Rõngastest ehtekomplekt

13. juuli 2015

Nüüd siis juba praeguse puhkuse ajal tehtu juurde.

Puhkus algas Kristoferi klassiõele kingi tegemisega. Vahel, kui sellised sünnipäevad ette tulevad ja mul miskit muud pähe ei karga, siis otsin ikka ja jälle välja oma pärlid, rõngad, ja tangid. Chainmaille on endiselt mõnus nokitsemine. Sel korral sai kingiks selline roosa-hõbe komplekt:

juuni2015margettaehted1

juuni2015margettaehted2

juuni2015margettaehted3

 

Advertisements

Kevadised lumikellukesed kõrvas ja ajakirjas “Maret”

13. apr. 2013

Ilmunud on järjekordne ajakirja “Maret” number täis mõnusaid näpunäiteid nii aia-, kokkamis- kui ka käsitööteemadel.  Viimases rubriigis oli ka mul au sel korral kaasa lüüa. Huvitav väljakutse, meeldiv ja sujuv koostöö ning loodan, et tulemuseks Teie jaoks piisavalt huvitav ese ja arusaadav juhend, et järgi proovida.

apr2013lumikellukesedmaretis1 apr2013lumikellukesedmaretis2

marts2013lumikellukesek6rvakad1 marts2013lumikellukesek6rvakad2


Säravad hõbedased rõngad säravale ja särtsakale neiule…

11. sept. 2011

Nii ammu pole enam rõngaid näppinud, et suisa nostalgia tuleb peale 🙂

Aga nüüd oli selleks jälle põhjust ja motivatsiooni. Teadagi, eks ole, Kristella hakkas sünnale minema. Seekordset sõbrannat iseloomustavad märksõnad: alati naerusuine ja rõõmsameelne (nii palju kui mina teda näinud/kohanud olen); välimus hoolitsetud ja väljapeetud; ehted sobivad tema juurde, kui loomulikud aksessuaarid; armastab heledaid riideid (palju kannab valget ja tal pidavat olema ka üks helesinine lemmikpluus). Novot sellise algse pildi panin kokku omast kogemusest ja lapselt kuuldud omadussõnadest. Sellest pildist lähtuvalt said värvideks hõbedane ja helesinine ning Liivia nimelisele tüdrukule Olivia Byzantine seosega ehtekompekt:

 


Midagi õhulist pruudile…

10. aug. 2010

Kümnendamal kuupäeval kuu aega tagasi oli kahe noore jaoks üks ülitähtis päev.

Minu poole pöördus pruut oma ehtesooviga juba mitu kuud varem – saatis pildi ja tundis huvi, et no kas oskan teha. A kust ma tean, kas oskan, kui pole kunagi proovinud… Eks ma nii vastasingi ja julgustasin mõne profima ehtemeistri poole pöörduma.  Ei võetud vedu, pigem julgustati mind asja proovima ja oma oskusi kindlaks tegema. Ega ma saanud siis ära öelda, sest teada ju on, et ka uute põnevate ideede katsetamiseks peab olema motiiv ja vajadus, muidu need jäävadki tahaksproovida ideedeks.

Aga millest siis konkreetsemalt jutt käib… Pruudi sooviks oli õrn ja õhuline pärlikee, mis kaugelt  justkui paistaks üksikute pärlitena heljuvat kaela ümber. Algselt teadsin kohe vaid seda, et helmestena kasutan valgeid mageveepärleid ja need tuleks omavahel ühendada tamiiliga, mis siis lõpptulemusena kaugemalt vaatajale nähtamatuks jääb. Küsimus oli vaid tehnikas ja vat see tehnika, tehnika… Sellepärast tuli ikka päris palju ragistada ja madistada, algaja ehtemeistri asi, eksole, ning see enda perfektsionismi poole püüdlemise soov muidugi ka :P. Igatahes lõpuks olid mul ideed otsas, valminud oli vist juba viies versioon ja selle kohta sain endale viimaks öelda: “sain vist hakkama…”.  Õnneks sobis tulemus ka pruudi erilise päeva jaoks ja ma ei pidanudki ta lootusi petma. Kee kõrvale sai tehtud ka samas stiilis kõrvarõngad.

  

 Tänud Janele, et ta lubas mul blogipostitust ilmestada ühe imelise pulmapildiga, mille autoriks on Eduard Laur…

… ja veel tahtsin öelda:

Palju õnne pruutpaarile! Usaldage, armastage ja hoidke üksteist, siis elu hoiab ka Teid ja annab kõik muu vajaliku…


Kuulutan müüginurga ametlikult avatuks!!!

21. dets. 2009

Usinamad ja tähelepanelikumad blogikülastajad on kindlasti märganud lehe ülaäärele tekkinud viidet müüginurga lehele. Panin sinna nähtavale kõik sellised valmisasjad, mis aja jooksul on tekkinud ja mille hea meelega uutele omanikele loovutaks. Seega kui tahad miskit ilusat endale või otsid parasjagu kingitust oma lähedastele, tuttavatele, sõpradele, siis astu alati läbi. Ehk tekib äratundmisrõõm ja leiad miskit hingele.

Kättesaamisviisis saame kindlasti kokku leppida. Mina ise elan Haapsalus, kui Sina mitte, siis saame kasutada Smartposti või Eesti Posti teenuseid. Pakkimiskulud on minu poolt, saatekulud Sinu poolt.

Ongi vist kõik oluline öeldud 😛

Teretulemast minu müüginurka sirvima ja loodan, et leiate teinekordki tee sinna!


Oksjonil on “Danish Knot” kõrvarõngad.

21. okt. 2009

Sel korral pakkusin valikuna välja sellised kõrvarõngad. Oksjon kestab 25. okt. 2009 kella 21.00ni.

  

Olete oodatud pakkumisi tegema!


9. august 2009

30. sept. 2009

Aeg jälle üks kokkuvõte vahepeal toimunud tegemistest kirja panna.

Kui eelmises postituses näitasin ära juba ühe lapse suvise peakatte, Kristoferi nokatsi, siis järgmisena sai ette võetud kübarake Karmenile:

 

Vanemale tüdrukule sai sel aastal pearätik tehtud. Ma pole siiani eriti miskit motiividest heegeldanud, sestap kasutasin võimalust ja katsetasin ära. Omalt poolt sai mustrisse lisatud suuri seemnepärleid.

 

Kunagi oli plaan sellest üksikust suurest orhideeõiest teha pisike kimbuke, milles ikka nn roheline ka pärlitest, kuid siis oli järsku kiiresti-kiiresti vaja väikest meelespidamise kingitust ning nii pidin leppima ka lihtsama lahendusega.

juuni2009orhideekimp1a

Järgi sai proovitud uues värvikombinatsioonis roos. Põhivärviks selline tumetumepunane ja äärerant on seesama tumepunane hõbedaläikelise viimistlusega. Tegelikkuses jäi õis rahumeelsem, pildi peal kuidagi äär liiga plingib.

juuni2009tumetumepunaneroos

Juunikuusse jäid veel ka mõned kõrvarõngapaarid. Teile on näitamata vast sellised värvikatsetused:

 

Siis aga sai ette võetud veel üks mütsike õe kahekuusele tirtsule. Selle ma kudusin, sest na pisikesed ju peamiselt lamavad ja kude tundub mulle pehmem kui heegeldis. Võtsin ette ühe klaasialuse mustri kunagisest Ilutegijast ja hakkasin sealt sobivalt edasi aretama. Esimene müts sai selline:

Justnimelt esimene, sest ma tegin teise veel. Kaugjuhtimise teel on ju kole raske miskit leiutada ja tuli välja, et etteantud mõõtude järgi müts kippus ikka tiba väike olema. Eks siis tegin uue 🙂
Pea peal on sama lilleke, lille ümbritsevad rombikesed on nüüd juba pisut korrektsemalt kujundatud ja lisaks tegin allapoole ka veel mõned üksikud rombid. Nii sain ilusti ja sujuvalt igale vardale veel ühe vajaliku silmuse juurde aretada ning ehk andsid rombid kasvamiseks venivust ka juurde.

Ja lõppenud on ka järjekordne koolikursus. Sel korral oli teemaks Victoria tehnika ehk paralleelsete ridade tehnika, kuidas keegi parasjagu armastab seda kutsuda. Et tegemist on minu lemmiktehnikaga lillede tegemisel, siis ootused kursusele olid hoopis teised, kui puukooli puhul. Olen ju ise palju enda jaoks vajalikke töövõtteid leiutanud ning avastanud seejuures erinevaid nippe ja knihve. Suur oli äratundmisrõõm, kui avastasin, et  olen täitsa õigel teel – ka meid õpetav oluliselt kogenum tegija kasutab täpselt samasid töövõtteid. Juurde sain ka mõned uued nipid, mida lihtsalt siiani polnud veel vaja avastada olnud, kuid peamine, mis hea enesetunde sellest kursusest andis, oli õhkkond. Mõnus oli arutleda erinevate ideede või mõtete üle inimesega, kes on minuga ühel lainel ja ka minust kogenum.  Sellest kursusest siis sündis samuti kaks tööd. Esimene töö oli erinevate töövõtete harjutamine ja valminud detailidest panin mina kokku sellise oksakese:

ning teiseks siis eksamitöö – liilia