Krissul taas uued kindad…

2. mai 2017

Et siis räägiks pisut neist kinnastest, mille pärast Krissu mind siia blogisse nokitsema saatis.

Või pisut lihtsalt viitaks ajalukku. Kas mäletate, et ca 5a tagasi sai räägitud blogis ühe raamatu jaoks tehtud kinnastest. Neile nn raamatu kinnastele eelnesid aga Kristellale tehtud lillad kindad, millega kõigepealt sai katsetatud tehnikat, kuid mis mingil põhjusel jäid siin näitamata. Kindad olid ausad ja pidasid vastu suisa 2 jope jagu aega kuniks eelmise aasta lõpus toimus taaskord talveriiete vahetus ja sel korral ka värvivahetus. Niisiis nõudiski laps uusi kindaid.

Eks siis otsisin oma tol korral tehtud märkmed ja skeemi üles ning kohandasin uuele materjalile:

Materjali kooslusega ei jäänud päris rahule. Põhimaterjal oli küll natuke jäme, kuid ideaalselt mõnus ja pehme ja õiget tooni aga satsimaterjali otsimisega pidin tükk aega vaeva nägema ja lõpuks tunnistama, et see ei jäänud nii hästi hoidma, kui oleks tahtnud:

Materjalid:

põhilõng: Filati lõng Salto (76% akrüüli, 12% alpaka,12% villa, 50g=90m, vardasoovitus 6-7), mina kudusin 4.5 varrastega

satsilõng: Gründl lõng Hot socks (75% vill, 20%polüamiid, 5% Kashmiir, 50g=200m, vardasoovitus2.5-3), mina kudusin 3 varrastega

pärlid: 4/0 tšehhi seemnehelmed

vooder: vana kulunud masinkootud kampsun 😛

 

Ja lõpuks viitan ühe väga hea silmaga noore fotokogumikule, kes on teinud ka ülaltoodud pildid. Saage tuttavaks – Sille Riin Rand

 

Advertisements

Kroonikirjaline rätik

5. märts 2015

Üle pika aja jälle üks kudumine. Muster raamatust “Haapsalu rätt”. Algus oli väga vaevaline, no nii raske on kirbukirjas mustril silma peal hoida, eriti siis kui kuskil viga kipub sisse tulema 😛

Näiteks suutsin mina äärepitsi servakasvatustes pidevalt miskit ära kaotada ja siis oli jupp aega lugemist nii paberil kui varrastel enne kui oma eksimusele pihta sain.

Aga Eesti naine on jonnakas ja järjekindel, seega on nüüd valmis ka minu uus must iludus:

veebr2015kroonikirjagaratik1

veebr2015kroonikirjagaratik2

Nii tahaks seda õrnust paremini pildile püüda aga kuidagi ei õnnestu. Äkki tekitavad mõned strateegilised numbrid ettekujutuse:

Lõng: 36/2
Vardad: üles loodud 4.5, äärepits kootud 3.5 ja keskosa kootud 2.75
Mõõdud:  67*127 cm
Kaal: 35 g


Kordussaade… ehk veel üks kuubikukirjaline rätik

4. nov. 2014

Näh, tuleb välja jah, et kipun end viimasel ajal kordama või on see hoopis saatus, mis mind pidevalt suunab aastasse 2010 😀

No igatahes sai see muster uuesti kootud ja oma tarkusetera leidsin sellestki kogemusest. Kui eelmisel korral leiutasin justkui jalgratast, siis sel korral lähtusin raamatu “Haapsalu rätt” põhimõtetest.

okt2014_margiti_ratik_1 okt2014_margiti_ratik_2

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 79*158 cm


Pääsulilleline rätik…

4. mai 2014

 Eelmise aasta viimases postituses sai mainitud ühte Haapsalu rätist motiveeritud loomeüritust.  Kuigi mustri rätiks kudumine jäi esiti Astra teha, siis juhus tekitas võimaluse (ema vajas peretuttavale juubelikinki) see ikka endal esimesena valmis kududa.

Kogu lugu sai aga alguse sellest, et Astral oli suur soov õppida ise kolmnurkse räti jaoks mustreid kombineerima ja minu ülesanne oli talle asja loogikat õpetada. No aga kuidas sa seda ikka paremini teha saad kui praktiliselt ette näidates. Niisiis dikteeris Astra motiivid, mida tahaks ta oma rätil näha ja koos üritasime need rätimustriks sättida. Üksi nuputades esineb ikka kõhklusi ja kahtlusi, kuid kahekesi oli väga mõnus arutada kuhu, mis ja kui palju ja kui suurelt sobitada.  

Algse inspiratsiooni allikaks oli sel korral Siiri Reimanni ja Aime Edasi raamat “Haapsalu rätt” (keskelt kahandatud räti loogika, lk. 262 oleva räti pits, mille rombide asemele kombineerisin suured augulised lilled) ning Helga Rüütli ja Siiri Reimanni raamat “Helga Rüütli sallid” (lillelise riba ja õhulise augupinna vaheldumise idee lk. 14 Astrid Lindgreni sallilt ja pääsukese motiiv lk. 92 Suitsupääsukese sallilt). Tulemuseks siis selline Pääsulilleline rätik:

marts2014paasulillelineratik1       marts2014paasulillelineratik2

marts2014paasulillekarp1 marts2014paasulillekarp2


Kollane müts – vana ja uus ühekorraga…

15. apr. 2014

Vana seetõttu, et aastal 2010a kudusin seda lõnga esimest korda. Õde soovis omale sellist kevadist lotumütsi. Poest sai koos valitud kevadiselt kollane ja mõnusalt pehme lõng ning mul mõlkus meeles värskes “Käsitöös” (sügis 2010) olnud muster, mida katsetada. Blogis jäi tookord see tegemine kajastamata aga müts nägi välja selline:

okt2010avemyts11 okt2010avemyts2

okt2010avemyts3 okt2010avemyts4

Kuniks ühel väikestest õelastest õnnestus sellele näpud taha ajada ja müts hakkas hargnema. Lõng on väga pehme ja habras ning seetõttu tegelikult oli mütsiäär ka pisut liiga avaraks veninud. Nii pidasin parandamise asemel hoopis paremaks kududa uue mütsi, pisut teistsuguse. Õde andis märksõnaks, et mütsil võiks olla pisut palmikuid ja mõned aplikatsioonid. Nii sai alguse uus müts ja lõpptulemus nägi välja selline:

marts2014aveuusmyts1

marts2014aveuusmyts2   marts2014aveuusmyts3

Põikipidi kootud palmikuäär peaks nüüd hoidma pehmet lõnga piisavalt väljavenimise eest.


Kalli mehe uus müts…

28. dets. 2013

Asjade kaotamiseks ei pea olema laps, seda juhtub vahetevahel ka täiskasvanutel. Nii kadus aasta alguses teadmata kohta mõned aastad tagasi mehele tehtud talvekomplekti kuuluv müts ja muidugi nõuti selle asemele uut.

Mis seals ikka, tore väljakutse 😛 

Mul oli juba ammu silma jäänud Eveli Kauri  raamatust “Käsitööpäevik” üks õpetus, kuid kuna nokamütsi ideed ei suutnud ma oma mehele kuidagi maha müüa, siis tuli seda kohandada vastavalt enda lõngale ja härra soovidele. Päris kena sai teine:

dets2013karmouusmyts

Kasutasin Novita Jussi (100g=200m) lõnga ja nr 3 varrast. Soovitan seda mustrit soojalt kõigile, sest selline kõrgendatud pinnal palmik jääb mõnusalt kohev ja samas hoiab hästi vormi.


Taaskord kividega õnnelehed…

9. okt. 2013

Kui aasta alguses oli enda jaoks mõttehetk, kuidas blogiga edasi, siis tahtsin väga, et suudaksin oma lugejaid vähemalt kord kuus millegiga “kostitada”. Nüüd mõeldes tagasi nendele vahepealsetele ilma postituseta kuudele, pean tõdema, et ega kõikide kuude tarvis konkreetset valminud eset välja pakkuda polegi. Siiski olen võlgu Teile pildid ühest juuni alguses valminud mündikotist ja ajalehtedest punutud korvidest, mille abil korraldasin pisut koridori kappi ümber. Luban, et need pildid lähiajal ka jõuavad Teieni. 

Praegu aga tahaks esitleda hoopis ühte haapsalu salli, mille valmimine kohati nõudis planeeritult paikapandud päevast kudunormi, kuid mille valmimiseprotsessi nautisin täielikult. Seega pean siiralt tänama oma blogikülastajat Katit, kes mulle selle väljakutse tekitas. Liigagi lihtsalt kaob aeg igapäevarutus igavikku ja loobume oma lemmiktegevustest käega lüües – pole aega ja ei jaksa. Aga sama lihtsalt kaob ka positiivne pool – meie hing ei värise elevusest midagi uut planeerides ja luues, ei teki sisemiselt kõditavat võidurõõmu: ma sain sellega hakkama ning ära jääb ka positiivne tagasiside saaja rahulolust – see on parim palsam hingele: ma sain teha oma pisikeste kätega kellegile rõõmu. See ON oluline.

Aga nüüd siis lubatud sall koos sobiva hoiukarbiga:

okt2013kividega_6nneleht 1

okt2013kividega_6nneleht 2 okt2013Kividega_6nneleht 3

Lõng: 28/2
Vardad: põhiosa ülesloodud 4.5, kootud 3.5; äärepits ülesloodud 5, kootud 4
Mõõdud: 58*165 cm (103 silma*265 ripsi)