8. november 2006

23. sept. 2009

Täna oli Kristella sünnipäev ja nagu lubatud, esitlen ma nüüd oma salaprojekti tulemusi.
Siin ta siis on:

Leidsime nukuvoodi suvel eelmise omaniku träna seest, kui suvilat koristasime. Nüüd mees värvis selle ära ja mina tegin sisse madratsi, padja ja teki.

Teki näol on tegemist minu esimese lapitekiga. Hea oli ära proovida kõik vajalikud nüansid, mis ehk kunagi ka suuremate tööde puhul vaja peaks minema. Eks ta veel harjutamist taha muidugi. Kasutasin raamatut Oro, Saarso “Lapitööd” ja soovitan soojalt seda igale algajale. Minu arust väga väärt raamat.

Lisaks sai veel tehtud soojad riided nukule – nagu päris, kuid kuna tegin need ühekordse lõnga ja peenikeste sukavarrastega, siis on nad parasjagu 38 cm nuku mõõtu. Sellel nukul polnudki varem ühtegi muud riiet kui ainult kombekas, mis tal seljas oli, kui see paari aasta eest lapsele koos nukukäruga kingiti.

Kindad mõtlesin küll esiti teha ilma pöialdeta nagu beebidele tavaks, kuid nuku pöidlad olid na imelikult püsti, et ei jäänud muud üle.
Sokkidel katsetasin lühikeste ridadega kanda. Ei jäänud sellega rahule. Tulevikus vist jätkan ikka kannalaka süsteemiga sokkide kudumist.

Sellise mütsi kudusin kunagi ka Kristellale, kui ta pisike oli. Temal oli tuti otsas pisike kelluke, nagu neid jõuluaegsetes heategevuskampaaniates müüakse. Igatahes lapsele hullult meeldis see. Praegu siis tahtsin lihtsalt tegemise meelde tuletada, kohendada ja kirja panna, sest plaanis üks sedasorti müts ka poisile kududa.

Kampsunil panin jooksma sama palmiku, mis kinnastel-sokkidelgi on kasutatud ja kaunistuseks katsetasin Epsteini raamatust imelihtsat kootud lillekest. Väga armas jäi see igatahes ja tulevikus raudselt kasutan kaunistuselemendina veel.
Pükste kohta võib öelda, et omad vitsad peksavad – kuna kampsiku äärde sai tehtud palmiksoonik, siis pükstele nagu muu sinna kõrvale ei sobinudki. Aga soonikus oli vaja need teha, sest nuku keha on selliste imelike üleminekutega (keha ju kuskile maale pehme ja paksuke) ja seetõttu võttis päris palju aega. Aga ilusad said ja tasusid vaeva ära, ma arvan. Ja veelgi enam – mulle hakkas see meeldima ja nüüd on samas soonikus juba valminud ka mehe ja lapse müts. Aga neid näitan mõni teinekord.

Lisaks sai siis veel õmmeldud fliisist jakike.

Kasutasin kevadise “Käsitöö” lõikeid. Kuna sealsed lõiked on mõeldud nukkudele pikkusega u 43, siis otsustasin oma 38 cm päkapiku jaoks tükid lõigata ilma õmblusvarudeta. See oli viga, sest jakike sai pisut kitsas. Palja kõhu peale oleks sobiv kuid kampsi peale pannes võiks varrukad laiemad olla.

Ja siinjuures on võib-olla sobiv rääkida ka minu eilsest ehete tegemise õhtust. Nimelt koolis olevat ebamugav mässata tordi- ja koogisöömisega. Seega tuleb kommi pakkuda. Aga see poleks ju meie (jajah, olen ka Krissu oma haigusesse nakatanud) moodi, kui me miskit tavaliselt teeme. Seega tegime hoopis igale lapsele ja õpetajale ka muidugi kommikee. Seda ideed sai ka eelmisel aastal lasteaias kasutatud aga siis oli meil kees vähem ja suuremaid komme ja kee otsas veel nuputatud raamiga südamed, millele oli kirjutatud “Krissu sünna 08.11.2005” Sel aastal sai siis aga sedamoodi:


30. oktoober 2006

23. sept. 2009

Näitan vahepeal mõnda Kristella nikerdamist ka. Need siis ikka valikuliselt, sest kõiki joonistamisi, voltimisi jms, mida ta genereerib ei jõuaks ma siia üles panna.
Kõigepealt sügisene kaardike, mille ta tahtis teha õpetajale. Valmis see juba paar nädalat tagasi aga nüüd sai siis õpetajale viidud tekstiga: Ilusat sügisvaheaega!

Ükspäev tuli laps koolist ja rääkis kuidas nemad kasutasid seal ühte võlutehnikat, et imeilusat pilti saada. Kodus tegi ta siis mulle kohe näidistöö ka.

idee seisneb siis selles, et paberi alla pannakse puuleht tagurpidi ja siis pealtpoolt hõõrutakse õlipastelli küljega muster paberile. Minule meeldis see võlutehnika samaväärselt kui Krissule. Mõnus efekt. Lisaks joonistati siis vabakäeliselt pildile veel tammetõrusid ja mõned marjakobarad.

Kolmandaks leidsin fotokast pildi volditud seenemikkudest, mida ta siin ükspäev mitmeid teha vorpis ja hiljem seina peale riputas, et venna kätte ei saaks. See siis tema enda pildistatud.

Aga ise? Et päevasel ajal salaprojektiga tegeleda ei saa, siis sai hoopis Knitty kampsun ära lõpetatud.

Ise olen rahul. See on minu esimene puuvillane kampsik ja jube mõnus on seljas. Kootud on see siis Novita Tennesse lõngast ja idee sai alguse siit. Tegelikult sõltuvalt materjalierinevusest ja apsakatest mustrikirjelduses, tegin ikka omaloomingut ka.

Eile sai käidud pärliõpitoas võtteid harjutamas. Väga vinge üritus. Kohe ukselt satud omasuguste seltsi ja võib-olla unustad ka mõned käitumisnormid (no ega muidu vast ju ei julge minna võõra inimese kaelakeed või kõrvarõngaid näppima ning uurima, et mis-kus ja kuidas ta ikka need tegi).
Mina alustasin kõiksepealt Pärlikese juures. Nagu teate, olin siiani näppu proovinud 2-mõõtmeliste asjadega (eespool postides peaks olema mõned liblikad ja pooleli on üks nirk) ja tahtsin väga proovida 3-mõõtmelisi. Iseõppimisega niikaugele polnud veel jõudnud. Pean ütlema, et kasu oli sest ettevõtmisest küll. Iseõppimisega kindlasti poleks ma nii mõndagi nippi teadnud ega teada saanud. Proovitööna valmis selline putukas:

Täitsa nunnu sai (üldse peab ütlema et päriselus on need loomad veelgi vingemad kui ükskõik millise pildi peal). Ja Krissu oli selle üle eriti õnnelik. Ei suutnud siin õhtu jooksul kohe kuidagi ära olla. Muudkui käis ja kiitis mind. Nüüdseks on siis putukal juba oma pesa jms. Sai lubatud, et teen veel talle loomakesi. No kui need sellist reaktsiooni tekitavad, siis ei ole ju kahju lapsele rõõmu tekitada, samas kui ise saab näppu harjutada.
Hiljem sai ka traadiväänamise algtõed omandatud, kuid valmisasjade esitlemist peate veel ootama.

Täna hommikul aga lõpetasin veel Krissu sallkrae.

Kasutasin Steinbach Wolle Jumbo lõnga ja 3.5 vardaid. Mustriidee Epsteini raamatust. Sedasama kasutas ka Ampsak oma sallkrae juures. Mina tegin pisut teisiti. Tegin 1:1 sooniku proovilapi. Ja venitasin ta maksimaalselt laiaks ja võtsin nii mõõdu. Samuti mõõtsin lapse peaümbermõõdu ja nendest kahest kokku arvutasin krae jaoks vajalikud silmad. Need korrutasin kahega ja ümardasin lähema 14kordseni ning hakkasin mustrit kuduma – ringselt. Kokkuvõtmiste real kudusin silmad kahekaupa kokku ja jätkasin 30 rea 1:1 soonikuga. Lõpuks kudusin pahempidise võttega silmad maha.


5. aprill 2006

21. sept. 2009

Aeg on varjusurmast välja tulla. Tegelikult ega me niiväga surnud polnudki, ma lihtsalt püüdsin oma iseloomu kasvatada ja ei lubanud endal enne teiste piltidega eputada kui lapse kampsun valmis.
Siin ta siis on kauaseisnud kaunikene – soonikusarnane kude, altlaienevad varrukad, tasku patsikummi või taskuräti jaoks, kaelus õla pealt lukuga (toas lukk pooleldi avatult; õue minnes kinni, siis ei ole salli vaja, sest krae vastu kaela) 🙂

krissukamps krissukampsdetail

Just nimelt KAUASEISNUD, sest riiulis seisis see töö tunduvalt rohkem aega, kui kulus mul selle tegemiseks. Ilmselt haarasin liiga palju nn uusi asju kogemuste saamiseks sinna sisse. Esmakordselt katsetatud asjad olid siis järgmised: efektlõnga ja pärlite kasutamine, käeauk lõike järgi, varrukas kootud otse kampsuni külge k.a. ilus varrukakaar, nn harutatud silmustega kude, luku kinnitamise meetod. Lõpptulemusega jäin igati rahule ja saadud uusi nippe võin soojalt soovitada.

Vahepeal sai siis õele sünnipäevaks kootud Novita kampsun. Pildid said kiiruga tehtud ja modelliks kahjuks pole omanik. Ühesõnaga võtted pole just kõige paremad ning eestvaate pidin hoopis välja praakima aga ehk üldjoontes on näha, mis kena asi sest sai ja mis peamine – sünnipäevalapsele meeldis väga.

novitakampsun1   novitakampsun2

Kristella tegi omaltpoolt kingiks väikese pildiraami.

pildiraam

Kristellal on viimasel ajal kombeks lasteaialaste sünnipäevasid omamoodi meeles pidada. Alguses sai meisterdatud kaarte, kuid nüüd on asi edasi arenenud juba ja märtsikuus said kaks poissi omale sünnipäevaks sellised üllatused.

lennuk1   jetplane

Kuna üks inimene oli nii kena ja usaldas täiesti võõrastele laenuks oma raamatuid, siis tänutäheks talle meisterdasime Krissuga ühe kommikarbi.

sydamekommikarp

See viimane kingisaatmine võttis ootamatu pöörde, sest saaja tuttavalt tekkis väike nn tellimustöö ja nii andsin siis minagi kuradile käe ning hakkasin ise nuputama. Valmis veel üks südamekarp ja kui mõte juba lendama hakkas, siis ka omaloominguna ringikujuline karp. Täitsa mõnus oli nikerdada. Mul veel paar mõtet jäi kõrva taha teostust ootama. Vahepeal peaks aga nuppude värvisortimenti laiendama. Kohe vastik, et kohapeal miskit võtta pole 😦

sydakarp

ringkarp

Aga jätkame ühiste nikerdamistega. Veel üks sünnipäev ja Krissu sõbranna sai endale pliiatsitopsi. Ostsime talle sinna hunniku pliiatseid ka sisse (pildi peal demonstreerimiseks on kasutatud Kristella varusid) ja kingitus missugune.

pliiatsitops

Ja vahelduseks siis endale ka miskit. Eelmisel nädalal meisterdasime lapsele käevõru.

kaev6ru1   kaev6ru2

Saigi siis selleks korraks jälle kõik. Püüame tulevikus nii suuri esitlusauke mitte tekitada ja ikka jookvalt pilte siia toppida 😛


1. veebruar 2006

21. sept. 2009

Kuna noorem õde võttis ka ennast nüüd lõpuks kätte ja tegi mõne pildi, siis saan esitleda veel paari varem tehtud asja.
Kõigepealt siis oma lapsele paar aastat tagasi tehtud kampsik (praegu õelapse kasutuses)

roosa_kampsik2   roosa_kampsik1

 

ja umbes aastake tagasi sai kiirkorras (pooleteise nädalaga, aga siis oli ka iga minut hinnas, et ikka õigeks ajaks valmis jõuaks) õelapsele tekike heegeldatud.

titetekk1   titetekk2


16. jaanuar 2006

21. sept. 2009

Et mul keerusalliga läheb veel pisut aega (eilekootu tundub liiga paks, ostsin täna uue, natsa õhema karvalõnga), siis näitan mõnda vana asja.

Eelmise aasta märtsis valmis mehele sünnipäevaks ntx selline kampsun:

mehe_pikk_kampsun    mehe_kamps_ligemalt

Esiti tundus mulle, et varrukad on natsa pikad ja pidin neid juba korrigeerima hakkama, kui mees mul sabast kinni sai. Need pidid ideaalse pikkusega varrukad olema, et siis ka jopet selga pannes ei lähe nad kaotsi 😛

Kootud on see Novita Aran hallist lõngast, vardad nr 5 ja muster on selline.

 

Ja endale sai juba üsna mitu aastat tagasi kootud selline soe, pehme ja mõnus kampsik. See on minu külma aja lemmik  😀

minu _soe_ja_pehme_kampsik 

See on kootud Bergere De France Toison lõngast, vardad nr 5.5, mustriks tavaline 2*2 soonik.