise nipid ja ehk suudaks seda ka edasi anda. Proovin selle Astra peal ära, kui ta aasta alguses külla tuleb.

Nendest vidinatest said siis poistele võtmehoidjad. Või no tegelikult on neid mõnus ju ka kuskile jopeluku külge riputada.

Tüdrukuid on rühmas kaheksa. Kuus neist on patsikandjad ja neile panin oma ehtekarbist kõrvale ussipatsikummid, kuid oli veel kaks neiut, kelle juuksepikkuse kohta kasvataja ei osanudki täpset hinnangut anda s.t ei ole nagu päris lühikesed, aga patsi ka panna ei saa. Otsustasin neile lihtsad juukseklambrid ära kaunistada. Ideede puudust polnud, sest juba ammu ootas mind katsetama üks ülihää raamat. Ma olen sellest ikka veel vaimustuses ja sellest tekkinud elevus ei taha mu hinge ära mahtuda 😛 Aga noh, mis ma siin lobisen, valmis said sellised nunnud lillekestega klambrid:


17. september 2008

28. sept. 2009

Suvi on läbi ja sügis on käes. Viimane aeg oli ennast kätte võtta ja suviste tegemiste pildid netti sikutada ning siin järjelejõudmiseks üks pikk ja lohisev postitus teha. Lohisev saab ta olema seepärast, et kogu see aeg on käed täis olnud pusimist ja nikerdamist. Valdavalt olen olnud lillelainel ja vastavalt vajadusele/nõudmistele teinud kõrvalepõikeid ka ussi- ja rõngamaailma ning pisut isegi fimotanud. Ei mäletagi enam, millal ma enne seda niivõrd produktiivne olen olnud 😀 Aga nüüd asjast:

Juunikuus on mu õel sünnipäev ja seega ootas mind ees pikk autosõit kolme lapsega. Pabistasin natuke Karmeni vastupidavuses sellele ja kuigi ta pole meil eriline lutilaps, nikerdasin enne sõitu kiiruga ühe lutiketi valmis, et “tropp” olulisel hetkel kaduma ei läheks.

lutikett1a lutikett1b

Tegime Susaga omavahel väikese vahetuse. Tema tegi mulle mõnusa seljakoti ja mina pidin talle vastutasuks tegema rõngastest käekee. Algmaterjaliks oli teadmine, et see peab olema kas roheline või hõbedane ja tehnikaks oli soovitud Mobiuse Flower’it. Kuna raske on siiski teise inimese eest otsustada, mis talle meeldiks, siis pakkusin välja kaks keed:

h6bemobiusflower rohelinemobiusflower

Susa valis endale hõbedase. Rohelise kee juures väänasin oma elu esimese haagi ka. Oi, küll ma olin pärast seda endaga rahul. No nii nunnu tuli see välja 😀

 
Kolleeg töö juurest tahtis teha oma ämmale kingitust ussikeedest. Tegemist pidi olema sellise temperamentse daamiga, kes armastab kärtsu ja särtsu. Seega ka värvivalik oli vastav.

roosavalgekaelauss roosavalgekaeuss

Kui mäletate, siis kunagi kevadel tegin ema jaoks ühe nuppus roosi. Ta kinkis selle töö juures ühele kasvatajale (mu ema töötab lasteaias). Selge see, et miskit samaväärset oli vaja ka teise oma rühma kasvataja sünnipäevaks. Seekord soovis ema roosioksa.

roosioks2

See lilledega oma kingivajaduste katmine on mu emale juba meeldima hakanud vist, sest kohe tuli roosioksale järgi tellimus lihtsale roosivarrele. Siin proovisin esmakordselt katsetada ammu meelesmõlkunud meetodit lehtede tegemiseks. Väljanägemine sai neil täitsa kena, kindluse ja hoidvuse koha pealt tahaks aga veel pisut timmimist.

roos3a roos3b roos3c

Minu juuksuril oli sel aastal pisuke juubel (40a). See ikka selline ümmargune number ja puha, seega otsustasin teda üllatada omatehtud lilleõiega. Ta on minu ja laste juuksur olnud juba 7 aastat ning tema juurde minnes saan ma tõesti end lõdvaks lasta ja öelda: tee midagi, tahaks sel korral miskit särtsumat vms. ning sellest piisab. Ma ei pea pabistama tulemuse pärast, ma võin ennast usaldada tema kätesse ja tean, et lõpptulemus on kena ja sobib mulle.
Salajaste luureandmete põhjal pidavat talle meeldima liiliad. See andis mulle võimaluse teostada oma kratsivat soovi tiigerliiliat proovida. Kasutasin õies 5 erinevat värvitooni ja see andis lillele sellise mõnusa sügavuse. Ma ise igatahes jäin tulemusega väga rahule, iseasi kas mul õnnestus seda ka teie jaoks piisavalt hästi pildile püüda.

liilia1a liilia1b liilia1c

Ka suvel käivad lapsed üksteisel sünnipäevadel, kui neil õnnestub muidugi edastada kutse peole. Sel korral läks see õnneks, kui Kristella klassiõe ema mulle ühel suvepäeval helistas ja peoplaanidest teavitas. Teadagi oli seejärel vaja välja mõelda kingitus. Kuna aega oli piisavalt varuks siis otsustasin kaasata tegemisse last ennast ka. Tuletasime kahepeale meelde maikuised Eria fimoõpetused ja nikerdasime valmis roosilise klambri. Ja kuna Krissu niiiiväga tahtis ka miskit pärlilille sinna juurde, siis nikerdasin ühe nunnu roosipuhma ka.

roosipuhmas1a roosipuhmas1b

Ema ostis omale uue jaki. Sellise linasel taustal jooksmas samblaroheline väät, mille heledus-tumedusaste varieerub ühest äärmusest teise. Jaki alla pidavat ta panema musta t-särgi tüüpi pluusi ja nüüd oli vaja sinna juurde ka ehteid. Kuna seda õiget rohelist värvi rõngaid mul polnud, siis otsustasin musti rõngaid kombineerida koos samblaroheliste rombidega. Tulemus sai kohe ülihäää. Ma võisin endaga täitsa rahul olla ja veenduda järjekordselt, et lihtsuses peitub ilu võlu.

doublecrosschain2 doublecrosschain4 doublecrosschain3 

Õele sai sünnipäevaks tehtud üks käekee, millest mul kahjuks pilti ei ole. Esiti nagu ei julgenudki komplekti teha, sest ei teadnud, kas mu katsetused talle ikka meeldivad. Meeldis küll 😀 Seega siit siis tulevad käevõrule lisaks kaelakee ja kõrvarõngad:

openroundmaille1 openroundmaille2

AstraC tahtis väga, et aitaksin/õpetaksin tal teha ühe põllulillede kimbu. Tema õpihimu vist oli nii nakkav, et Kristella otsustas ka endale mõned lilled teha. Sõbrannale sünnipäevaks ta neid kinkida ei raatsinud, aga kui oli õelapsele sünnipäevale minek, siis järsku oli nii oluline just need kingiks kaasa võtta. Et Krissu rukkilill ja moon üksikuna väga haledaks ei jääks, tegin neile lisaks ühe viljapea ja köitsin kimpu. Täitsa uskumatu, kuid isegi nii väikese pundina mängisid õied oma efekti välja.

Augusti alguses toimus minu esimene heategevuslik oksjon Isetegija toetuseks, kus oli pakkumisel rõngastest ripatsi tegemise komplekt, mis koosnes vajalikest rõngastest (+mõned veel varuks) ja piltidega samm-sammult õpetusest. Kui kellegil on veel asja vastu huvi, siis valige ainult värvikombinatsioon ja andke oma soovist maili teel teada.

 

Sel aastal otsustasin ka mina Isetegijate suvisele kokkusaamisele minna. Kuigi sündmuse lähenedes iga päevaga rahvast järjest rohkem sellest loobus jäime meie AstraC ja Kunksmoorikesega algsele plaanile truuks. Õigesti tegime ka, sest see oli superpäev, mille Mirjami seltsis veetsime. Ammutasin endasse igasuguseid tarkuseteri ja nippe ja muud teooriat ning pisut ikka sai savi ka näpitud:

Vastutasuks mõnusa päeva eest oli mul võimalus Mirjami lapselapsele üks rõngastest käekee teha. Olen seda Mobiuse Flower’it teinud nüüd juba päris mitmes värvitoonis, kuid ikka ja jälle suudab see mind meeldivalt üllatada. Loodan, et see piigale meeldis ja meie ühised salasepitsused kandsid vilja.

vasknemobiusflower

Järjekordne tellimuse peale tehtud ussikomplekt on selline tagasihoidlikuma mustriga. Omapoolse üllatusena tegin usside juurde kõrvarõngad.

mustkollanekaelauss mustkollanekaeuss mustkollanek6rvakad

Kristella innustus minu pallinokitsemistest ja nii sai talle ka õpetatud nende punumist. Sattus teine suisa hoogu ja lisaks oma mobiilile ripatsi tegemisele, said ripatsid ka kaks sõbrannat. Ainult mina polnud nii kiire pallikesi pildile püüdma, kui tema neid tegema. Seetõttu ongi üks pilt puudu.

 

Meie foorumi Sant’le jäid hinge peale kevadel tehtud põllulillede kimp. Niisiis tellis ta endale ka ühe või õigemini mina tegin ainult toormaterjali, kimbu pidi ta ise kokku seadma neist.

rukkililled viljapead1 sandirukkililled

Esimesel septembril tuli Kristella koju järjekordse sünnipäevakutsega. Pidu pidi toimuma juba paari päeva pärast. Seega polnud eriti kahtlust, mis tehnikaga ma sel korral kingitust tegema hakkan. Õhtu täis mõnusat nokitsemist ja katsetamist ning valmis sai selline ehtekomplekt. Mu meelest sai täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele olla ka väga meeldinud.

shaggyloops1a shaggyloops1b shaggyloops2
 

Ja selle pisukese esitluse lõpetan ühe suurtööga, mis on saatnud mind läbi suve. Mitte, et see oleks olnud üle mõistuse aeganõudev vaid lihtsalt tähtajatu tellimus. Või noh, selline ülim tähtaeg ju oli ka aga see alles sügisel saabuv pulma-aastapäev. Tundub, et pinge all töötan ma tõhusamalt 😛 Igatahes siirad tänud siinkohal Sant’le kannatlikkuse eest.
Aga nüüd siis asjast täpsemalt. Eesmärgiks oli teha kolm gerberaõit ja neile lisaks üks mirdioks, nagu omal ajal oli kombeks kimpudes kasutada. Tänapäeval see aga kombeks enam pole. Seega tuli teha tõhus eeltöö lilleraamatutes tuhnides ja internetis pilte/joonistusi googeldades, et aimu saada, milline see mirt siis õigupoolest välja näeb. Ja siis juba teistpidi nikerdamine, et millise tehnikaga ja mil moel kombineerides tuleks see kõige tõepärasem tulemus ja samas piisavalt tugeva efektiga, et see suurte gerberaõite kõrval mõjule pääseks. Ühesõnaga protsess iseenesest oli põnev ja kuigi gerberad olid juba proovitud asi, siis siin sain mängida erinevate värvide kombineerimisega. Puhtalt isiklikust huvist sai seetõttu
tehtud suisa kaks roosat õit, et näha efekti, mida õiele annab matt valge ääristus ja mida pärlmuttervalge. Lõpliku valiku siis jätsin tellijale 😛 Saladuskatte all võin öelda, et ta valis need mõlemad 😉 Loodan, et kogu see värk oli pikka ootamist väärt.

gerberad1b gerberad1c gerberad1d gerberad1e gerberad1a gerberad1f

Ja siis veel üks liblikake suve meeleolu meenutamas:

suvineliblikas


17. november 2007

24. sept. 2009

Nüüd, kui oksjonikaup sai valmis, oli mul lõpuks ometi aega käsile võtta traadirõngakesed, mis juba paar nädalat tagasi Stuartilt saabusid ja riiulil vedeledes mul näppe sügelema ajasid. Esimesed katsetused ketipunumise alal on sellised:

Vat nii palju sain sest piskust juba aru, et sedasorti nikerdamine on miskit minu jaoks ja seda tahan ma veel tulevikus proovida, katsetada, nökerdada…
Ja eile võtsin kätte ja realiseerisin ühe jõulupärja jäägi ära:

Lõpuks ometi sai minu laps ka endale juukseklambri. Muidu olen neid ikka vahel kiiruga ja sundkorras kingitusteks teinud. Aga kuna see päris kobe välja näeb ja mul selliseid õisi veel kaks tükki ootamas, siis arvatavasti leiavad need samasuguse otsa endale. Hea ju kellegile kinkida või äkki on kellegil suisa ostusoov.
Ühel päeval pesu triikides jäi silme ette üks vana tikkimistöö. See sai tehtud keskkooli ajal. Nimelt just siis sai käsitöötunnis tehtud kaks suurt projekti. Üks neist oli endale rahvariiete tegemine ja teiseks oma lapsele haiglast kojutuleku komplekt tegemine, mis siis hõlmas batistist särgiku, mütsi ja tekilina ning flanellist lina, jaki ja mütsi. Kristellale sai nad küll korra ka selga pandud, kuid kui ausalt öelda, siis need riided polnud just seda kõige õigemat mõõtu ja rohkem kasutust ei leidnud kui välja arvata tekilina. See on ka nüüd kolmanda lapse puhul kasutuses nn pepukuivatuslinana – hea pehme ja mitmekordselt ka väga hea imavusega. Aga asjast s.t. tikandist: see on minu esimene (ja siiani ka viimane) põimpilu koos nurgasitikaga, tehtud on see ühekordse mulineega. Ise jäin tollal tulemusega rahule ja ka praegu olen sest täitsa sillas. Samasugused ribad sai tikitud mütsiäärde ja särgiku rinnapealt alla.


29. september 2007

24. sept. 2009

Oeh, kuidas ma vihkan viimasel hetkel tõmblemist. Kui see viimati juhtus, siis lubasin endale, et see jäigi viimaseks korraks. Ometi juhtus see jälle…:(
Aga ok, enam ei hala, näitan hoopis tulemust, sest sellega jäi sünnipäevalaps vägagi rahule ja see ju põhiline. Jutt siis ühest Kristella sõbrannast, kellele tegin sünnipäevaks ühe juukseklambri ja mobiiliripatsi. Seda tegemist võib nimetada ka vanade jääkide kasutamise projektiks. Klambri puhul oli mul siis algmaterjaliks pärlikarbis alpikanni tegemise ajast üks liiga pisikeseks jäänud leheke ja suvemütsile planeeritud lilleõieke, mis paraku ei sobinud na hõredale pinnale. Juurde aretasin veel ühe lehe ja klambri peale kaunistuse alla punusin ühevärvilise katte. Õigupoolest tegin neid viimaseid peaaegu kolm tükki, sest ei jäänud värvilahendusega enne rahule. Pisut veel sättimist ja liimipüstoli abi ning lõpptulemus sai siis järgmine:

Pilt ei anna just päris õiget pilti sellest, kuidagi lame paistab. Iseenesest aga lehed klambripinnast ikka kumeralt lahti ja õis selline nelgi- või krüsanteemisarnane pusa.
Mobiiliripatsi aretasin Krissu kunagi poolelijäänud lillehaldjast. Tol ajal polnud meil kodus sobiva suurusega valget pärli näo jaoks ja sai selline klaasjas läbipaistev kasutusse võetud. Pildilt seepärast kumavad rohelised juuksed läbi pisut. Igatahes laps nõudis juba oma kutsikale vahelduseks ka ühe haldjaripatsi.