Mardilaadast Kadrilaadaks…

31. dets. 2011

Katsuks ikka vanal aastal ära näidata vana aasta tegemised. Või vähemalt needki, mille kohta on pildimaterjali saadaval 😀

Üks kajastamata teemadest on Haapsalu Gümnaasiumi heategevuslik laat. Kui meenutada minu postitusi üleeelmisest ja eelmisest aastast, siis võib öelda, et traditsioon jätkub, kuid natuke moondunud kujul. Sellega seoses muutus ehk ka meie panus antud üritusse ja täna ei näitagi Teile enam süüteroosi ideearendusi :). Kadrilaada ajastus oli rohkem lähedane jõuluks valmistumisega ja sestap meisterdasime Kristellaga mõned õrnad lumehelbed kaunistamaks kuusepuud või kodu. Need on needsamad helbed, mille kohta jagasin oma kogemusi ja mille õpetusele viitasin oma eelmise aasta alguse postituses. Kuna iga kingitus või kaup on täiuslik vaid kenas pakendis, siis voltisime nende pakkimiseks ka mõned jõulumeeleolulised ümbrikud.

  

Advertisements

Päkapiku viimased tegemised…

14. jaan. 2010

Jajah, ma tean küll, et päkapikud enam ammu ei käi, aga mul on siin eelmisest aastast miskit näitamata ja sestap siis veel aasta alguses selline postitus.

Meil on õdede ja vanematega juba paar aastat kombeks teha kingitusi ainult lastele. Praegu on neid meil kolme peale kaheksa (järgmisel korral ilmselt juba kümme). Kui vanematele lastele sai jõulupaki sisse poeasju poetatud (no et usk jõuluvanasse püsiks ja miski ei reedaks), siis kõikse nooremale tahtsin ikka miskit omatehtut juurde lisada. Pikalt otsisin ideed ja ootasin äratundmist. No ei tulnud seda õiget vaimu peale. Kuniks…

…kuniks Isetegijasse pandi üks ülilaheda raamatu link. Jaapanlased on ikka nii loomingulised ja nutikad, et kohe kade hakkab vahel. Jutt käib siis sokkidest tehtud loomakestest. No pisut oli ikka veel nuputamist, et millistest sokkidest ja mida ma nüüd täpsemalt käsile võtan, aga äratundmine oli kindlasti kohe olemas ning lõpuks valmis kahest väikesest sokist selline triibuline kass:

Sai ju nunnukas küll, kas pole? Omalt poolt tegin õpetatust erinevalt seda, et lisasin pika-pika saba ja täidiseks kasutasin osaliselt krõbisevasse kilekotti pandud kruupe. Viimast ikka selleks, et kiisu saaks kindlamalt oma pepu peal istuda ja lapsel oleks teda näppides ka miskeid põnevaid üllatusi helimaailmast. Tegelikult on ka ilmselt raamatu autoril nende sokidega nagu oma suhe. Vaatad sokkidele peale ja siis hakkavad need justkui oma elu elama ja sinu ülesandeks on see lihtsalt ellu viia.

Ok, kokkulepe oli, et kingitusi suurtele ei tee, aga üllatused ju ometi pole keelatud 😉

No kuidagi oli selline meeleolu ja tahtmine ja kiusatus ja tegelikult polnud nende nokitsemise ajal veel lund ka. Ühesõnaga tegin mingi hulga lumehelbeid. Alguses mõtlesin heegeldada, aga kui läksin lumehelbemeistri Mimmi blogisse tärgeldussegu retsepti otsima, leidsin sealt hoopis lihtsamad ja sama efektsed Põrnika helbed. Kui Janza mulle  lahkelt oma eelmisel aastal tehtud raamiklotse ka veel laenas, oli otsus tehtud ja tulemus selline:

 

Oma kogemuse märksõnadena jätaks siia sellised laused:

  • Helbekeste punumiseks kasutasin haapsalu salli valget ja sama peenikest tundmatut punast lõnga.
  • Kõigepealt punusin kaheksakanna, siis “päikesekiired” ja lõpuks veel üks kaheksakand. Siis jäid nn välimised lõngad ühesuguselt.
  • Liimi lahustasin tibakese veega. Mul oli ehituslik PVA, võib-olla seda nn kontoritarvete PVA-d ei pea lahustama. Tean, et see on vedelam.
  • Liimiseguga lõnga niisutades jätsin naela ümbruse umbes 1-2 mm kauguselt kuivaks. Ülejäänud vormitud lõng hoiab piisavalt ka nurgad ja südamiku paigal, kuid naelte küljest on helbekest mitmeid kordi lihtsam kätte saada, kui seal liim pole helbekest naelte külge liiminud. 
  • Kui kõik lõngajooksud on liimiseguga niisutatud ja helves alusest eemale nihutatud, siis tuleb jälgida ka seda, et kõik kolm keerutamiskihti oleks tihedalt üksteise vastas ja et “päikesekiirte” lõngade vahel poleks nn liimisildasid. Nii jääb helbe kuivades tulemus kena, puhas ja konkreetne.

Valminud lumehelbed pakkisin kuuekaupa karpidesse või siis kolmekaupa kaartide vahele, mida sel korral sai ka paar tükki saadetud.

 

Paar meeleolulist pilti jõuludest tahaks siia veel lisada. Esimese pildi nimeks võiks vast olla “Masuaja kinkepakend”, kuigi peab mainima, et efekt oli ülihää ja seda ideed võiks teinekordki kasutada.

 

Ja teise pildi nimeks pakuks ehk “Nutikad jõuluvana ja päkapikud”.

Taustainfoks vast nii palju, et sel aastal meil kuuske toas polnud ja eks lapsed jõuluõhtu lähenedes olid üpris mures, et kuhu siis päkapikud kingitused toovad. Arutlesime lastega sel teemal mitmeid kordi. Igatahes lõpuks lubasin, et küll jõuluvana ja päkapikud miskit välja mõtlevad. Egas me ainuke kodu pole, kus kuusk puudub ning ju neil on kogemusi. No ja eks päkapikud olidki  siis nutikad ning kasutasid ära koridoris vedelevat kelku.

Lisaks päkapiku asjatamistele õnnestus mul vahepeal hankida säravpunaseid seemnehelmeid ja otseloomulikult proovisin nendega kohe jõulutähte teha. Jäi natuke särtsakam küll kui eelnevalt tehtud tumepunane õis.


18. detsember 2006

23. sept. 2009

Täna hommikul, kui poja veel magas, üritasin mina mõned lumehelbed teha. See jõuluootuse–kaunistuste värk ongi suht mööda läinud minust sel aastal kui välja arvata pisuke päkapikuabi. Aga eile kui Pärnust koju tulime, ootas meid ees üllatus. Issi oli meile kuuse toonud ja veel väga ilusa. Kui selle ära kaunistasime, küünlad põlema panime ja sinna kõrvale Laulukarusselli kuulasime, siis tekkis pisuke jõulutunne küll hinge. Ehk osa sellest tundest sai täna pandud lumehelvestesse.


20. jaanuar 2006

21. sept. 2009

Eile mässasin pool päeva piltidega s.t. võtsin ette lapse „nuputamise“ tulemuste pildistamise ja nüüd siis püüan neid teile järgemööda esitleda.

Hakkaks pihta siis kohe algusest 😀

Meie jaoks algas „nuputamine“ pihta sellise komplektiga, kus olid sees nupud ning alused tähtede ja numbritega. Ega esiti olin mina ka koba ja saamatu nende triikimisel ja tulemused kippusid lagunema. Kuid emme eesmärk anda lapsele õpetlikku lõbu tähtedega sõnade moodustamisel, sai täidetud ja kunagi hiljem oli ka meil lapse toas selline sildimaania:

  

Järgmisegi komplekti muretsemisel oli emmel varjatud eesmärgid. Nimelt see, et vanem laps saaks „nuputades“ lustida ja väiksemale vennale saaks odavalt voodikarusselli. Sellise eesmärgi siis täitis see komplekt  ja tulemuseks saime sellised linnukesed, kurbusega avastasin, et karussellist mul norm pilti polegi 😦 (aga ehk saite komplekti viida pealt aimu, milline ta välja nägi)

Aga, et komplektis olnud tavaline kandiline alus andis võimalusi erinevaid mustreid proovida, siis hakkas pilte tulema juba robinal:

  

 

otsisime koos isegi lihtsamaid ristpistemustreid (suur koer ja väike valge hiireke) ja lisaks sai muretsetud ka mõned väiksemad alused

 

 

Sünnipäevaks sai laps väikese inspiratsiooniraamatu ja nupuhullus sai uut hoogu:

 

nuppude värvivaliku puudusel tekkisid ka poolikud projektid:

  

nendest lillekestest pidi tulema kaelakee ja erinevatest lippudest (neid siis veel vaja juurde teha) väike vanik

ja siis hakkasid saabuma jõulud. Seega valmisid  päkapikud ja lumehelbekesed:

helbed_päkatsid pakapikud 

pesul6ksupakapikud

 ja juba eelnevalt näidatud jõulukarbid ja sünnipäevakaart, aga jõulumeeleolu oli vaja tekitada ka nukumajja, selleks siis valmisid järgmised vidinad (küünlaid oli rohkem aga ma ei leidnud praegu rohkem üles :P) ja päkapikkudest sai omaloomingu korras poisid tüdrukud:

 

Internetist sai leitud juba eespool postitatud netipoe link, hulga erinevate ideedega. Emme varjas seda esiti, kuid laps leidis ükskord üles ja jälle tal tegemist kui palju. Ostku emme ainult rohkem nuppe talle….

  

ja olemegi oma saagaga peaaegu tänasesse päeva jõudnud. Pärast viimast Tallinnas käiku eelmisel nädalal, kui ma täiendasin järjekordselt nupuvarusid ja tõin ka uued suured alused lisaks, valmisid karukesed ja liblikatüdruk. Tulemas on veel kaks tüdrukut, aga eks neid uusi tegemisi saab siis juba jooksvalt näidata.