5. juuni 2008

28. sept. 2009

Et siis, mida me küll tegime terve eelmise kuu…
Alustame vast sellest, et aprilli lõpus sain ühe kiire ussitellimuse hõbe-mustas kombinatsioonis, kuid mustriks sama, mis viimati esitletud kuldmustal komplektil. Kribinal-krabinal, näppudel nobedail sai soov teostatud, kuid enne veel rahustasin oma uudishimu ja rahutut hinge ühe uue must-valge kombinatsiooni proovimisega.

mustvalge2a mustvalge2b

musth6be1 musth6be2

Just parasjagu enne maalesõitu saabus Krissu kunstiringist oma värvikirju klaasvaagnaga, mille ta tahtis vanaemale-vanaisale pulma-aastapäevaks kinkida. Vat see oli jälle üks hetk, kui laps suutis mind täiesti õhku ahmima panna. Jube ilus ja vinge vidinas oli see. Pildiga selle edasiandmine on muidugi juba teine asi. Vaadake neid hädiseid võtteid ja arendage teemat fantaasiaga edasi, siis saate alles aimu asja tõelisest powerist.

 

 Maal sai ära lõpetatud üks mu lilla märtsispektritöö. Häbi-häbi jorutajale, kes lasi asjal nii viimasele minutile jääda, et “vahelehüppajad projektid” suutsid selle õigest ajagraafikust üldse välja puksida. Valmis sai topeltspiraaliga käekee ja kõrvarõngaste komplekt:

lillatopeltspiraalk6rv

Lisaks katsetasin õe rõõmuks helesiniste rõngastega trizantini:

helesininetrizantinekomplekt

Tagasi koju naastes aga korjasin arvutiekraani kõrvalt kokku oma valmisnokitud helelillad orhideedetailid, tegin mõned lisaks ja panin kokku sellise õie:

Mul on selle õiega veel tegelikult üks edasiarendamismõte olemas (vajab sobilikku lisastaffi), seega saate te kunagi seda siin teemas veel näha.
Ja siis tuli emadepäev 😀 ja laste kaardid ja lilled ja kingitused….

 

ja vanaemale saadeti ka postiga kaart

 

Minu poolt vahepalaks pisut heegeldamist: poja sellesuvine nokats sai sinine ja lennukiga…

 

 

…mille peale avaldas Kristella ka soovi omale nokatsit saada. Eks näis, miskit punast on juba teoksil ja Karmen on meil veel puhta mütsitu. Vaja ikka neid vahepalu tihedamini teha 😀

 
Põhitegemine aga oli sel kuul jälle rõngamaailmas. No sai mokaotsast lubatud ka miskit natuke sinna Valga laadale teha ja vat kui tegemiseks läks, siis tundus, et äkki see ongi see koht, mille järgi enda jaoks teha otsust – pusida vahel hobikorras ja enda tarbeks (kingitusteks noh, ma ju ise väike ehetekandja) või oleks ikka laiemalt ka asja vastu huvi ning ostjaskonda. Igatahes püüdsin kasutada oma koduste rõngavarude võimalusi ja kombineerisin kokku mõned keed, komplektid ja paraja hunniku värvilisi mobiiliripatseid. Eks siis näis, kuda läheb ja mis see kogemus mulle ütleb.

amberbyzantinekomplekt kuldnemobiusflowerkomplekt

mustpunanebyzantine mustpunaneolivinebyzantine

mustrohelinevenivzigzag moblacelticstar 

moblajapdaisy

Lõpuks üks kee ka kingituseks. Need edenevad ja valmivad kuidagi palju lihtsamalt 🙂

eriabarrel

Nüüd aga, mil olen kätte saanud oma kauaoodatud beebiroosa ja otsalõppenud hõbedase traadi, hakkan pisut jälle lilletama.


28. aprill 2008

28. sept. 2009

Oi, see nüüd tuleb pikk postitus hulga piltidega, sest pidevalt on tegemistega kiire-kiire. Aga kõigest järjekorras.
Pärast hulgalist rõngamaailma avastamist oli mul hädasti vaja ümberlülituda lillemaailma, sest tegemist ootasid lumikellukesed ja põllulilled. Nokkisin katsetuseks erinevaid õisi, kuid kohe kuidagi ei saanud soonele. Ennast mind jubedalt häiris, et tegemisel polnud seda särtsu sees. Kuniks…
Oli laupäeva hommik ja ma olin viinud Kristella tantsufestivalile viivale bussile. Kõik teised pereliikmed veel magasid. Tegin omale suure tassitäie pähklimaitselist kohvi ja selle nautimise kõrvale haarasin oma ainukese suhteliselt pildivaese lilleraamatu. Ja järsku käis klõps! Ma ei hoolinud sellest, et mul oli vaja teha sadaseitse muud asja ja kohustust – leidsin miskit, mis tekitas tunde, et pean selle kohe järele proovima ning ma ei saanud seda tunnet raisku lasta. Nii valmis paaripäevase keerutamismaratoni ja arvutihülgamise käigus roosioks, mis eile lõppenud oksjonil uue omaniku leidis. See oli nii mõnus tunne jälle olla õigel liinil ja mõttemaailmas, mida paar päeva hiljem aitas süvendada mõttemõlgutused Sant’ga gerberateemadel. Tänud talle selle eest.

roosioks1a roosioks1b

Vahele siiski väike kõrvalepõige chainmail’i, sest Krissu oli jälle sünnipäevale minemas ja saabunud oli Ameerikamaalt pisut värvilisi rõngaid. Sünnipäevalapsele sai siis tehtud kaelakee ja mobiiliripats:

gretekee5 gretekee4 

gretekee2 gretecelticstar

Õde Leale saatsin üllatuseks mõne sinise rõnga proovi, et näidata täpsemalt ilusat värvi, mida fotokasse püüda ei õnnestunud:

leacelticstar1 leajapdaisy1

ja drexile sai kiirkorras ka üks pronksikarva lilleke pakki pistetud:

drexijapdaisy1

ning loomulikult nõudis Kristella oma mobiili külge uut ja ilusamat lillekest. Sai talle siis ka värvilisem lilleke tehtud:

krissucelticstar

Aga et siis lilleteema oli meil praegu käsil , eks ole :P. Siin siis minu lumikellukesed:

lumikellukesed2a lumikellukesed2b

Kristella on kunstiringist mõned tööd koju toonud vahepeal:
1) klaasigraveerimismasinaga tehtud pildikesed. Need konkreetsed tunduvad olevat graveeritud nn vannitoaplaatidele (nu sarnased vähemalt olid lapsepõlves meie vannitoas ja köögis :P)

2) üks nunnu mõmmiküünlaalus

3) klaasitükkidest kokkusulatatud vaagen

kohe-kohe pidi valmis saama ka miskit sarnast värvilistest tükkidest. Eks vast järgmises postituses saan seda näidata.

Ja siis minu viimane lilletöö – põllulilled.

p6llulilled

Vat sarnane kimp mõlkus mul meeles ka siis, kui eelmisel aastal esimest korda rukkililli katsetasin. Aga ju siis hakkasin valest otsast katsetama, et tookord mu mõte puntrasse jooksis ja lõpuks ajapuudusel ainult rukkilillede ja kipslille oksakestega piirdusin. Samas on mul juba silme ees üks mõnus nn umbrohukimp paljudest meie aedades ja niitudel kasvavaist taimedest. Andke ainult põhjus mulle seda ära katsetada 😀

Lõpetuseks veel üks elegantne käekee, mis lubati mul lahkelt üllatusoksjonile panna. Kasutatud on siin 4.4mm hõbetatud rõngaid, 7mm hõbedavärvi emailiga vaskrõngaid, nn mustriks seos nimetusega “bastard”.

bastard1a bastard1b


13. detsember 2007

24. sept. 2009

Novembris sai esimest korda katsetatud chainmail’i. Nüüd võtsin kätte ja vormistasin need katsetused kauniks lõpptulemuseks. Kuna rõngaid oli mul piiratud arv, siis tuli erisuuruste rõngastega pisut mängida ja kombineerida, kuid kuna lõpptulemus sellest ainult võitis, siis polnud mul selle mõttetöö vastu miskit. Valminud ketid said siis käevõrudeks ja juurde nikerdasin kõrvarõngad. Ma ise pole siiani käekettidest eriti miskit arvanud, kuid neid proovides leidsin, et isegi kannaks sellist. Aga endale peab tegema miskit oma garderoobi värvidele vastavat, sestap pakun rohelisi Teile – olete oodatud pakkumisi tegema minu järjekordsel OKSJONIL, kus saad valida endale alljärgnevatest ühe komplekti:

  

  

Aga mõned pildid Krissu tegemistest ka.
Pärast esimese küünlaaluse kojutoomist pakkusin lapsele ideed teha miskit samas stiilis sünnipäevakingituseks ka vanaemale ja vanaisale (mu ämmal sünna 24.12 ja isal 25.12). Krissu haaras sellest ideest kohe kinni ja siin siis on tulemused:

lisaks on kunstiringis valminud üks võinoa kaunistus

lumehelbekese ja siidipaberivitraazhid

  

Natuke siis saladusloori ka tegemisest. Lumehelveste puhul kõigepealt joonistati paberi peale lumehelbe kavand. Siis pandi kavandi peale klaasitükk ja kavandit jälgides veeti PVA liimiga klaasile muster, peale puistati liiva. Lisati traadikinnitused ja lisati teine kiht klaasi ning nii nad siis sulasid sellisteks vitraazhideks. Teine vitraazh on valminud lihtsalt: klaasile liimi, liimile siidipaberitükke ja kõige peale veel kiht liimi.


14. november 2007

24. sept. 2009

Oi, ma pean kohe ühe erakorraliselt kiire posti siia tegema.
Kristella saabus just äsja kunstiringist kaasas üks järjekordne klaasitöö. Ja apiapi, see on nii vinge, et ma pidin teile ka kohe paar klõpsu sellest tegema. Lihtsuses peitub ilu võlu, ütleksin ma selle kohta.

Ja, et minu puhul tegemist ikkagi Isetegijaga, siis ei piirdunud ma mitte ainult imetlemisega, vaid uurisin täpse töökäigu välja. Selline küünlaalus saavutati siis väidetavalt nii: kõigepealt oli tavaline kandiline klaasiruut, mille keskele oli õpetajal ära märgitud väike ruuduke (see pidi jääma ilma kaunistuseta). Klaas pintseldati pva-liimiga ja puistati sinna peale erivärvilisi klaasitükke. Kaunistatud klaasiruut pandi metallist alusele, mille keskel oli avaus (selle järgi vajus sulaklaas lohku) ja pisteti ahju.


13. november 2007

24. sept. 2009

Pole ammu näidanud miskit Krissu tegemistest. Täna parandan vea ja näitan teile mõned tema klaasitööd, mis ta kunstiringis on valmis nikerdanud. Pildid pole praegusel pimedal ajal kõige paremad, aga mingi ülevaate peaks ikka saama. Kõige esimene näpuharjutus ja minu totaalne lemmik on selline väike juhuslik kokkusulatus:

Pean plaani seda omale nuruda ja kuidagi kaelakeeripatsina kasutada.

Järgmiseks on miski selline tehnika, kus klaasist on sulatatud raam, selle sisse paigutatud klaasikillud ja siis viimased miski möksiga fikseeritud:

Kolmas töö on selline mummuline – aluspinnaklaasile on pandud tillukesed klaasitükid, mis on siis mõnusalt mummuliseks pinnaks sulanud:

Ja siis veel üks värviliste klaasitükkidega mängimine:

Miskit on tal veel aga mulle ei näidatud, ju äkki saan miskit sünnipäevakingiks 🙂
Ise aga olen pusinud päris mitme asja kallal, milledest üks pojekt vedeleb siiani oma aega oodates riiulil. Lisaks poja sokkide kudumisele ja  IT-lapiteki lappide heegeldamisele on teostatud kaks suuremat projekti.
Esimene neist võiks mahtuda peakirja “lapse sünnipäev” alla. See sai alguse sellest, et Kristellal oli sel aastal plaanis pidada sünnipäeva ka oma sõbrannadega. Kutsete kaunistamiseks oli Krissul idee kasutada pärleid ja liimipüstolit. Mina püüdsin ideed pisut konkreetsemaks muuta ja pakkusin välja pärlimotiivid. Esimese neist tegi Krissu ise valmis, teised nokkisin aja kokkuhoiu mõttes ise:

Et plikad olevat minu pärlinikerdustest koolis vaimustuses, siis otsustasin auhindadeks sünnipäevamängudes rõhuda ka nendele (ikka kindla peale minek siis ju ;)). Alustasin lihtsast tamiiliga punutud kalakesest (1). Siis aga langesin vahepeal juba masendusse, sest planeeritud patsikummid ei tahtnud kuidagi välja tulla.
Järgmisel hommikul lappasin ideede otsingul jälle raamatuid ja miskil hetkel avaldas Krissu arvamust, et käevõrud pidavat ka vägagi IN olema. Mul kohe hea meel ning võtsin nõuks ühe lillekestega käevõru (2) punuda. Selle valmimine aga sütitas Kristellatki tegutsema ja õhinaga joosti riiulilt oma aastatagust poolikut põimimistööd otsima. Korraks leidiski aga siis suutis selle nii käest ära panna, et kohe oli ära pandud :P. Seega alustati otsast päris uut ja 1-2-3 oli punakuldne käevõru (sellest teen pilti niipea, kui Krissu selle oma toasegadikust üles leiab :P) valmis. Mina püüdsin samal ajal ühele pärliussi proovijupile koralle külge nikerdada, et valmiks veel üks ripats (4) kas siis mobiilile või jopeluku külge või kuskile veel kolmandasse kohta. Krissu hoog polnud veel raugenud, seega soovitasin tal auhinnaks ka üks käevõru punuda. Mängides rohelise ja sinisega kuid sama skeemiga valmiski veel üks käevõru (5). Lisasin omalt poolt kolmandagi (6), sellise õrna ja tagasihoidliku.
Kuna seltskonnaga oli liitumas ka üks poiss, siis nikerdasin ühel öösel näpuga järge ajades miskit neutraalset – tamiiliga punutud konnakese (7). Oi, mulle on need tamiilipunutised hullult meeldima hakanud. Arvutisse on nüüd posu selleteemalist materjali ka salvestatud, seega tulevikus võib mu katsetusi sel alal veelgi näha.
Katsetamata olid veel mõned uued liblikamustrid, mida oli plaan kinnitada klambritele. Siiski leidsid nad oma koha hoopis patsikummil (8 ) ja prossinõelal (9).
Sellise valikuga siis piirdusimegi. Igaüks sai endale auhinna valida ja kõik olid õnnelikud 😀

Lisaks veel sama projektinime alla oma üritamise Krissule müts tema õigeks sünnipäeva päevaks valmis saada. Pisuke hilinemine siiski oli, kuid reedeks oli müts valmis:


Teine projekt, mis siis vahepeal teiste tegemistega hakitud sai, oli praegu [url=http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=6754]pakutaval oksjonil[/url] olev jõulupärg. Registreerides omale aega oksjoniteks oli mul kindlalt üks idee olemas, pealegi veel väga jõululine. Teostus muidugi nii kindel polnud, seega sai ikka päris palju variante enne ära proovitud, kui leidsin kompositsiooni, millega võis rahule jääda. Nüüd on vaja vaid loomingujääkidele rakendus leida.