Liblikad ja pulgakommid ehk kutsed sünnipäevaks…

25. aug. 2017

“Ma tahaksin pulgakommidega kutseid… ” pöördus Karmen minu poole ca aasta tagasi. “Ahsoo! Või nii!” maigutasin mina suud ega osanud miskit esiti kosta, aga ära ka päris ei öelnud.

Selle asemel sukeldusin internetiavarustesse realiseeritavat ideed otsima. Kas ma leidsin? Liblikaid kahjuks mitte, küll aga erinevaid lilli, jäneseid, põtru ja isegi ämblikke.

Olin siiski veendunud, et ma olen miskit sobivat lahendust kuskil näinud ja just liblikad annaks piisavalt kirjutamise ruumi, et vajalik tekst ära mahutada. Aga no pikalt sa ikka aega raiskad otsimisega, selle asemel tuleb lihtsalt proovida ise meeles mõlkuvat ideed realiseerida. Meie võtsime ilusa liblika kujutise, timmisime pikkuse-kõrguse parajaks ja printisime kartongile nn toorikud. Karmen sai ise igale liblikale tiivamustrit joonistada ja mina siis sättisin pulgakommi liblikale kehaks ja peaks.

Täitsa ägedad said mu meelest!

Advertisements

Kadrilaat 2015

23. dets. 2015

No kui ma igal aastal, alates selle traditsiooni loomisest saadik, olen kajastanud meie panust laadakaupade valikusse, siis ei saa ma ka sel aastal seda tegemata jätta. Laadareklaamiks on muidugi hilja juba, sest laat toimus 28.11

Sel aastal osales meie peres laadal 2 last. Kristoferi klassis jätkati nagu kombeks juba kohvikuteemat, kuid kuna tüdrukud soovisid ka oma eheteleti sinna kõrvale püsti panna, siis oli üpris selge, et sel aastal panustame meiegi mittesöödavasse.

Külastasin Kangadžunglit, haarasin sealt kaasa erivärvilisi 6mm laiuseid atlasspaelu, mõned haagid ja klambrid ning asusin liblikaid meisterdama. Õpetus sai esimest korda ära katsetatud oktoobris, kui täiskasvanute õppimise nädala õpetasin nende tegemist kolleegidele. Tookord sai tehtud näidiseks kaks liblikat:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

ja kolleegidega koos veel terve hunnik.

okt2015hunnikliblikaid

Laada jaoks aga mängisin mõnuga erinevate värvidega ja liblikaid sai kokku 15 tk.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päris kõiki liblikaid ära ei ostetud, seega kui tunned, et mõni neist on puudu Sinu mantli reväärilt või särtsakaks lisandiks kostüümile või kleidile, siis anna märku.

Karmeni jaoks aga sai tehtud ajalehtede taaskasutust ning meisterdatud mõned jõulukaunistused ja kuused. Alustasin tähekestest. Vaatasin aga paar korda õpetusvideot ja hakkasin pihta.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kui süsteem juba käpas, siis läks juba päris ludinal.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Järgmisena oli tahtmine kuuskede punumist katsetada. Esimesed kuused sai lastega koostöös tehtud – nemad punusid ja mina pikendasin pulki. Kristofer jättis oma kuuse endale (näitan seda ühes hilisemas postituses) aga Karmeni oma läks laadakaubaks:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Põhi 13.5*13.5 cm ruut, kulus 61 väikest (krutitud sukavardaga u 7*31,5cm ajaleheribast) pulka, kõrguseks ca 21 cm.

Kui laste meisterdamisisu rahuldatud, siis sai ka ise pisut proovitud. Esimene sai selline:

nov2015kuusk

Põhi 13.5*13.5cm, kulus 104 väikest pulka, kõrgus ca 36 cm. Nende kuuskede tegemisel võtsin snitti sellest õpetusest.

Teisele punusin väikeses sik-saki ja viguri ka sisse. Tuli päris nunnu:

nov2015kellukesegakuusk

Sellele põhja ei teinudki, kuid põhjadiameeter peaks olema ca 16 cm, kulus 128 väikest pulka, kõrgus ca 140 cm. Ühe õpetuse variandi leiab siit.

No nendest ei jõudnud küll mitte üks asi tagasi. Ju meeldisid need laadalistele samavõrd kui meile endile.


17. september 2008

28. sept. 2009

Suvi on läbi ja sügis on käes. Viimane aeg oli ennast kätte võtta ja suviste tegemiste pildid netti sikutada ning siin järjelejõudmiseks üks pikk ja lohisev postitus teha. Lohisev saab ta olema seepärast, et kogu see aeg on käed täis olnud pusimist ja nikerdamist. Valdavalt olen olnud lillelainel ja vastavalt vajadusele/nõudmistele teinud kõrvalepõikeid ka ussi- ja rõngamaailma ning pisut isegi fimotanud. Ei mäletagi enam, millal ma enne seda niivõrd produktiivne olen olnud 😀 Aga nüüd asjast:

Juunikuus on mu õel sünnipäev ja seega ootas mind ees pikk autosõit kolme lapsega. Pabistasin natuke Karmeni vastupidavuses sellele ja kuigi ta pole meil eriline lutilaps, nikerdasin enne sõitu kiiruga ühe lutiketi valmis, et “tropp” olulisel hetkel kaduma ei läheks.

lutikett1a lutikett1b

Tegime Susaga omavahel väikese vahetuse. Tema tegi mulle mõnusa seljakoti ja mina pidin talle vastutasuks tegema rõngastest käekee. Algmaterjaliks oli teadmine, et see peab olema kas roheline või hõbedane ja tehnikaks oli soovitud Mobiuse Flower’it. Kuna raske on siiski teise inimese eest otsustada, mis talle meeldiks, siis pakkusin välja kaks keed:

h6bemobiusflower rohelinemobiusflower

Susa valis endale hõbedase. Rohelise kee juures väänasin oma elu esimese haagi ka. Oi, küll ma olin pärast seda endaga rahul. No nii nunnu tuli see välja 😀

 
Kolleeg töö juurest tahtis teha oma ämmale kingitust ussikeedest. Tegemist pidi olema sellise temperamentse daamiga, kes armastab kärtsu ja särtsu. Seega ka värvivalik oli vastav.

roosavalgekaelauss roosavalgekaeuss

Kui mäletate, siis kunagi kevadel tegin ema jaoks ühe nuppus roosi. Ta kinkis selle töö juures ühele kasvatajale (mu ema töötab lasteaias). Selge see, et miskit samaväärset oli vaja ka teise oma rühma kasvataja sünnipäevaks. Seekord soovis ema roosioksa.

roosioks2

See lilledega oma kingivajaduste katmine on mu emale juba meeldima hakanud vist, sest kohe tuli roosioksale järgi tellimus lihtsale roosivarrele. Siin proovisin esmakordselt katsetada ammu meelesmõlkunud meetodit lehtede tegemiseks. Väljanägemine sai neil täitsa kena, kindluse ja hoidvuse koha pealt tahaks aga veel pisut timmimist.

roos3a roos3b roos3c

Minu juuksuril oli sel aastal pisuke juubel (40a). See ikka selline ümmargune number ja puha, seega otsustasin teda üllatada omatehtud lilleõiega. Ta on minu ja laste juuksur olnud juba 7 aastat ning tema juurde minnes saan ma tõesti end lõdvaks lasta ja öelda: tee midagi, tahaks sel korral miskit särtsumat vms. ning sellest piisab. Ma ei pea pabistama tulemuse pärast, ma võin ennast usaldada tema kätesse ja tean, et lõpptulemus on kena ja sobib mulle.
Salajaste luureandmete põhjal pidavat talle meeldima liiliad. See andis mulle võimaluse teostada oma kratsivat soovi tiigerliiliat proovida. Kasutasin õies 5 erinevat värvitooni ja see andis lillele sellise mõnusa sügavuse. Ma ise igatahes jäin tulemusega väga rahule, iseasi kas mul õnnestus seda ka teie jaoks piisavalt hästi pildile püüda.

liilia1a liilia1b liilia1c

Ka suvel käivad lapsed üksteisel sünnipäevadel, kui neil õnnestub muidugi edastada kutse peole. Sel korral läks see õnneks, kui Kristella klassiõe ema mulle ühel suvepäeval helistas ja peoplaanidest teavitas. Teadagi oli seejärel vaja välja mõelda kingitus. Kuna aega oli piisavalt varuks siis otsustasin kaasata tegemisse last ennast ka. Tuletasime kahepeale meelde maikuised Eria fimoõpetused ja nikerdasime valmis roosilise klambri. Ja kuna Krissu niiiiväga tahtis ka miskit pärlilille sinna juurde, siis nikerdasin ühe nunnu roosipuhma ka.

roosipuhmas1a roosipuhmas1b

Ema ostis omale uue jaki. Sellise linasel taustal jooksmas samblaroheline väät, mille heledus-tumedusaste varieerub ühest äärmusest teise. Jaki alla pidavat ta panema musta t-särgi tüüpi pluusi ja nüüd oli vaja sinna juurde ka ehteid. Kuna seda õiget rohelist värvi rõngaid mul polnud, siis otsustasin musti rõngaid kombineerida koos samblaroheliste rombidega. Tulemus sai kohe ülihäää. Ma võisin endaga täitsa rahul olla ja veenduda järjekordselt, et lihtsuses peitub ilu võlu.

doublecrosschain2 doublecrosschain4 doublecrosschain3 

Õele sai sünnipäevaks tehtud üks käekee, millest mul kahjuks pilti ei ole. Esiti nagu ei julgenudki komplekti teha, sest ei teadnud, kas mu katsetused talle ikka meeldivad. Meeldis küll 😀 Seega siit siis tulevad käevõrule lisaks kaelakee ja kõrvarõngad:

openroundmaille1 openroundmaille2

AstraC tahtis väga, et aitaksin/õpetaksin tal teha ühe põllulillede kimbu. Tema õpihimu vist oli nii nakkav, et Kristella otsustas ka endale mõned lilled teha. Sõbrannale sünnipäevaks ta neid kinkida ei raatsinud, aga kui oli õelapsele sünnipäevale minek, siis järsku oli nii oluline just need kingiks kaasa võtta. Et Krissu rukkilill ja moon üksikuna väga haledaks ei jääks, tegin neile lisaks ühe viljapea ja köitsin kimpu. Täitsa uskumatu, kuid isegi nii väikese pundina mängisid õied oma efekti välja.

Augusti alguses toimus minu esimene heategevuslik oksjon Isetegija toetuseks, kus oli pakkumisel rõngastest ripatsi tegemise komplekt, mis koosnes vajalikest rõngastest (+mõned veel varuks) ja piltidega samm-sammult õpetusest. Kui kellegil on veel asja vastu huvi, siis valige ainult värvikombinatsioon ja andke oma soovist maili teel teada.

 

Sel aastal otsustasin ka mina Isetegijate suvisele kokkusaamisele minna. Kuigi sündmuse lähenedes iga päevaga rahvast järjest rohkem sellest loobus jäime meie AstraC ja Kunksmoorikesega algsele plaanile truuks. Õigesti tegime ka, sest see oli superpäev, mille Mirjami seltsis veetsime. Ammutasin endasse igasuguseid tarkuseteri ja nippe ja muud teooriat ning pisut ikka sai savi ka näpitud:

Vastutasuks mõnusa päeva eest oli mul võimalus Mirjami lapselapsele üks rõngastest käekee teha. Olen seda Mobiuse Flower’it teinud nüüd juba päris mitmes värvitoonis, kuid ikka ja jälle suudab see mind meeldivalt üllatada. Loodan, et see piigale meeldis ja meie ühised salasepitsused kandsid vilja.

vasknemobiusflower

Järjekordne tellimuse peale tehtud ussikomplekt on selline tagasihoidlikuma mustriga. Omapoolse üllatusena tegin usside juurde kõrvarõngad.

mustkollanekaelauss mustkollanekaeuss mustkollanek6rvakad

Kristella innustus minu pallinokitsemistest ja nii sai talle ka õpetatud nende punumist. Sattus teine suisa hoogu ja lisaks oma mobiilile ripatsi tegemisele, said ripatsid ka kaks sõbrannat. Ainult mina polnud nii kiire pallikesi pildile püüdma, kui tema neid tegema. Seetõttu ongi üks pilt puudu.

 

Meie foorumi Sant’le jäid hinge peale kevadel tehtud põllulillede kimp. Niisiis tellis ta endale ka ühe või õigemini mina tegin ainult toormaterjali, kimbu pidi ta ise kokku seadma neist.

rukkililled viljapead1 sandirukkililled

Esimesel septembril tuli Kristella koju järjekordse sünnipäevakutsega. Pidu pidi toimuma juba paari päeva pärast. Seega polnud eriti kahtlust, mis tehnikaga ma sel korral kingitust tegema hakkan. Õhtu täis mõnusat nokitsemist ja katsetamist ning valmis sai selline ehtekomplekt. Mu meelest sai täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele olla ka väga meeldinud.

shaggyloops1a shaggyloops1b shaggyloops2
 

Ja selle pisukese esitluse lõpetan ühe suurtööga, mis on saatnud mind läbi suve. Mitte, et see oleks olnud üle mõistuse aeganõudev vaid lihtsalt tähtajatu tellimus. Või noh, selline ülim tähtaeg ju oli ka aga see alles sügisel saabuv pulma-aastapäev. Tundub, et pinge all töötan ma tõhusamalt 😛 Igatahes siirad tänud siinkohal Sant’le kannatlikkuse eest.
Aga nüüd siis asjast täpsemalt. Eesmärgiks oli teha kolm gerberaõit ja neile lisaks üks mirdioks, nagu omal ajal oli kombeks kimpudes kasutada. Tänapäeval see aga kombeks enam pole. Seega tuli teha tõhus eeltöö lilleraamatutes tuhnides ja internetis pilte/joonistusi googeldades, et aimu saada, milline see mirt siis õigupoolest välja näeb. Ja siis juba teistpidi nikerdamine, et millise tehnikaga ja mil moel kombineerides tuleks see kõige tõepärasem tulemus ja samas piisavalt tugeva efektiga, et see suurte gerberaõite kõrval mõjule pääseks. Ühesõnaga protsess iseenesest oli põnev ja kuigi gerberad olid juba proovitud asi, siis siin sain mängida erinevate värvide kombineerimisega. Puhtalt isiklikust huvist sai seetõttu
tehtud suisa kaks roosat õit, et näha efekti, mida õiele annab matt valge ääristus ja mida pärlmuttervalge. Lõpliku valiku siis jätsin tellijale 😛 Saladuskatte all võin öelda, et ta valis need mõlemad 😉 Loodan, et kogu see värk oli pikka ootamist väärt.

gerberad1b gerberad1c gerberad1d gerberad1e gerberad1a gerberad1f

Ja siis veel üks liblikake suve meeleolu meenutamas:

suvineliblikas


13. november 2007

24. sept. 2009

Pole ammu näidanud miskit Krissu tegemistest. Täna parandan vea ja näitan teile mõned tema klaasitööd, mis ta kunstiringis on valmis nikerdanud. Pildid pole praegusel pimedal ajal kõige paremad, aga mingi ülevaate peaks ikka saama. Kõige esimene näpuharjutus ja minu totaalne lemmik on selline väike juhuslik kokkusulatus:

Pean plaani seda omale nuruda ja kuidagi kaelakeeripatsina kasutada.

Järgmiseks on miski selline tehnika, kus klaasist on sulatatud raam, selle sisse paigutatud klaasikillud ja siis viimased miski möksiga fikseeritud:

Kolmas töö on selline mummuline – aluspinnaklaasile on pandud tillukesed klaasitükid, mis on siis mõnusalt mummuliseks pinnaks sulanud:

Ja siis veel üks värviliste klaasitükkidega mängimine:

Miskit on tal veel aga mulle ei näidatud, ju äkki saan miskit sünnipäevakingiks 🙂
Ise aga olen pusinud päris mitme asja kallal, milledest üks pojekt vedeleb siiani oma aega oodates riiulil. Lisaks poja sokkide kudumisele ja  IT-lapiteki lappide heegeldamisele on teostatud kaks suuremat projekti.
Esimene neist võiks mahtuda peakirja “lapse sünnipäev” alla. See sai alguse sellest, et Kristellal oli sel aastal plaanis pidada sünnipäeva ka oma sõbrannadega. Kutsete kaunistamiseks oli Krissul idee kasutada pärleid ja liimipüstolit. Mina püüdsin ideed pisut konkreetsemaks muuta ja pakkusin välja pärlimotiivid. Esimese neist tegi Krissu ise valmis, teised nokkisin aja kokkuhoiu mõttes ise:

Et plikad olevat minu pärlinikerdustest koolis vaimustuses, siis otsustasin auhindadeks sünnipäevamängudes rõhuda ka nendele (ikka kindla peale minek siis ju ;)). Alustasin lihtsast tamiiliga punutud kalakesest (1). Siis aga langesin vahepeal juba masendusse, sest planeeritud patsikummid ei tahtnud kuidagi välja tulla.
Järgmisel hommikul lappasin ideede otsingul jälle raamatuid ja miskil hetkel avaldas Krissu arvamust, et käevõrud pidavat ka vägagi IN olema. Mul kohe hea meel ning võtsin nõuks ühe lillekestega käevõru (2) punuda. Selle valmimine aga sütitas Kristellatki tegutsema ja õhinaga joosti riiulilt oma aastatagust poolikut põimimistööd otsima. Korraks leidiski aga siis suutis selle nii käest ära panna, et kohe oli ära pandud :P. Seega alustati otsast päris uut ja 1-2-3 oli punakuldne käevõru (sellest teen pilti niipea, kui Krissu selle oma toasegadikust üles leiab :P) valmis. Mina püüdsin samal ajal ühele pärliussi proovijupile koralle külge nikerdada, et valmiks veel üks ripats (4) kas siis mobiilile või jopeluku külge või kuskile veel kolmandasse kohta. Krissu hoog polnud veel raugenud, seega soovitasin tal auhinnaks ka üks käevõru punuda. Mängides rohelise ja sinisega kuid sama skeemiga valmiski veel üks käevõru (5). Lisasin omalt poolt kolmandagi (6), sellise õrna ja tagasihoidliku.
Kuna seltskonnaga oli liitumas ka üks poiss, siis nikerdasin ühel öösel näpuga järge ajades miskit neutraalset – tamiiliga punutud konnakese (7). Oi, mulle on need tamiilipunutised hullult meeldima hakanud. Arvutisse on nüüd posu selleteemalist materjali ka salvestatud, seega tulevikus võib mu katsetusi sel alal veelgi näha.
Katsetamata olid veel mõned uued liblikamustrid, mida oli plaan kinnitada klambritele. Siiski leidsid nad oma koha hoopis patsikummil (8 ) ja prossinõelal (9).
Sellise valikuga siis piirdusimegi. Igaüks sai endale auhinna valida ja kõik olid õnnelikud 😀

Lisaks veel sama projektinime alla oma üritamise Krissule müts tema õigeks sünnipäeva päevaks valmis saada. Pisuke hilinemine siiski oli, kuid reedeks oli müts valmis:


Teine projekt, mis siis vahepeal teiste tegemistega hakitud sai, oli praegu [url=http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=6754]pakutaval oksjonil[/url] olev jõulupärg. Registreerides omale aega oksjoniteks oli mul kindlalt üks idee olemas, pealegi veel väga jõululine. Teostus muidugi nii kindel polnud, seega sai ikka päris palju variante enne ära proovitud, kui leidsin kompositsiooni, millega võis rahule jääda. Nüüd on vaja vaid loomingujääkidele rakendus leida.


28. märts 2007

24. sept. 2009

Kui muidu tuleb ajast ja vahel ka motivatsioonist puudu, et katsetada erinevaid ehteid, siis Kristella sõbrannade sünnipäevad annavad selleks siiski aeg-ajalt põhjust. Sel korral aga ei mõlkunud mul esiti ühtegi ideed peas ja lõpuks oli käes pühapäeva hommik ning viimane aeg tegutseda. Tühi pea andis tulemuseks sellise lihtsa, kuid siiski neiulikult edeva ehtekomplekti. Kuuldavasti sünnipäevalapsele meeldis.

Krissu lisas omalt poolt liblikaprossi.

Selle pusis ta ajakirjas “Pere ja kodu” olnud Pärlikese õpetuse järgi. Muidu oli kõik ok, aga traati soovitan ma oluliselt vähem võtta, sest tiibadest jäid ikka väga pikad jupid muidu üle.

Kaart käis ikka ka komplekti aga selle unustasin kahjuks pildistamata.


10. oktoober 2006

23. sept. 2009

Sai siis ka esmakordselt ühest ühistegemisest osa võetud. Valisin selleks projekti Soe Kingitus Salasõbrale. Tegelikult mõtteid on liikunud paljude tegemistega siin IT-s, kuid need on liikunud just ainult ühepoolselt st endal oleks mõni huvitav idee, mida võiks proovida teostada aga millegi saamiseks nagu polekski vajadust ja kottide puhul ma ikka suht valiv (mul peamiselt üks kott kasutusel). Sel korral suutsin lõpuks välja mõelda, mida ise võiks tahta ja nii see registreerimine teoks saigi ning siis ootasin põnevusega, mille kallal oleks võimalus endal nikerdada. Olin valmis tegema kõike. Mütsi puhul ehk oleks enne järgi mõelnud, sest ise neid ei kanna ja seetõttu ka nende tegemise praktika väike.
Läks nii, et sel korral sain valmistada rõõmu käpikutega. Üks trett lõngapoodi ja juba poolteist nädalat tagasi valmisid paari õhtuga helesinised kindakesed. Mõte käis vahepeal uitamas pärliradadel ja seetõttu jäi kaunistamine pisut venima, kuid eelmisel neljapäeval panin posti sellise tulemuse:
 

Ühte kindasse sai pistetud lõngavöö, kuid teise peitsin sinisefännile boonuseks ühe liblikaprossi (nüüd pildi pealt vaatan, et sabaots na kõver saanud 😦 tahaks nii kohendada teist).