Veel üks pruutpaar…

26. juuli 2015

Nagu juba lubasin, siis üks pruutpaar on mul veel esitleda. See on väikeseks kingituseks minu vanemale õele, kel on täna pulma-aastapäev. Püüdsin tabada samat stiili ja värvitoone, mis olid sel tähtsal päeval ning tibakene lisasin omalt poolt lisaks ka. Seeliku osa idee sain sellest klipist, kuid kuna ma ei tahtnud seda väga kohevaks ajada, siis murdsin ruudukesi hoopis mitte kolmeks vaid kaheks, nagu siin videos.

juuli2015avepruutpaar1 juuli2015avepruutpaar2

juuli2015avepruutpaar3 juuli2015avepruutpaar4

juuli2015avepruutpaar5

Palju õnne Teile!


Hõissa pulmad!

14. juuli 2015

Sedakorda ajendas mind miskit uut katsetama-leiutama töökaaslane, kelle tütrel olla ees üks pulmakülastus ning netiavarustes kolades leidsid nad kingiks ideaalselt sobiva kaunistatud shampsepudelite idee. Nüüd aga oli vaja inimest, kes selle reaalsuseks võiks teha. Kindlat tulemit ei julgenud koheselt lubada aga katsetama olin valmis küll. Erinevaid õpetusi on internetist ja youtubest leida päris palju leida. Soovitan kasutada otsingutes just venekeelseid märksõnu, sest venelased teevad ikka uskumatult ägedaid asju ja vahel on tunne, et oskused on neil geenidega kaasa antud. Mind inspireerisid ja andsid esmased tehnikanipid järgmised õpetused:

https://www.youtube.com/watch?v=JM0cvWjH8XA

http://stranamasterov.ru/node/225893

Minu esimene pruutpaar nägi välja selline:

juuni2015shampusepruutpaar1 juuni2015shampusepruutpaar2

Aga nagu ma juba ka varasemalt olen maininud, siis iga ilus kink vajab ka sobivat pakendit. Seega mõtted hakkasid jooksma hoopis teisel, ajalehehest punumise, teemal. Inspiratsiooni sain Eda Hanni poolt tehtud korvikesest suurele shampuse pudelile ja tehnilisi võtted kiikasin nii siit kui siit ja pisut ka sealt. Ja kuna vahepeal selgus, et pulmas on jooksvaks värviks rukkilillesinine, siis sai ka seda arvesse võetud. Kombineerides nüüd eelpooltoodut infot sai kokku selline korvike:

juuni2015shampusepruutpaar3

 

Tulemus meeldis mulle endale sedavõrd, et vabatahtlikult aretasin sarnase kingituse ka ämmale-äiale, kel pulmaminek plaanis. Teine katse nägi välja selline:

juuli2015shampusepruutpaar1 juuli2015shampusepruutpaar2

juuli2015shampusepruutpaar3

 

Ja tõenäoliselt on tulemas veel üks paarike, aga seda esitlen juba mõnes järgmises postituses seniks aga näpud liikuma 😉

 

 


Esimesed katsetused Kanzashi lilledega…

10. juuli 2015

Puhkus on üks tore asi. Kui muul ajal võib juhtuda, et näputöö edeneb rohkem mõtetes kui näppude vahel, siis puhkuse ajal võtan enda jaoks alati aega. Enne kui aga saan minna praeguse puhkuse toimetamiste juurde, mis mind hetkel õhistama ajab, pean kronoloogia mõttes tegema paar postitust märtsikuise puhkuse toimetustest.

Esimesel on teemaks kanzashi lillekesed. Proovisime neid koos Astraga. Alati, kui ta Eestis käib, on meil kombeks kokku saada ja miskit uut katsetada. Üksi on ju ikka nii, et muudkui uudistad internetis ja mõtled – lahe asi, seda võiks kunagi proovida – aga reaalse proovimiseni valdavalt ei jõua. Nii ongi siis hea sellistel puhkudel teha “kambakat” ja üksteist utsitada. Astral oli soov katsetada mingeid paeladest prosse vms aga minul tuli kohe silme ette kanzashi lilled. Võtsin kangapoest mõned erineva laiusega paelad ligi, panime arvutist õpetusvideo käima ja hakkasime katsetama.

Esimene katsetus sai juukseklambrile:

marts2015kanzashiklamber

Teine aga patsikummiks:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA marts2015kanzashipatsikumm2

marts2015kanzashipatsikumm3

Eks ta harjutamist taha saada, et õielehed ühtlased tuleksid aga maitse on suhu saadud ja teinekord kui on vaja kaunistust kaardile, kingikarbile või miks mitte siis ka prossiks, klambriks, patsikummiks, siis soovitan Teilgi asi ette võtta.


Väikesed katsetused mündikottidega…

1. mai 2013

Viimasel ajal olen avastanud, et kui vahel isegi näppude vahelt miskit valmib, siis blogisse jõudmine võtab millegipärast veel terve igaviku aega. Nii on ka järgnevate üllitistega, millest esimene valmis tegelikult juba märtsi lõpus.

Vanem õde vajas kingituseks ühte lillades toonides mündikotti ja selleks valis ta ise mu pärlivarudest neli erinevat tooni suuruses 9/0 seemnepärleid. Esialgu tundus võõrastav na erinevaid toone ja pärlitüüpe (metallikvärviga kaetud, läbipaistvad, värvitud sisuga) kokku panna aga lõpptulemusega jäin pärast pisukest harjumist ikka väga rahule.

marts2013lillemyndikott1 marts2013lillemyndikott2

Teine tegemine ootas oma aega ikka väga pikalt, kuigi idee tiksus kogu aeg peas. Nimelt olin lubanud Karmenile teha väikese mündikoti, millega ta saaks teisipäeviti ujumisraha lasteaeda kaasa võtta. Kangadžunglist sain sellised minimõõtu rauad ja nii nad siis ootasid mul arvutilaual kuu ja kaks ja vahepeal sai aasta lõpus õelastele sünnipäevakingid tehtud ja siis veel mõned kuud ja kui nüüd vanemale õelegi mündikott valmis, siis olid mul lapse ees juba väga suured süümepiinad. Nii said kähku oma ideed lendu lastud ja valmis päevalilleline mündikott:

apr2013karmenip2evalill1 apr2013karmenip2evalill2

apr2013karmenip2evalill3 apr2013karmenip2evalill4

Pärlitest aasakesed andsid päris hea reljeefse pinna, tagumise külje tegin lihtsalt rohelise. Siinkohal olid kasutuses 11/0 seemnehelmed ja pisut vist isegi liiga suur heegelnõel. Minu lemmik 1 mm oli parasjagu kuhugi uitama läinud.

 


Kas Duct Tape on hea kingitus?

31. dets. 2012

Päkapikk lootis salamisi küll seda, kui kingi lapse jaoks kuuse alla poetas…

Pärast pühadeaegset mõnusat meisterdamist tundus päkapiku lootus ka õigustatud olevat – laps mõmises rahulolust 😛

Et mida põnevat me siis ette võtsime?

Lappasime-vaatasime erinevaid videoklippe youtube’s (võid otsingusõnaks kasutada nii duct tape kui ka duck tape) ja lõpuks leidis Kristella, et talle kuluks üks kena uus rahakott ära. Mitte mündikott (see on tal teadupärast eelmisest aastast juba olemas) aga midagi just sellist, kuhu ta saaks panna paberraha ja kaarte ning hea oleks kui oleks ka tasku õpilaspileti jaoks. Sellised ootused olid temal, mina sain valida juhendi ja nii me pihta hakkasimegi.

Peab ütlema, et kuigi videos tundub kõik laabuvat lennuka kergusega, siis algajale on igal võimalikul juhul kõikvõimalikesse kohtadesse kleepuva lindiga mässamine paras väljakutse.  Sellest hoolimata aga sai missioon täidetud ja Kristella võib edaspidi uhkeldada uue edeva rahakotiga:

dets2012krissurahakott1 dets2012krissurahakott2 

dets2012krissurahakott3 dets2012krissurahakott4

dets2012krissurahakott5

Suure õhinaga sai ka pisiõele miskit meisterdatud – väikesed lipsukestega klambrid:

dets2012ducttapelipsud1 dets2012ducttapelipsud2

Ja juba käib uue idee otsimine, mida järgmiseks katsetada või teha. Valik on raske, sest justkui tahaks kõike proovida aga teipi tundub na vähe, et ei raatsi väga niisama raisata ka 😀 Emme peab vist parema varustuspunkti leidma.


Talvised aksessuaarid…

30. dets. 2012

Eelmine aasta jäigi nende tegemisega kuidagi vahele, talv sai mööda ja vajadused lükkusid edasi. Seda enam olin kindel, et sel aastal lihtsalt võtan juba varakult ette ja hakkan otsast pihta. Mis te arvate, kas esimese lume ajaks olin siis valmistunud? Loomulikult mitte. Aga see ehmatas mind tegudele küll. Esimene lumi sulab ju alati.

Krissu igatses endale pisut sellise lotuolemisega mütsi ja mul oli selle tarbeks mõnus õpetuski valmis vaadatud, mida tahtsin proovida. Puudus vaid õige tooni ja jämedusega lõng. Puhas juhus juhatas meile kätte Maxima sooduskampaanias pakutava Filati Ricci (20% villa, 30% alpakat, 50% akrüüli). See oli nii mõnus pehme ja just õiget värvi. Eveli Kaur oma raamatus “Käsitööpäevik” kasutab selle mütsi jaoks varrast 10-12, mina võtsin oma lõnga 3 kordselt ja piirdusin siiski 6-8-ga. Sellest sõltuvalt kohandasin veidi ka õpetussõnu ja valmis ta saigi. Pisut pärleid kaunistuseks ja müts osutus piisavalt igatsetu vääriliseks:

nov2012kristellamyts1 nov2012kristellamyts2

nov2012kristellamyts3 nov2012kristellamyts4

Kristoferi jaoks sai meelde tuletatud mõne aasta taguse hiti – triibumütsi – tehnika. Võtsin Isetegija Õpitoast ette Aiaiai vaba tõlgenduse ja leiutasin selle endale sobivaks. Põhivärviks must nagu tema talveriietelgi ning efekti pärast pisut juurde elektrisinist. Siinkohal kasutuses Katia Peru (40%villa, 40%akrüüli, 20% alpaka). Ma ei ole tegelikult eriti jämedate lõngade austaja, aga see on küll väga mõnus ja pehme.

dets2012krisimytssall1 dets2012krisimytssall2

dets2012krisimyts dets2012krisisall

Salli jaoks sai siinkohal kohandatud (materjal oli liiga paks) Susan Lawrence õpetust “Tuesday Night Cowl”. Neid kaelussalle tegin eelmisel aastal kohe mitu tükki. Kõige suurem pluss on selle juures palmikuline muster, mis ei lase sallil liialt välja venida ega ka lihtsalt paelaks kokku langeda. Lihtsalt parim idee, mida aja jooksul olen netist leidnud.


Edevad labakindad ehk killuke raamatust…

5. nov. 2012

…”Kuldaväärt kudumid”.

Just selline sai pealkiri Eesti oma kodusele käsitööraamatule, kuhu ca aasta tagasi pakuti mullegi võimalust oma panus anda. Eks see mõte tahtis pisut seedimist, kuid tundus ju tundmatu ja põnev kogemus ning nii ta läks.

Minu soov oli jagada miskit sellist, mis pakuks huvi võimalikult laiale lugejaskonnale – põnevust ja inspiratsiooni kogenumatele kudujatele ja sama skeemi lihtsam versioon algajamatele. Nii mustri kui ülesehituse katsetamisel sai veel lisaks valmis kaks paari kindaid, millede omanikud on nad eelmise talve pakasega vägagi heaks kiitnud. 

Aga siin on siis raamatu jaoks tehtud eksemplarid:

satsilised ja jäätükkidega 😀

 

ja rohkem juba nagu kevadehõnguliselt lillelised kindad.

 

Kuna kinnaste põhiskeem raamatusse ei jõudnud ja juhend toimetati “regivärsiliseks” ringi, siis mul on pisut mure pärlitega kinnaste kudujate pärast. Kui Teil tekib küsimusi, siis palun võtke minuga maili teel ühendust (miokas@hotmail.com) ja katsume kahekesi neist jagu saada, sest kurb oleks, kui ilusad kindad muidu kudumata jäävad.

Lisan siia ka täpsemad näpunäited voodri tegemiseks 2 võimaluse kohta, mida ise katsetasin:

1) kokkuõmmeldud kinnaste järgi joonista paberile lõige ja selle järgi lõika riidest neli tükki. Õmblusvaru pole vaja enam lisada, kuna lõige võeti kinnaste välismõõdu järgi. Õmble voodritükid paarikaupa kokku kasutades lühikesi sämp- või üleloomispisteid. Valmis vooder kinnita labaku- ja pöidlaotstest ning sooniku alguskohast salapistetega.

2) valmiskootud kindapooliku järgi joonista lõige paberile ja selle järgi lõika riidest neli tükki. Õmble need ükshaaval üleloomispistetega kindapoolikute külge. Kasuta siinkohal õmblemisel mainitud ketirea sisemisi aasasid. Pärast voodri kinnitamist õmble alles kindapoolikud paarikaupa kinnasteks.

Lõpetuseks tahan soovida Teile head pusimist ja mul oleks väga hea meel, kui saadaksite mulle mailile raamatu järgi kootud kinnastest pildi või viite oma blogile/pildialbumile, et saaksin need eriilmelised käesoojendajad kõik siia ühtekokku koguda.


Päikesejänkul on sünnipäev…

23. okt. 2012

Päikesejänku on meie pere laste lasteaed – Kristella läks sinna esimest korda 11 aastat tagasi, tänaseks on selle lõpetanud ka Kristofer ja Karmenil on käsil eelviimane aasta. Kui esimese lapse puhul tegin lasteaiavaliku selle põhjal, kus pakuti parasjagu vaba kohta, siis järgmiste puhul ei olnud teisi valikuid mõtteski, kuigi see oma asukoha poolest jääb kodust üsna kaugele. Niivõrd omaseks ja koduseks on saanud sealne õhustik ja töötajad.

Ja nüüd on sel Päikesejänkul tulemas 1. novembril üks suuremat sorti juubelisünnipäev. Ainsaks kingiks ootab ta sel päeval lastelt hulganisti ilusaid sünnipäevakaarte. Kuigi lapsed meisterdasid lasteaias neid ka üheskoos, siis kamba peale tegime ühe ka kodus. Kuna joonistamisandega ei ole meie pere liikmeid väga õnnistatud, siis lähenesime asjale pisut teisest küljest. Nimelt otsisime internetiavarustest ühe vahva jänesega joonistuspildi, printisime selle paksemale paberile ja hakkasime siis jänesele kohevat karvakasukat tekitama. Selleks olin varunud pisut kollast ja musta villa, millest mudisime sõrmede vahel pisikesed pallikesed ja kleepisime kaardile. Eks see mudimine pisut tüütu oli, kuid mõnusalt teleka ees lastefilmi vaadates, edenes 3 lapse sõrmede vahel töö päris jõudsalt. Mulle jäi siis kleepimise rõõm ja vastutus. Tulemus tegelikkuses sai isegi armsam kui olime oodanud:

 

Näitust erinevatest vallatutest kaartidest näeb alates 27.okt 2012 Haapsalus Rannarootsi keskuses. Tulge nautima silmarõõmu!


Kaks ussikest…

10. mai 2012

Artefleur’i õpetuse järgi.

Kui Laura selle vahva ussi õpetusega välja tuli, siis Kristella õhkas kohe: “Nii äge, ma tahan endale seda ussikest” ja juba kaevas ta kodustes lõngavarudes. Nii sai asi alguse. Vahepeal kadusid mõned silmad ära ja järg kadus käest ning pisarad kippusid vägisi silma. Valida oli kas omaloominguliselt jätkata või pisut harutustööd teha. Krissu oli antud olukorra peale marutige, kuid valis viimase variandi järgides edaspidi täpselt juhendit k.a. ridade märkimist ja kontrollis silmade arvu real pidevalt. Nii sujus töö edaspidi mõnusalt ja ainult positiivseid emotsioone pakkudes 😛 Krissu must uss sai valmis ja sellest tundsid uskumatult palju rõõmu ka Kris ja Karmen. Õde lubas Karmenil selle isegi ühel päeval lasteaeda kaasa võtta. Ussike oli seal kõigi laste sees väga populaarne. See kõik kinnitas minu peas küpsenud plaani õigsust teha üks väiksem ja heledam ussike õelapsele sünnipäevaks.

 

 


Pisut edevad kindapoolikud…

5. märts 2012

Taaskord olin abiks õele, kes soovis oma sõbrannale kinkida ilma sõrmedeta kindad. Sõbranna pidi olema selline hüperaktiivne ja eriti särav isiksus, kes armastab harakalikult palju kulda ja karda ning samas suudab selle lihtsalt ja loomulikult välja kanda. Veel mõlkusid õel mõttes märksõnadena miskid reljeefsed lillekaunistused või Marulised nupukaunistused või …

…äkitse leidis ta mulle inspiratsiooniks ühed krokodillisoomusega kaunistatud kindad. Ütles, et selline reljeefsus oleks nii äge. Eks mõte tahtis veel mõtlemist/seedimist/katsetamist, kuid just sellelt lehelt hakkas hargnema idee minu kindapoolikute jaoks. Vaatasin Youtube’st mõnda videot ja uurisin ühte Lianka Azulay raamatut “Crocodile Stitch Fashions” ning siis tegin ikka isemoodi kombineerides valmis sellised asjad:

   

Loodan, et kingisaajale sõbrannale need meeldivad ja muidugi ennekõike, et need minu enda käe järgi tehtud kindad parasjagu kätte sobituksid.

Materjaliks kasutasin Red Heart Soft Mohairi, heegelnõela suurusteks 3 ja 2.5, ning lisaks krokodillisilmusele kasutasin oma lemmikut sidrunikoorepinda (varem olen kasutanud seda mobiilikoti ja õlakoti juures) ning esmakordselt sai katsetatud ka heegeldatud soonikut.