Pääsulilleline rätik…

4. mai 2014

 Eelmise aasta viimases postituses sai mainitud ühte Haapsalu rätist motiveeritud loomeüritust.  Kuigi mustri rätiks kudumine jäi esiti Astra teha, siis juhus tekitas võimaluse (ema vajas peretuttavale juubelikinki) see ikka endal esimesena valmis kududa.

Kogu lugu sai aga alguse sellest, et Astral oli suur soov õppida ise kolmnurkse räti jaoks mustreid kombineerima ja minu ülesanne oli talle asja loogikat õpetada. No aga kuidas sa seda ikka paremini teha saad kui praktiliselt ette näidates. Niisiis dikteeris Astra motiivid, mida tahaks ta oma rätil näha ja koos üritasime need rätimustriks sättida. Üksi nuputades esineb ikka kõhklusi ja kahtlusi, kuid kahekesi oli väga mõnus arutada kuhu, mis ja kui palju ja kui suurelt sobitada.  

Algse inspiratsiooni allikaks oli sel korral Siiri Reimanni ja Aime Edasi raamat “Haapsalu rätt” (keskelt kahandatud räti loogika, lk. 262 oleva räti pits, mille rombide asemele kombineerisin suured augulised lilled) ning Helga Rüütli ja Siiri Reimanni raamat “Helga Rüütli sallid” (lillelise riba ja õhulise augupinna vaheldumise idee lk. 14 Astrid Lindgreni sallilt ja pääsukese motiiv lk. 92 Suitsupääsukese sallilt). Tulemuseks siis selline Pääsulilleline rätik:

marts2014paasulillelineratik1       marts2014paasulillelineratik2

marts2014paasulillekarp1 marts2014paasulillekarp2

Advertisements

Mälestused karpi…

14. dets. 2013

Sai siin üksvahe taaskord sorditud Kristella kapist välja väikeseks jäänud riideid ja loobuda tuli seejuures ka nendest, mis oma aja ära elanud ja ei väärinud väikese õe ootamist. Üks nendest oli ka üks lemmikumatest lemmik t-särk, mille kõhul ilutses üks nunnu eesel. Viimasel hetkel enne prügikasti lennutamist, haarasin äkki käärid ja lõikasin eesli välja ning panin oma aega ootama…

Kuniks lähenes lapse sünnipäev ja otsustasin, et üritan mälestused karpi köita. Ega see mu tugevam külg pole ja arenguruumi jagub (alustades sellest, et pean hankima pisut paksemat papimaterjali), kuid uued katsetused pakkusid siiski elevust – suutsin eeslipildi mõnusalt raamistada ja sain ära katsetada magnetteibiga kinnituse ja mis kõikse tähtsam – sain last üllatada ja talle meeldis see:

nov2013-malestusedkarpi-1 nov2013-malestusedkarpi-2nov2013-malestusedkarpi-3


Taaskord kividega õnnelehed…

9. okt. 2013

Kui aasta alguses oli enda jaoks mõttehetk, kuidas blogiga edasi, siis tahtsin väga, et suudaksin oma lugejaid vähemalt kord kuus millegiga “kostitada”. Nüüd mõeldes tagasi nendele vahepealsetele ilma postituseta kuudele, pean tõdema, et ega kõikide kuude tarvis konkreetset valminud eset välja pakkuda polegi. Siiski olen võlgu Teile pildid ühest juuni alguses valminud mündikotist ja ajalehtedest punutud korvidest, mille abil korraldasin pisut koridori kappi ümber. Luban, et need pildid lähiajal ka jõuavad Teieni. 

Praegu aga tahaks esitleda hoopis ühte haapsalu salli, mille valmimine kohati nõudis planeeritult paikapandud päevast kudunormi, kuid mille valmimiseprotsessi nautisin täielikult. Seega pean siiralt tänama oma blogikülastajat Katit, kes mulle selle väljakutse tekitas. Liigagi lihtsalt kaob aeg igapäevarutus igavikku ja loobume oma lemmiktegevustest käega lüües – pole aega ja ei jaksa. Aga sama lihtsalt kaob ka positiivne pool – meie hing ei värise elevusest midagi uut planeerides ja luues, ei teki sisemiselt kõditavat võidurõõmu: ma sain sellega hakkama ning ära jääb ka positiivne tagasiside saaja rahulolust – see on parim palsam hingele: ma sain teha oma pisikeste kätega kellegile rõõmu. See ON oluline.

Aga nüüd siis lubatud sall koos sobiva hoiukarbiga:

okt2013kividega_6nneleht 1

okt2013kividega_6nneleht 2 okt2013Kividega_6nneleht 3

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 58*165 cm (103 silma*265 ripsi)


Inspireerituna Kroonprintsi sallist…

6. mai 2010

…valmis minul kolmnurkne kroonprintsi rätik. Kõige aluseks oli see kaheksakannaga rombike salli keskel ja siis veel soov alustada rätti kõige pikemast servast. Nii see leiutamine algaski. Täitsa mõnus tegevus, kuigi edaspidi pean arvestama, et augud ja nupud võiks moodustada omaette mustrit/kujundeid. Paberil (arvutis) tundus kõik olema tasakaalus, kuid kudumis avaldavad nad erinevat mõju ja kogu mustri tasakaal juskui ei olnud enam na hea. Aga see muidugi minu kriitiline arvamus. Teie kirjutage oma arvamus kommentaaridesse 😉

 

Lõng: must Ogre 36/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 3.75, kootud 2.75; äärepits ülesloodud 4.5, kootud 3.5
Mõõdud: 69*141cm 
Muster: ise kombineeritud Kroonprintsi salli motiividest
Kaal: 26 g

Kogemuslik tarkusetera! Kui salli pitsis on nupud, siis hoolimata sellest, et muidu kood kogu aeg parempidi, siis nupud tuleb kokku kududa ikka pahempidise võttega.

Ja nagu ma juba varem olen ka öelnud – ilus kink vajab ka ilusat karpi.

Võtsin kätte ja meisterdasin pisut. Tegemist ei ole päris algse ideega, mis seoses sallidega peas keerles, aga kuna selle salli proovilapp oli na suur, siis pidin lahendama olukorra teisiti. Samas sain harjutada ja kogemusi koguda karbi ülesehituse osas, mille algne idee hakkas idanema Le.li blogist. Nonii, algne info olemas, nüüd on aeg lõpptulemuseks.

 

Pildistada muidugi punase-musta kooslust on jube sant, aga karp ise tuli kena. Arenguruumi järgmisteks kordadeks on, aga jäin esimese “linnukesega” rahule.


Selle aasta tähed … jõulutähed, ma mõtlen ;)

17. dets. 2009

Juba eelmisel aastal, kui suutsin enda jaoks leida ja sobivaks timmida pärlitest jõulutähe, oli mul tahtmine neid kõikidele kinkida. Need lihtsalt on sellised pisikesed ja nunnud ja samas sellised looduslähedase väljanägemisega. Ühed mõtetes mõlkunud potensiaalsed saajad olid lapse lasteaiarühma kasvatajad ja söögitädi. Kuna aga tellimusi ja toimetamist oli eelmise aasta lõpus palju, siis jäi mõte teoks tegemata. Seda kindlamalt teadsin aga sel aastal, et see tegemine tuleb 🙂

Ja tuligi 🙂 Sel korral oli uustulnukaks värvide seas pärlmutriline valge. Aga no see ikka vist ei ole päris minu toon. Minu lemmik on endiselt helehelekollane. See kuidagi tundub loomulikum. Aga otsustage ise:

Aga ükski kingitus pole ju see õige, kui puudub üllatusmoment 😉 Seega võtsin kätte ja konstrueerisin lillekeste jaoks eritingimustele vastavad jõulumeeleolulised kinkekarbid. Et mis need eritingimused siis on? Aga vaadake pilti ja ma seletan lahti…

Kõigepealt siis poetasin lillepotikese munakarbi pesasse, et see kaitseks savipotti võimalike juhuslike põrutuste eest. Järgmisena tulevad külgede pealt toetavad seinad, mis hoiavad lillepotikese karbis kindlalt püstises asendis ja kõikse lõpus sellised seinad, mis peidavad üllatuse, kuid kingipaela lahti harutades on lillele jälle võimalik kergelt ligi pääseda (ei pea noh kuidagi urgitsema või õngitsema). See oli siis selline asjalik-tehniline pool ;), edasi aga puhas looming ja vaimusähvatus kaunistamisel. Peab ütlema, et ma olin asja lõpetades endaga niiiii rahulolev. Ehk tunnevad saajad üllatust lahti harutades vähemalt pooltki seda kaifi, kui mina meisterdades 😀