11.detsember 2006

23. sept. 2009

Et siis need Krissu sõrmikud, mis nädalapäevad riiuli peal vedelesid… Häbi, häbi…

Sai viimaks kätte võetud, otsad ära peidetud ja lillekesed peale tehtud. Selguse mõttes olgu mainitud, et jope on tal tumedam lilla, sellest siis ka lillekeste värvivalik. Kinnas kootud käe pealt-alt 2:1 palmiksoonikuga, lillekesed aga sellised hästi lihtsad: loo üles 35 silma; siis koo 1 silm parempidiselt ja viis silma koo maha (no nagu kudumit lõpetades), sama rütmi korda kuni varda lõpuni, alles peaks jääma 10 silma. Need tõmbad lõngaga kokku ja ongi lilleke valmis. Sama lillekest kasutasin ka Kristella nukuriietel ja pärit on õpetus Epsteini raamatust “Knitting over the edge”, mis on vääägaaa hea raamat.
Praegu on varrastele loodud silmad sallkrae jaoks, eks näis, millal päevasel ajal kudumiseks piisavalt aega leian, sest öösiti (no minu peamisel käsitööajal) on vaja tegeleda päkapikkude aitamisega.


8. november 2006

23. sept. 2009

Täna oli Kristella sünnipäev ja nagu lubatud, esitlen ma nüüd oma salaprojekti tulemusi.
Siin ta siis on:

Leidsime nukuvoodi suvel eelmise omaniku träna seest, kui suvilat koristasime. Nüüd mees värvis selle ära ja mina tegin sisse madratsi, padja ja teki.

Teki näol on tegemist minu esimese lapitekiga. Hea oli ära proovida kõik vajalikud nüansid, mis ehk kunagi ka suuremate tööde puhul vaja peaks minema. Eks ta veel harjutamist taha muidugi. Kasutasin raamatut Oro, Saarso “Lapitööd” ja soovitan soojalt seda igale algajale. Minu arust väga väärt raamat.

Lisaks sai veel tehtud soojad riided nukule – nagu päris, kuid kuna tegin need ühekordse lõnga ja peenikeste sukavarrastega, siis on nad parasjagu 38 cm nuku mõõtu. Sellel nukul polnudki varem ühtegi muud riiet kui ainult kombekas, mis tal seljas oli, kui see paari aasta eest lapsele koos nukukäruga kingiti.

Kindad mõtlesin küll esiti teha ilma pöialdeta nagu beebidele tavaks, kuid nuku pöidlad olid na imelikult püsti, et ei jäänud muud üle.
Sokkidel katsetasin lühikeste ridadega kanda. Ei jäänud sellega rahule. Tulevikus vist jätkan ikka kannalaka süsteemiga sokkide kudumist.

Sellise mütsi kudusin kunagi ka Kristellale, kui ta pisike oli. Temal oli tuti otsas pisike kelluke, nagu neid jõuluaegsetes heategevuskampaaniates müüakse. Igatahes lapsele hullult meeldis see. Praegu siis tahtsin lihtsalt tegemise meelde tuletada, kohendada ja kirja panna, sest plaanis üks sedasorti müts ka poisile kududa.

Kampsunil panin jooksma sama palmiku, mis kinnastel-sokkidelgi on kasutatud ja kaunistuseks katsetasin Epsteini raamatust imelihtsat kootud lillekest. Väga armas jäi see igatahes ja tulevikus raudselt kasutan kaunistuselemendina veel.
Pükste kohta võib öelda, et omad vitsad peksavad – kuna kampsiku äärde sai tehtud palmiksoonik, siis pükstele nagu muu sinna kõrvale ei sobinudki. Aga soonikus oli vaja need teha, sest nuku keha on selliste imelike üleminekutega (keha ju kuskile maale pehme ja paksuke) ja seetõttu võttis päris palju aega. Aga ilusad said ja tasusid vaeva ära, ma arvan. Ja veelgi enam – mulle hakkas see meeldima ja nüüd on samas soonikus juba valminud ka mehe ja lapse müts. Aga neid näitan mõni teinekord.

Lisaks sai siis veel õmmeldud fliisist jakike.

Kasutasin kevadise “Käsitöö” lõikeid. Kuna sealsed lõiked on mõeldud nukkudele pikkusega u 43, siis otsustasin oma 38 cm päkapiku jaoks tükid lõigata ilma õmblusvarudeta. See oli viga, sest jakike sai pisut kitsas. Palja kõhu peale oleks sobiv kuid kampsi peale pannes võiks varrukad laiemad olla.

Ja siinjuures on võib-olla sobiv rääkida ka minu eilsest ehete tegemise õhtust. Nimelt koolis olevat ebamugav mässata tordi- ja koogisöömisega. Seega tuleb kommi pakkuda. Aga see poleks ju meie (jajah, olen ka Krissu oma haigusesse nakatanud) moodi, kui me miskit tavaliselt teeme. Seega tegime hoopis igale lapsele ja õpetajale ka muidugi kommikee. Seda ideed sai ka eelmisel aastal lasteaias kasutatud aga siis oli meil kees vähem ja suuremaid komme ja kee otsas veel nuputatud raamiga südamed, millele oli kirjutatud “Krissu sünna 08.11.2005” Sel aastal sai siis aga sedamoodi:


10. oktoober 2006

23. sept. 2009

Sai siis ka esmakordselt ühest ühistegemisest osa võetud. Valisin selleks projekti Soe Kingitus Salasõbrale. Tegelikult mõtteid on liikunud paljude tegemistega siin IT-s, kuid need on liikunud just ainult ühepoolselt st endal oleks mõni huvitav idee, mida võiks proovida teostada aga millegi saamiseks nagu polekski vajadust ja kottide puhul ma ikka suht valiv (mul peamiselt üks kott kasutusel). Sel korral suutsin lõpuks välja mõelda, mida ise võiks tahta ja nii see registreerimine teoks saigi ning siis ootasin põnevusega, mille kallal oleks võimalus endal nikerdada. Olin valmis tegema kõike. Mütsi puhul ehk oleks enne järgi mõelnud, sest ise neid ei kanna ja seetõttu ka nende tegemise praktika väike.
Läks nii, et sel korral sain valmistada rõõmu käpikutega. Üks trett lõngapoodi ja juba poolteist nädalat tagasi valmisid paari õhtuga helesinised kindakesed. Mõte käis vahepeal uitamas pärliradadel ja seetõttu jäi kaunistamine pisut venima, kuid eelmisel neljapäeval panin posti sellise tulemuse:
 

Ühte kindasse sai pistetud lõngavöö, kuid teise peitsin sinisefännile boonuseks ühe liblikaprossi (nüüd pildi pealt vaatan, et sabaots na kõver saanud 😦 tahaks nii kohendada teist).


8. jaanuar 2006

20. sept. 2009

Mina harrastasin eile ekstreemsporti. Tekkis plaan tänutäheks veel ühed narmakindad  kududa. Päevasel ajal teadagi see kahe lapse kõrvalt suht problemaatiline, seega peamine rõhk oli õhtul ja ööl. Aga see poleks minu moodi kui ma midagi lihtsat ette võtan. Ikka peab endale miskit uut ja huvitavat proovimist ka olema. Tulemuseks hommiku kella kuueks (siis läks ema bussi peale ja võttis kindad kaasa) sai selline pisut siiski veel poolik kinnas. Lille kroonlehe otsad jäid veel emal mõne pistega kinnitada enne kui saab kingituse üle anda.

narmastega kinnas

Üldiselt jäin rahule aga hing on siiski natuke haige, sest tahtsin tegelikult ühevärvilist punast kinnast (ühe ma tegelikult juba tegin valmiski, kui selgus, et teist paraku lõngast ei jagu ja kes siis tahab mulle laup õhtul lõngapoodi avada :P) Usun, et sellisel taustal oleks lilleke palju kenam ja efektsem tulnud.

Kunagi hilisemas postituses sai lahti kirjutatud ka lillekese kudumise õpetus.

Selle õpetuse saatis mulle kunagi eelmisel talvel Kreysy, kui olin vaimustuses tema lillekinnastest. Umbes tõlgituna ingliskeelsest juhendist käib see nii:

Lood sukavarrastele 15 silmust. Kood parempidi (pp) 5 silma, siis vahetad varrast, kood järgmised 5 silma, siis vahetad jälle varrast. Nii jagunevad 15 silma kolmele vardale. Edasi kood ringselt, pärast esimest silmust lood ühe lisaks (mina kasutasin vindiga lõngakeeru moodust). Samuti koo veel 4 korda, viimane silm vardal jälle koo, tee nii kolm varrast. Selle tulemusena on igal vardal 9 silma ja kogu ringil 27 silma. Korda sellist kasvatamise-kudumise rütmi seni kuni igal vardal on 33 silma. Nüüd tuleb hakata kuduma lühikesi ridasid. Koo pp esimesed 16 silma. Kui need on kootud, võta lisavarras ja keera tööd, koo rütmi :pahempidi (php) üks silm, php kaks kokku kuni rea lõpuni. Järgmine rida koo lihtsalt pp. Korda php kahanduste ja tavalist pp ridasid kuni vardale on jäänud 2 silma, katkesta lõng ja pista silmadest läbi nagu on näidatud pildil. Jäta pikem lõngasaba. et saaksid seda kasutada hiljem lille kinnitamiseks. Samamoodi koo ülejäänud kroonlehed. Siis võta alguslõng ja põimi see algusreast läbi, tõmba kokku, kinnita. Soovi korral võid südamikuks panna pärli.


03. jaanuar 2006

20. sept. 2009

Esiti oli plaan kõik pildid ja tegemised kokku koguda ja siis näitusele panna, kuid vastu hommikut sai mul valmis plika soojad narmastega kindad ja niiväga oli tahtmine oma emotsioone jagada. Seega siis hakkan vahelduva eduga teile esitama jooksvaid tegemisi ja vanu asju, millest olen pildi saanud.

Siin siis on algatuseks pilt minu öisest üllitistest, vaadatuna nii seest kui väljast:

krissu_kindad

Kuna tekkis huvi narmatehnika kudumise kohta, siis samal teemal veel üks postitus:

Nii-nii, mõlgutasin siis oma mõtted sinnamaani, et arvasin et seletamisega asi raskem. Seega hoopis näitan, kuidas mina narmaid koon. Selleks kasutasin siis oma värskelt soetatud digifotoka võimalusi ja tegin ühe videoklipi, mille laadisin üles netti. Kel huvi, sikutage see alla siit. See on .mov formaadis. Mina kasutan selle mängitamiseks programmi QuickTime.

Kuna heli ei ole, siis kommentaariks mõned sõnad siinkohal juurde:
Mina koon narmaid tavaliselt üle kolme silma. Narmaridade vahele tuleb kududa üks rida põhilõngaga. Kõikse ettevaatlikum peabki olema just sellel real. Narmasilmused tuleb ettevaatlikult läbi kududa ilma liialt venitamata. Pärast silmuse läbikudumist olen mina alati pisut sikutanud vastavat narmaaasa, et silmus tugevalt kinni tõmmata.
Egas miskit, head katsetamist teile ja kui tekib veel mõni küsimus, siis laske aga tulla.

NB! Muideks alati pole kohustust kududa kindad kahe erinevat värvi lõngaga. Ise kudusin paar talve tagasi endale narmakindad mustast lõngast nii, et panin lõnga jooksma nii kera seest kui väljast (st et ikka on kudumiseks kaks lõnga, kuid tulemus on ühevärviline) ja tulemus on pisut selline reljeefselt täpiline, sest narmasilmused on ju nn kahekordselt. Igatahes vahvad tulid välja. Pärast endale kudumist sain veel mitu paari samasuguseid kududa, sest kui ema minu kindaid nägi, siis tellis endale ka ja kui ema sõbranna ema kindaid nägi, oli temalgi kohe soov samasuguseid saada. Siit siis hoiatus: idee on nakkav!!!