27. november 2006

23. sept. 2009

Kui mäletate, siis suvel heegeldasin õepojale sünnipäevaks Nodzu. See on tal praegu lasteaias kaisuloomaks. Ühel ilusal õhtul astus kasvataja areldi lapsevanema juurde ja tunnistas,  et ta on poisi Nodzusse armunud ja küsis kas talle ei oleks võimalik ka sellist teha. Andsin nõusoleku. Õde oli aga nii lahke ja pakkus välja kõik neli looma, mille õpetus mul olemas on. Seepeale valiti välja hoopis Tiiger. Aga kunagi sai ju lubatud Kristellale, et järgmisena heegeldan talle Tiigri. Kus ma siis sain oma sõnadest taanduda, seda enam et juba ammu olin selle tarbeks varunud erksavärvilist Novita Helenit. Nüüd sai siis asi ette võetud. Juba kõrvadest tundus, et lõng on na paks ja sestap on tulemas hiigelloom. Oma lastele polnud sest kahju, sest neil väiksemaid kaisukaid küll. Piltidest ei suutnud ma välja valida, millisel toolil Tiiger just paremini poseerib, seetõttu panin mõlemad siia teile imetleda.

Tellimust hakkan siiski täitma pisut peenema, Steinbach Wolle Jumbo, lõngaga. Ehk siis tuleb ikka normaalse mõõduga kaisukas.

Aga ega pärlitest pole saanud oma näppe eemal hoida. Kui näitasin vanemale õele oma materjale pärliloomadest, siis vantsude peale hakkas ta eriti õhistama. Seepeale oli otsustatud, et ühe elevandi peab ta ka saama. Esiti oli plaan teha normaalset (loe: looduslikku) värvi elukas ja sellele mõeldes sai tellitud Helmehaldjast tumehalle seemneid. Kui töö valmis, siis ei jäänud ma sellega eriti rahule. Eks ma algaja kobakäpp ka alles, aga see kehahoid ei tahtnud eriti õnnestuda ja üldmulje polnud ka päris see, mis ootasin. Ja hing ei andnud rahu. Eile kui Tiiger valmis sai, võtsin asja uuesti ette ja tegin sel korral muinasjutulise sinise elevandi. Tehniliselt on ta võrreldes esimesega kindlasti parem, kuid kas ka kenam…..selles pole ma enam nii veendunud 🙂


8. november 2006

23. sept. 2009

Täna oli Kristella sünnipäev ja nagu lubatud, esitlen ma nüüd oma salaprojekti tulemusi.
Siin ta siis on:

Leidsime nukuvoodi suvel eelmise omaniku träna seest, kui suvilat koristasime. Nüüd mees värvis selle ära ja mina tegin sisse madratsi, padja ja teki.

Teki näol on tegemist minu esimese lapitekiga. Hea oli ära proovida kõik vajalikud nüansid, mis ehk kunagi ka suuremate tööde puhul vaja peaks minema. Eks ta veel harjutamist taha muidugi. Kasutasin raamatut Oro, Saarso “Lapitööd” ja soovitan soojalt seda igale algajale. Minu arust väga väärt raamat.

Lisaks sai veel tehtud soojad riided nukule – nagu päris, kuid kuna tegin need ühekordse lõnga ja peenikeste sukavarrastega, siis on nad parasjagu 38 cm nuku mõõtu. Sellel nukul polnudki varem ühtegi muud riiet kui ainult kombekas, mis tal seljas oli, kui see paari aasta eest lapsele koos nukukäruga kingiti.

Kindad mõtlesin küll esiti teha ilma pöialdeta nagu beebidele tavaks, kuid nuku pöidlad olid na imelikult püsti, et ei jäänud muud üle.
Sokkidel katsetasin lühikeste ridadega kanda. Ei jäänud sellega rahule. Tulevikus vist jätkan ikka kannalaka süsteemiga sokkide kudumist.

Sellise mütsi kudusin kunagi ka Kristellale, kui ta pisike oli. Temal oli tuti otsas pisike kelluke, nagu neid jõuluaegsetes heategevuskampaaniates müüakse. Igatahes lapsele hullult meeldis see. Praegu siis tahtsin lihtsalt tegemise meelde tuletada, kohendada ja kirja panna, sest plaanis üks sedasorti müts ka poisile kududa.

Kampsunil panin jooksma sama palmiku, mis kinnastel-sokkidelgi on kasutatud ja kaunistuseks katsetasin Epsteini raamatust imelihtsat kootud lillekest. Väga armas jäi see igatahes ja tulevikus raudselt kasutan kaunistuselemendina veel.
Pükste kohta võib öelda, et omad vitsad peksavad – kuna kampsiku äärde sai tehtud palmiksoonik, siis pükstele nagu muu sinna kõrvale ei sobinudki. Aga soonikus oli vaja need teha, sest nuku keha on selliste imelike üleminekutega (keha ju kuskile maale pehme ja paksuke) ja seetõttu võttis päris palju aega. Aga ilusad said ja tasusid vaeva ära, ma arvan. Ja veelgi enam – mulle hakkas see meeldima ja nüüd on samas soonikus juba valminud ka mehe ja lapse müts. Aga neid näitan mõni teinekord.

Lisaks sai siis veel õmmeldud fliisist jakike.

Kasutasin kevadise “Käsitöö” lõikeid. Kuna sealsed lõiked on mõeldud nukkudele pikkusega u 43, siis otsustasin oma 38 cm päkapiku jaoks tükid lõigata ilma õmblusvarudeta. See oli viga, sest jakike sai pisut kitsas. Palja kõhu peale oleks sobiv kuid kampsi peale pannes võiks varrukad laiemad olla.

Ja siinjuures on võib-olla sobiv rääkida ka minu eilsest ehete tegemise õhtust. Nimelt koolis olevat ebamugav mässata tordi- ja koogisöömisega. Seega tuleb kommi pakkuda. Aga see poleks ju meie (jajah, olen ka Krissu oma haigusesse nakatanud) moodi, kui me miskit tavaliselt teeme. Seega tegime hoopis igale lapsele ja õpetajale ka muidugi kommikee. Seda ideed sai ka eelmisel aastal lasteaias kasutatud aga siis oli meil kees vähem ja suuremaid komme ja kee otsas veel nuputatud raamiga südamed, millele oli kirjutatud “Krissu sünna 08.11.2005” Sel aastal sai siis aga sedamoodi:


15. juuli 2006

23. sept. 2009

Nüüd siis uued toimetused!

Kristella tegi nodsu juurde Puhhi teemalise kaardi ka. Minu arust tuli see väga vahva välja.

Ja siis tuli tal ükspäev suvilas mängides selline idee:

Et siis haarati koju kaasa peotäis pisikesi kive ja hommikul ärgates esimese asjana asuti triibutama üht wc-paberirulli. Järgmisena tegi ühele poole põhja alla, pani kivid sisse ja teise poole liimis niisama kinni (nagu kreemituub, nagu ta ise kirjeldas oma ideed või kujutlust asjast).
Minu jaoks oli aga kõige üllatavam asja juures see, et väikevennale see vidinas hullult meeldib. Muudkui käib ja kõristab. Ei oleks sellist vaimustust oodanudki.

Ja ise sain lõpuks ette võetud nokatsi oma lapsele. See on siis kombineeritud ja edendatud mitmest ideest: mütsiosa Aeti õpetusest, tagakinnis Elsa juhistest viimases Pere ja Kodus (ma lihtsalt suures laiskuses mõtlesin, et siis äkki järgmisel aastal pole uut mütsi veel vaja teha) ning noka aretasin ise (panin tuleviku tarbeks selle endale kirja ka, kui huvilisi on, siis võin ka siia lisada). Müts siis ise selline:

Olin kaval ja kasutasin juhust, kui poiss aknast väljastoimuvat uudistas. Siis ta püsis enamvähem paigal. Viimasel pildil on müts juba viltu sakitud aga poiss ise oli nii ägeda näoga, et ma kohe pidin selle pildi ka kollaazhi lisama.

 

Kuna noka heegeldusskeemi järgi oli siiski piisav huvi, siis sai see hiljem lisatud:

…aga nüüd siis minu tehtud noka juhend:

Reakõrguseks on kinnisilma puhul 1 õhksilmus, seda pole mul iga rea juures märgitud.

1. 37 ks ainult esimesse aasa
2. 2 kokku, 10 ks, 2 ks järgmisesse, 11 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 kokku: 37 s
3. 2kokku, 5 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 5 ks, 2 kokku: 38 s
4. 2 kokku, ks rea lõpuni, lõpus kaks viimast jälle kokku: 36 s
5. 2 kokku, 10 ks, 2 ks järgmisesse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 kokku: 36 s
6. 2kokku, 5 ks, 2 ks järgmisse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 ks järgmisse, 5 ks, 2 kokku: 37 s
7. 2 kokku, ks rea lõpuni, lõpus kaks viimast jälle kokku: 35 s
8. 2 kokku, 10 ks, 2 ks järgmisesse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 10 ks, 2 kokku: 35 s
9. 2kokku, 5 ks, 2 ks järgmisse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 9 ks, 2 ks järgmisse, 5 ks, 2 kokku: 36 s
10. 2 kokku, ks rea lõpuni, lõpus kaks viimast jälle kokku: 34 s
11. aassilmus, 2 kokku, 28 ks, 2 kokku: 30 s
12. aassilmus, 2 kokku, 24 ks, 2 kokku: 26 s
13. aassilmus, 2 kokku, 20 ks, 2 kokku: 22 s
katkesta lõng ja peida ots.

Keera müts teistpidi ja hakka sama mustri järgi otsast peale. Enne heegeldamata jäänud (tagumised aasad) on nüüd jälle esimesed. Heegeldatud pind hakkab tahestahtmata ühest ääres ühtepidi ja teisest äärest teistpidi rulli tõmbama, siis see nn poolevahetamine tasakaalustab.
Kui nn teine kiht nokka on heegeldatud, siis tegin tervele mütsile tiiru kinnissilmadega peale. Nendega sai nokakihid omavahel äärtpidi kinni heegeldatud.

Minul oli kasutada miski G-B Color nr 2 lõng ja nr 3 heegelnõel. Seega selline topeltnokk hoidis piisavalt kuju minu soovide rahuldamiseks. Aga kui on tegemiste peenema materjaliga, eks siis tuleb mustrit kohandada ja kahe kihi vahele võib lõigata plastikust kaantest tugevduse.


10. juuli 2006

22. sept. 2009

Vat selline nodzu ootas mul nädalapäevad riiulinurgas omale silmi, suud ja triipe. Eile öösel võtsin kätte ja tegin valmis. Üle pika aja võib enda üle uhke olla, sest sai üks idee realiseeritud ka nn normaalajaga. Muidu ikka kipuvad mul mõtted välgatama üsna viimasel minutil ja sestap ka tegemine suht pingeline. Tehtud sai ta siis õepojale sünnipäevaks, kelle lemmik tegelikult on küll Ruu, kuid kaisukaks Tiiger. Ehk võetakse Nodzu ka omaks 😀

Iseenesest on see mu esimene heegeldatud loomake. Pelgasin alati neid vastikuid õmblusi, kuid siin olin valmis nendega pusserdama. Selgus aga, et kõik ihuliikmed tuli keha külge heegeldades kinnitada. Igatahes väga mõnus lahendus. Kristella tellis juba endale Tiigri. Eks näis, kui sobivat värvi lõngu leian, ehk teen ära ka.

Puhhi tegelaste heegeldamise õpetused saad endale sikutada siit.

 

Ja siin on jälle üks Kristella ekspromtideesid internetist, mis kohe tuli järgi teha.

  


06. jaanuar 2006

20. sept. 2009

Et siis mõned uued (vanad) asjad näidata.
Jõulupühade ajal valmisid kiirkorras lapsele papud, mille õpetuse saatis mulle lahkelt
Aet. Tänusõnad siinkohal Sulle.

 krisi_papud2  krisi_papud

Õigus küll jah, ennist jäi mainimata, et meil kodus veel üks käsitööhuviline.

 

kasitoohuviline_kris

Oi, küll laps oli õnnelik, kui suutis terve kausitäie minu emalt päritud heegelniite endale kaela tõmmata. Seni ikka oli jalg nii palju tönts, et ei ulatunud, kuigi päevas mitu korda käis kikivarvutamas riiuli juures.

Jõuluvana kingikotti said minu poolt väikesele õelapsele kootud nukk. Kasutasin Steinbach Wolle Jumbo lõnga ja nr 2.5 vardaid, õpetussõnadeks Elsa artikkel ajakirjas Pere&Kodu. Muidu jäin asjaga rahule, aga nägu oleks võinud pisut ilmekam saada. Kui nüüd oma lapsele tegema hakkan, siis on juba olemas mõned ideed asja parendamiseks.

kootud_nukk

Oma plika ja suurem õelaps said barbie analoogid koos mõningate riietega:

barbi_sinine_kleit   barbie_kollaoranz   barbie_kostyym_roosakleit

Sinise ja roosa kleidi õpetus on siin, teiste omad on kahjuks juba netist mahavõetud, sestap ei saa õpetustele lingata. Pean veel mainima, et päris üksühele õpetus minu nukkudele ei klappinud (polnud ju originaaltibid), seega sai tehtud kohandusi.

Kristella “nuputas” vanaemale-vanaisale sünnipäevaks (minu isal sünnipäev 25ndal, ämmal 24ndal) sellised karbid.

joulukarp

Õelapsed said aga sünnipäevadeks kaardid: ühel kasutatud nuppudest kaunistust ja teine on Kristella esimene tikkimistöö.

nupukaart   puhhi_kaart