Mesimummune Hello Kitty

8. dets. 2009

Laupäeval käis Kristella kui kass kord ümber minu, kord ümber issi ja püüdis meid erinevaid diile pakkudes veenda, et ta peaks õhtul kindlasti telekast Jääaeg 2 saama kella poole 11ni vaadata. Ja siis, kui lõpuks oli kokkulepe saavutatud, 3 last olid pestud, tuduriietes ja filmini oli veel kümmekond minutit aega, leidis neiu minu paprates sobrades, et ta tahaks praegu ja kohe endale mobiiliripatsiks Hello Kittyt, mille skeemi ma juba terve igaviku tagasi omale välja olin printinud. Lubasin talle õpetada skeemi lugemist ja punumist, kuid mitte seda, et mina üksi selle valmis peaks nikerama. Kohe oli lapsel meelest läinud oma kolekolesuur tahtmine multifilmi vaadata ja hakkasime siis koos tegutsema. Sel korral jäi siiski tamiil ja nõel minu kätte, aga Kristella sai skeemi lugemise selgeks :P. Muidu ma ju ühtegi pistet ei teinud, kui ta mulle täpselt ei öelnud, mitu ja mis värvi seemneid lisada oli vaja ja kuhu nõelaga pista. Eks ta algajale pisut keerukam skeem ju oli aga nii oligi õppimiseks palju erinevaid nüansse läbi katsetada. Igatahes eile sai meie ühistöö lõpule viidud ja tulemuseks selline mesimummune Hello Kitty:

  


Päkapikumissioon ehk peotäis tamiilipunutisi…

1. dets. 2009

Paar aastat tagasi aitasin oma  õel päkapikumissiooni täita ja mulle väga meeldis tema lapse lasteaias toimivast päkasüsteemist. Juba siis mõlgutasin mõtteid, et võiks sama asja välja pakkuda ka oma lasteaias. Nüüd ta nii ongi. Eelmisel aastal sai esimest korda proovitud. Esmalt olid lapsevanemad selle idee suhtes umbusklikud aga kui selle õppeaasta alguse koosolekul asjast juttu tuli, siis tundusid kõik na rahul olevat ja eks lapsedki olid.

Kuna sel aastal on põnnid juba parasjagu suured (5-sed juba), siis otsustasin korrata miskit analoogset, kui tol korral õele sai meisterdatud. Et siis mis muud, kui oli põhjust arvutisügavusest välja kaevata oma tamiilipunutiste raamatud ja miskit põnevat neist katsetamiseks välja valida. Neli vidinat oli mul ehtekarbis juba enne ootamas, nüüd lisandus neile veel 8 tükki.

 

 

 

  

 

 

 

Pean ikka tunnistama, et harjutamine teeb meistriks ja kui järjest ikka mitmeid asju teha, siis tuleb ka vilumus. Viimaseid vidinaid punusin köögis vahvlite küpsetamise kõrvalt ja, kas sa näe, skeemilugemine ei läinudki sassi. Vastupidi, arvan, et olen jaganud ära skeemi järgimise nipid ja ehk suudaks seda ka edasi anda. Proovin selle Astra peal ära, kui ta aasta alguses külla tuleb.

Nendest vidinatest said siis poistele võtmehoidjad. Või no tegelikult on neid mõnus ju ka kuskile jopeluku külge riputada.

Tüdrukuid on rühmas kaheksa. Kuus neist on patsikandjad ja neile panin oma ehtekarbist kõrvale ussipatsikummid, kuid oli veel kaks neiut, kelle juuksepikkuse kohta kasvataja ei osanudki täpset hinnangut anda s.t ei ole nagu päris lühikesed, aga patsi ka panna ei saa. Otsustasin neile lihtsad juukseklambrid ära kaunistada. Ideede puudust polnud, sest juba ammu ootas mind katsetama üks ülihää raamat. Ma olen sellest ikka veel vaimustuses ja sellest tekkinud elevus ei taha mu hinge ära mahtuda 😛 Aga noh, mis ma siin lobisen, valmis said sellised nunnud lillekestega klambrid:


13. mai 2009

30. sept. 2009

Täna ei jutusta pikalt, teen seda kunagi hiljem 😉 Tahtsin vaid mõned pildid panna ja kutsuda teid Türi Lillelaadale, mis toimub sel nädalavahetusel.

    
  
 


25. jaanuar 2009

30. sept. 2009

Detsembri lõpus mainisin ühe postituse lõpus katseid kumminiidi ja ussitamisega seoses. Täna siis räägin sellest pikemalt.
Asi sai alguse sellest, et Kristella leidis mul arvutist ussimustriprogrammi ja olles pisut näppu harjutanud, nõudis loodud mustriga käekeed. Mina, kes ma juba ammu olin mõelnud ussitamisel kumminiiti katsetada ja selleks otstarbeks ka paar rulli varunud, pistsin talle pihku rohelise niidi ja lasin seemneid sellele lükkida. Lõpptulemus sai selline:

ussipatsikumm1a ussipatsikumm1b

Pikkuselt miski 15 cm, sest käekee ja patsikummi idee ühes esemes poleks muidu töötanud. Aga veniva ussi idee töötas ja see tegi meele rõõmsaks.

Edasi hakkasin tuunima patsikumme edevamaks. Esmalt sai lisatud pisikesed aasakesed:

ussipatsikumm2a ussipatsikumm2b

 

ja siis pisut litreid:

ussipatsikumm3a ussipatsikumm3b

 

siis neid jälle pisut vähemaks võetud:

ussipatsikumm4a ussipatsikumm4b

No ei teagi, kas see viimane oli hea mõte. Kristella lemmikuks on raudselt punane patsikas, sest mustal pidi olema litreid liiga vähe 😛

Milline aga on teie lemmik? Praegu on nii punane kui must ootamas teie pakkumisi käimasoleval oksjonil.
 

Lisaks olen pusinud valmis peotäie lipsupatsikumme…

…ja ühe lehmakese. Või võib teda ikka uue aasta järgi ka härjaks nimetada, udaraid ju pole. Nimelt ema juba ammu rääkis, et tal on mobiiliripats katki läinud ja vaja oleks uut. Paraku aga ei teadnud ta eelistada ei miskit värvi ega tehnikat. Minul ka üldse mõte ei jooksnud, kuniks tuli see nn aasta sümboli idee. No vast selle aastakese peab tal vastu. Eks järgmisel aastal võib siis uue teha…järgmine peaks vist tiiger olema 😛

  


15. detsember 2008

29. sept. 2009

Krissu käis eile jälle sünnipäeval ja nii ma siis öösel nikerdasin pisut lisa tema klaasist tehtud küünlaalusele. Päris nunnud tulid välja. Peaks juuksekumme juurde hankima ja selliseid veel tegema.

 

Aga mis ma veel eile pildistasin, olid jõulutähed. Õde tahtis mõned saada jõulukinkideks ja andis samas vabad käed värvikatsetusteks. Eks ma siis pisut proovisin, on ju jõulutähti na palju erinevaid toone.

j6ulutaht2 j6ulutaht3 mattkylmroosaj6ulutaht h6besisugaroosaj6ulutaht seitsetahtekoos


12. detsember 2008

28. sept. 2009

Et siis ussidega pidime jätkama. Kõigepealt üks õe tellitud uss tema sõbrannale sünnipäevaks. Materjaliks nr 11 mustad ja hõbetatud sisuga helekollased seemned ning must “Julia” heegelniit.

helekollanemustsiksak1 helekollanemustsiksak2

Järgmised on sellised omaalgatuslikud ussikesed, seega neis on alati miski õpetlik iva mu jaoks sees. Näiteks selle järjekordse must-valge ussiga õppisin ja harjutasin ma kasvatamist ja kahandamist.

mustvalge3a mustvalge3b

Aga selle pruuni ussi inspiratsioon tuli mu riiulis seisvatest seemnekarpidest. Mul on neid terve värvipalett pandud järkjärgulise värvimuutustega virnadesse ning aeg-ajalt ma siis imetlen neid ja ammutan inspiratsiooni 🙂 Et vaja oli täita ka värvispektri pruun töö, siis sel korral saigi haaratud kuus eritooni haledast meevärvist kuni tumepruunini ja kombineeritud selline vahva uss, millel sain proovida üleminekut ühest ussist kaheks ja vastupidi.

pruunikirjuuss1 

Krissu leidis mu ussimustri ja niiväga tahtis omale miskit originaalvärvides saada. Olin nõus heegeldama, kui tema ise seemned niidile lükib. Esmalt mõtlesin, et teen talle võtmehoidja, aga laps sattus teraapilise lükkimismaagia võimusesse ja lükkis suisa käekee jagu seemneid niidile. Seega sai valmis ussike, millel proovisin otste ühendamist. Kusjuures vägagi eduliselt venib see piisavalt, et saaks üle käe veeretada ja siis jääb ilusti randmele vabalt hoidma.

vikerkaareuss1a vikerkaareuss1b

Samamoodi ühendasin ka ühe katsetamise käigus karpi seisma jäänud roosa-valge ussikese.

roosavalge2

Ussijutt sai selleks korraks otsa, aga näitan veel teiste teemade asju ka, et ükskord ometi järje peale saaks ja siis juba üksikult pilte lisama saaks hakata.

Nagu lubatud sai, tuli neid tamiilipunutistest pudulojuseid juurde. Osad on juba proovitud mustrite taasavastamine, osad täitsa esmakordsed üllitised. Need kõik leidsid oma koha mobiilipaela otsas.

      

Ja siis on veel tehtud mõned rõngastega ehtekomplektid.

 oranzhshaggyloops1 oranzhshaggyloops2

helesinineshaggyloops1 helesinineshaggyloops2

openroundmaille2a openroundmaille2b

Vat nüüd  said küll vist kõik pildid näidatud, mis hetkel arvutis. Peagi tuleb juurde, kuid neid hakkan näitama siis juba uute postitustega.


28. november 2008

28. sept. 2009

Teadagi, ma oma toimetamistes juba unustasin, et vaja veel teematada siin.
Tänaseks teemaks on siis erinevad tamiilipunutised-nikerdised.
Esimene asi on pärit juba kuskilt septembrist enne kui AstraC kaugele Itaaliamaale ära kolis. Tegin tema hiirelembesele tütrele ühe võtmehoidja. No pisut läks vussi, sestap ta pisut kõverakaelaline aga sõlmisin tamiiliotsad juba kõvasti kinni ja ei pääsenud hiljem enam asja parandama. Aga ta niisamagi sai nunnu, seega loodan, et see anti mulle andeks.

Kristella sattus vahepeal pallimaaniasse ja siis ootamatult väsis. Nii tuli siis minul tema mõne pallikesega miskit peale hakata. Ajatasin enda poolt pallikesi lisaks ja tegin ka õhupallilise mobiiliripatsi, milledest sai järjekordne kingitus tema sõbranna sünnipäevaks.

 

Kui mäletate, siis kunagi tegin pisikestest klaaspulkadest ussikaelakee ja käekee. Selle uus omanik soovis nende juurde ka kõrvarõngaid. Pakkusin välja sellise valiku:

Siis veel üks patsikumm ja võtmehoidja, mis läksid kingiks ühele plikale ja poisile.

 

Ja ega neil nikerdistel lõppu pole, sest juba paar õhtut oleme AstaC-ga kaugjuhtimisel koostegemist üritanud teha. Kuna ta veel skeemi lugeda ei oska aga on hullult tahtmist täis, siis üritan käte-jalgade ja tegelikult siiski rohkem jutuga juhendada erinevaid asju valmis tegema.
Maasikas, mille panin võtmehoidja otsa, sai tiba suurte (nr 6 seemnetega) helmestega tehtud ja seega pisut robusta, aga pirn (nr 9 seemnetega) on sellevõrra kohe mitu korda nunnum. Viimane ilmselt leiab tee moblapaela otsa.

 

Tänaseks siis kõik. Kui ma nüüd tubli olen ja homme pildistamiseks vähegi valgust on, siis saab järgmisena pisut ussijuttu.