28. november 2008

28. sept. 2009

Teadagi, ma oma toimetamistes juba unustasin, et vaja veel teematada siin.
Tänaseks teemaks on siis erinevad tamiilipunutised-nikerdised.
Esimene asi on pärit juba kuskilt septembrist enne kui AstraC kaugele Itaaliamaale ära kolis. Tegin tema hiirelembesele tütrele ühe võtmehoidja. No pisut läks vussi, sestap ta pisut kõverakaelaline aga sõlmisin tamiiliotsad juba kõvasti kinni ja ei pääsenud hiljem enam asja parandama. Aga ta niisamagi sai nunnu, seega loodan, et see anti mulle andeks.

Kristella sattus vahepeal pallimaaniasse ja siis ootamatult väsis. Nii tuli siis minul tema mõne pallikesega miskit peale hakata. Ajatasin enda poolt pallikesi lisaks ja tegin ka õhupallilise mobiiliripatsi, milledest sai järjekordne kingitus tema sõbranna sünnipäevaks.

 

Kui mäletate, siis kunagi tegin pisikestest klaaspulkadest ussikaelakee ja käekee. Selle uus omanik soovis nende juurde ka kõrvarõngaid. Pakkusin välja sellise valiku:

Siis veel üks patsikumm ja võtmehoidja, mis läksid kingiks ühele plikale ja poisile.

 

Ja ega neil nikerdistel lõppu pole, sest juba paar õhtut oleme AstaC-ga kaugjuhtimisel koostegemist üritanud teha. Kuna ta veel skeemi lugeda ei oska aga on hullult tahtmist täis, siis üritan käte-jalgade ja tegelikult siiski rohkem jutuga juhendada erinevaid asju valmis tegema.
Maasikas, mille panin võtmehoidja otsa, sai tiba suurte (nr 6 seemnetega) helmestega tehtud ja seega pisut robusta, aga pirn (nr 9 seemnetega) on sellevõrra kohe mitu korda nunnum. Viimane ilmselt leiab tee moblapaela otsa.

 

Tänaseks siis kõik. Kui ma nüüd tubli olen ja homme pildistamiseks vähegi valgust on, siis saab järgmisena pisut ussijuttu.


17. september 2008

28. sept. 2009

Suvi on läbi ja sügis on käes. Viimane aeg oli ennast kätte võtta ja suviste tegemiste pildid netti sikutada ning siin järjelejõudmiseks üks pikk ja lohisev postitus teha. Lohisev saab ta olema seepärast, et kogu see aeg on käed täis olnud pusimist ja nikerdamist. Valdavalt olen olnud lillelainel ja vastavalt vajadusele/nõudmistele teinud kõrvalepõikeid ka ussi- ja rõngamaailma ning pisut isegi fimotanud. Ei mäletagi enam, millal ma enne seda niivõrd produktiivne olen olnud 😀 Aga nüüd asjast:

Juunikuus on mu õel sünnipäev ja seega ootas mind ees pikk autosõit kolme lapsega. Pabistasin natuke Karmeni vastupidavuses sellele ja kuigi ta pole meil eriline lutilaps, nikerdasin enne sõitu kiiruga ühe lutiketi valmis, et “tropp” olulisel hetkel kaduma ei läheks.

lutikett1a lutikett1b

Tegime Susaga omavahel väikese vahetuse. Tema tegi mulle mõnusa seljakoti ja mina pidin talle vastutasuks tegema rõngastest käekee. Algmaterjaliks oli teadmine, et see peab olema kas roheline või hõbedane ja tehnikaks oli soovitud Mobiuse Flower’it. Kuna raske on siiski teise inimese eest otsustada, mis talle meeldiks, siis pakkusin välja kaks keed:

h6bemobiusflower rohelinemobiusflower

Susa valis endale hõbedase. Rohelise kee juures väänasin oma elu esimese haagi ka. Oi, küll ma olin pärast seda endaga rahul. No nii nunnu tuli see välja 😀

 
Kolleeg töö juurest tahtis teha oma ämmale kingitust ussikeedest. Tegemist pidi olema sellise temperamentse daamiga, kes armastab kärtsu ja särtsu. Seega ka värvivalik oli vastav.

roosavalgekaelauss roosavalgekaeuss

Kui mäletate, siis kunagi kevadel tegin ema jaoks ühe nuppus roosi. Ta kinkis selle töö juures ühele kasvatajale (mu ema töötab lasteaias). Selge see, et miskit samaväärset oli vaja ka teise oma rühma kasvataja sünnipäevaks. Seekord soovis ema roosioksa.

roosioks2

See lilledega oma kingivajaduste katmine on mu emale juba meeldima hakanud vist, sest kohe tuli roosioksale järgi tellimus lihtsale roosivarrele. Siin proovisin esmakordselt katsetada ammu meelesmõlkunud meetodit lehtede tegemiseks. Väljanägemine sai neil täitsa kena, kindluse ja hoidvuse koha pealt tahaks aga veel pisut timmimist.

roos3a roos3b roos3c

Minu juuksuril oli sel aastal pisuke juubel (40a). See ikka selline ümmargune number ja puha, seega otsustasin teda üllatada omatehtud lilleõiega. Ta on minu ja laste juuksur olnud juba 7 aastat ning tema juurde minnes saan ma tõesti end lõdvaks lasta ja öelda: tee midagi, tahaks sel korral miskit särtsumat vms. ning sellest piisab. Ma ei pea pabistama tulemuse pärast, ma võin ennast usaldada tema kätesse ja tean, et lõpptulemus on kena ja sobib mulle.
Salajaste luureandmete põhjal pidavat talle meeldima liiliad. See andis mulle võimaluse teostada oma kratsivat soovi tiigerliiliat proovida. Kasutasin õies 5 erinevat värvitooni ja see andis lillele sellise mõnusa sügavuse. Ma ise igatahes jäin tulemusega väga rahule, iseasi kas mul õnnestus seda ka teie jaoks piisavalt hästi pildile püüda.

liilia1a liilia1b liilia1c

Ka suvel käivad lapsed üksteisel sünnipäevadel, kui neil õnnestub muidugi edastada kutse peole. Sel korral läks see õnneks, kui Kristella klassiõe ema mulle ühel suvepäeval helistas ja peoplaanidest teavitas. Teadagi oli seejärel vaja välja mõelda kingitus. Kuna aega oli piisavalt varuks siis otsustasin kaasata tegemisse last ennast ka. Tuletasime kahepeale meelde maikuised Eria fimoõpetused ja nikerdasime valmis roosilise klambri. Ja kuna Krissu niiiiväga tahtis ka miskit pärlilille sinna juurde, siis nikerdasin ühe nunnu roosipuhma ka.

roosipuhmas1a roosipuhmas1b

Ema ostis omale uue jaki. Sellise linasel taustal jooksmas samblaroheline väät, mille heledus-tumedusaste varieerub ühest äärmusest teise. Jaki alla pidavat ta panema musta t-särgi tüüpi pluusi ja nüüd oli vaja sinna juurde ka ehteid. Kuna seda õiget rohelist värvi rõngaid mul polnud, siis otsustasin musti rõngaid kombineerida koos samblaroheliste rombidega. Tulemus sai kohe ülihäää. Ma võisin endaga täitsa rahul olla ja veenduda järjekordselt, et lihtsuses peitub ilu võlu.

doublecrosschain2 doublecrosschain4 doublecrosschain3 

Õele sai sünnipäevaks tehtud üks käekee, millest mul kahjuks pilti ei ole. Esiti nagu ei julgenudki komplekti teha, sest ei teadnud, kas mu katsetused talle ikka meeldivad. Meeldis küll 😀 Seega siit siis tulevad käevõrule lisaks kaelakee ja kõrvarõngad:

openroundmaille1 openroundmaille2

AstraC tahtis väga, et aitaksin/õpetaksin tal teha ühe põllulillede kimbu. Tema õpihimu vist oli nii nakkav, et Kristella otsustas ka endale mõned lilled teha. Sõbrannale sünnipäevaks ta neid kinkida ei raatsinud, aga kui oli õelapsele sünnipäevale minek, siis järsku oli nii oluline just need kingiks kaasa võtta. Et Krissu rukkilill ja moon üksikuna väga haledaks ei jääks, tegin neile lisaks ühe viljapea ja köitsin kimpu. Täitsa uskumatu, kuid isegi nii väikese pundina mängisid õied oma efekti välja.

Augusti alguses toimus minu esimene heategevuslik oksjon Isetegija toetuseks, kus oli pakkumisel rõngastest ripatsi tegemise komplekt, mis koosnes vajalikest rõngastest (+mõned veel varuks) ja piltidega samm-sammult õpetusest. Kui kellegil on veel asja vastu huvi, siis valige ainult värvikombinatsioon ja andke oma soovist maili teel teada.

 

Sel aastal otsustasin ka mina Isetegijate suvisele kokkusaamisele minna. Kuigi sündmuse lähenedes iga päevaga rahvast järjest rohkem sellest loobus jäime meie AstraC ja Kunksmoorikesega algsele plaanile truuks. Õigesti tegime ka, sest see oli superpäev, mille Mirjami seltsis veetsime. Ammutasin endasse igasuguseid tarkuseteri ja nippe ja muud teooriat ning pisut ikka sai savi ka näpitud:

Vastutasuks mõnusa päeva eest oli mul võimalus Mirjami lapselapsele üks rõngastest käekee teha. Olen seda Mobiuse Flower’it teinud nüüd juba päris mitmes värvitoonis, kuid ikka ja jälle suudab see mind meeldivalt üllatada. Loodan, et see piigale meeldis ja meie ühised salasepitsused kandsid vilja.

vasknemobiusflower

Järjekordne tellimuse peale tehtud ussikomplekt on selline tagasihoidlikuma mustriga. Omapoolse üllatusena tegin usside juurde kõrvarõngad.

mustkollanekaelauss mustkollanekaeuss mustkollanek6rvakad

Kristella innustus minu pallinokitsemistest ja nii sai talle ka õpetatud nende punumist. Sattus teine suisa hoogu ja lisaks oma mobiilile ripatsi tegemisele, said ripatsid ka kaks sõbrannat. Ainult mina polnud nii kiire pallikesi pildile püüdma, kui tema neid tegema. Seetõttu ongi üks pilt puudu.

 

Meie foorumi Sant’le jäid hinge peale kevadel tehtud põllulillede kimp. Niisiis tellis ta endale ka ühe või õigemini mina tegin ainult toormaterjali, kimbu pidi ta ise kokku seadma neist.

rukkililled viljapead1 sandirukkililled

Esimesel septembril tuli Kristella koju järjekordse sünnipäevakutsega. Pidu pidi toimuma juba paari päeva pärast. Seega polnud eriti kahtlust, mis tehnikaga ma sel korral kingitust tegema hakkan. Õhtu täis mõnusat nokitsemist ja katsetamist ning valmis sai selline ehtekomplekt. Mu meelest sai täitsa mõnus ja sünnipäevalapsele olla ka väga meeldinud.

shaggyloops1a shaggyloops1b shaggyloops2
 

Ja selle pisukese esitluse lõpetan ühe suurtööga, mis on saatnud mind läbi suve. Mitte, et see oleks olnud üle mõistuse aeganõudev vaid lihtsalt tähtajatu tellimus. Või noh, selline ülim tähtaeg ju oli ka aga see alles sügisel saabuv pulma-aastapäev. Tundub, et pinge all töötan ma tõhusamalt 😛 Igatahes siirad tänud siinkohal Sant’le kannatlikkuse eest.
Aga nüüd siis asjast täpsemalt. Eesmärgiks oli teha kolm gerberaõit ja neile lisaks üks mirdioks, nagu omal ajal oli kombeks kimpudes kasutada. Tänapäeval see aga kombeks enam pole. Seega tuli teha tõhus eeltöö lilleraamatutes tuhnides ja internetis pilte/joonistusi googeldades, et aimu saada, milline see mirt siis õigupoolest välja näeb. Ja siis juba teistpidi nikerdamine, et millise tehnikaga ja mil moel kombineerides tuleks see kõige tõepärasem tulemus ja samas piisavalt tugeva efektiga, et see suurte gerberaõite kõrval mõjule pääseks. Ühesõnaga protsess iseenesest oli põnev ja kuigi gerberad olid juba proovitud asi, siis siin sain mängida erinevate värvide kombineerimisega. Puhtalt isiklikust huvist sai seetõttu
tehtud suisa kaks roosat õit, et näha efekti, mida õiele annab matt valge ääristus ja mida pärlmuttervalge. Lõpliku valiku siis jätsin tellijale 😛 Saladuskatte all võin öelda, et ta valis need mõlemad 😉 Loodan, et kogu see värk oli pikka ootamist väärt.

gerberad1b gerberad1c gerberad1d gerberad1e gerberad1a gerberad1f

Ja siis veel üks liblikake suve meeleolu meenutamas:

suvineliblikas


5. juuni 2008

28. sept. 2009

Et siis, mida me küll tegime terve eelmise kuu…
Alustame vast sellest, et aprilli lõpus sain ühe kiire ussitellimuse hõbe-mustas kombinatsioonis, kuid mustriks sama, mis viimati esitletud kuldmustal komplektil. Kribinal-krabinal, näppudel nobedail sai soov teostatud, kuid enne veel rahustasin oma uudishimu ja rahutut hinge ühe uue must-valge kombinatsiooni proovimisega.

mustvalge2a mustvalge2b

musth6be1 musth6be2

Just parasjagu enne maalesõitu saabus Krissu kunstiringist oma värvikirju klaasvaagnaga, mille ta tahtis vanaemale-vanaisale pulma-aastapäevaks kinkida. Vat see oli jälle üks hetk, kui laps suutis mind täiesti õhku ahmima panna. Jube ilus ja vinge vidinas oli see. Pildiga selle edasiandmine on muidugi juba teine asi. Vaadake neid hädiseid võtteid ja arendage teemat fantaasiaga edasi, siis saate alles aimu asja tõelisest powerist.

 

 Maal sai ära lõpetatud üks mu lilla märtsispektritöö. Häbi-häbi jorutajale, kes lasi asjal nii viimasele minutile jääda, et “vahelehüppajad projektid” suutsid selle õigest ajagraafikust üldse välja puksida. Valmis sai topeltspiraaliga käekee ja kõrvarõngaste komplekt:

lillatopeltspiraalk6rv

Lisaks katsetasin õe rõõmuks helesiniste rõngastega trizantini:

helesininetrizantinekomplekt

Tagasi koju naastes aga korjasin arvutiekraani kõrvalt kokku oma valmisnokitud helelillad orhideedetailid, tegin mõned lisaks ja panin kokku sellise õie:

Mul on selle õiega veel tegelikult üks edasiarendamismõte olemas (vajab sobilikku lisastaffi), seega saate te kunagi seda siin teemas veel näha.
Ja siis tuli emadepäev 😀 ja laste kaardid ja lilled ja kingitused….

 

ja vanaemale saadeti ka postiga kaart

 

Minu poolt vahepalaks pisut heegeldamist: poja sellesuvine nokats sai sinine ja lennukiga…

 

 

…mille peale avaldas Kristella ka soovi omale nokatsit saada. Eks näis, miskit punast on juba teoksil ja Karmen on meil veel puhta mütsitu. Vaja ikka neid vahepalu tihedamini teha 😀

 
Põhitegemine aga oli sel kuul jälle rõngamaailmas. No sai mokaotsast lubatud ka miskit natuke sinna Valga laadale teha ja vat kui tegemiseks läks, siis tundus, et äkki see ongi see koht, mille järgi enda jaoks teha otsust – pusida vahel hobikorras ja enda tarbeks (kingitusteks noh, ma ju ise väike ehetekandja) või oleks ikka laiemalt ka asja vastu huvi ning ostjaskonda. Igatahes püüdsin kasutada oma koduste rõngavarude võimalusi ja kombineerisin kokku mõned keed, komplektid ja paraja hunniku värvilisi mobiiliripatseid. Eks siis näis, kuda läheb ja mis see kogemus mulle ütleb.

amberbyzantinekomplekt kuldnemobiusflowerkomplekt

mustpunanebyzantine mustpunaneolivinebyzantine

mustrohelinevenivzigzag moblacelticstar 

moblajapdaisy

Lõpuks üks kee ka kingituseks. Need edenevad ja valmivad kuidagi palju lihtsamalt 🙂

eriabarrel

Nüüd aga, mil olen kätte saanud oma kauaoodatud beebiroosa ja otsalõppenud hõbedase traadi, hakkan pisut jälle lilletama.


2. aprill 2008

27. sept. 2009

Kui juba ussitamise vahel sai pisut rõngastega mässatud, siis pärast eelmist posti sukeldusin chainmail’i maailma täielikult. Uurisin-puurisin uusi võtteid, temaatilisi termineid ja vastavat loogikat ja kõike muud. Loomulikult katsetasin praktikas ka mitmeid seoseid, mida kodus olev materjal võimaldas. Kõigepealt valmis kullakarva mobiuse flower käekee, mille kinkisin sünnipäevaks vanemale õele:

Kuna tulemus oli mõnus, proovisin sama asja mustade ja hõbedaste rõngastega. Pealtnäha ei miskit erilist…. aga kui käe peale panin, siis tundus nii nunnu, et pidin kaelakee ka juurde tegema 😛

musth6bemobiusflowerkaekee1 musth6bemobiusflowerkaelakee1a

musth6bemobiusflowerkaelakee1b

Järgmisena proovisin spiraali:

h6bespiralkaekee1a h6bespiralkaekee1b

ja siis lihtsat seost nimega barrel, mis osutus jällegi na kenaks, et tegin kaelakee lisaks.

musth6bebarrelkaekee1 musth6bebarrelkaelakee1a

musth6bebarrel

Vahepeal kulus paar õhtut abikaasa ideevälgatuse teostamiseks. Äia juures külas käies on meestel alati kombeks kabet mängima hakata, kui paras gramm juba naha vahel. Sellest siis tekkis kaasal idee, et võiks talle sünnipäevaks kinkida sellise kabelaua, mille nuppudeks on viinapitsid. Mõeldud-tehtud. Kohalike poodide pitsivalik polnud just suurem asi ning kõikse pisemad leitud pitsid osutusid siiski üpris kogukaks, sest peaaegu pool pitsikõrgust moodustas ülipaks põhi. Aga ikkagi…

 

Pitsid siis kaetud salvrätitehnikaga, malelaud nuputatud HAMA nuppudest ja kogu värk kleebitud vastupidavuse tõstmiseks paksule papile.

Edasi sain jälle tegutseda omade asjadega. Sedakorda mõned ussid ja lill. Olime munadepühade ajal maale minemas ja lubasin paar ema kingimuret jälle lahendada: peretuttava jaoks ussitada ühe mustakuldse kee ja kolleegi jaoks keerutada nuppus roosi.
Et mul oli kasutada kahte eri tooni kuldseid metallikseemned, siis sain valimiseks välja pakkuda suisa kaks keed, millede disain siiski sarnane.

mustkuldnekaelakee3a
mustkuldnekaelakee4a mustkuldnekaelakee4b

mustkuldnekaelakee4c

Katsetasin siis ära ka selle nuppus roosi, mille õielehtede tegemise kogemuse sain juba aasta alguses,  kui koos õe Leaga neid keerutasime, kuid siis pidin neist loobuma ja asi jäi mu sisemusse pooleliolevalt närima. Nüüd enam ei näri aga lõplikult rahule ma selle tulemusega ka ei jäänud. Teised jäid. Ju selleks korraks peab sellest piisama…

nuppusroos1a

Et autosõidu ajal ja muidu lobamise kõrvale miskit nikerdada oleks, sai tagavaraks lükitud niidile üks Kesoni pakutud must-valge muster. Selleks ajaks kui küla pealt jälle kodus olime, sai ka uss valmis.

mustvalgekaelakee1a mustvalgekaelakee1b

Ja lõpetuseks ikka veel pisut chainmail’i. Te vist juba teate, mis järgneb lausele, kuidas Krissu tuleb koju sünnipäevakutsega 😀 Ma siinkohal siis edasi ei seletagi, mainin vaid, et kasutatud on euro 4-1 weave’i ja japanese daisy’t.

mustkuldneeuro41japdaisykaelakee1a mustkuldneeuro41japdaisykaelakee1b

mustkuldneeuro41japdaisykaekee1 musthõbejapdaisymobiiliripats1

Katsetamise käigus sai Krissule ka uus mobiiliripats tehtud

kuldnevaskjapdaisy

Ok, sai nüüd igavesti pikk postitus. Panen teile veel siia pisut kevadet, mis Kristella eile kunstiringist koju tõi ja püüan ise rõngad peast saada ja lillelainele ümber lülituda. Hädasti oleks juba vaja 😛

 


6. märts 2008

27. sept. 2009

Vahel on nii lõpmata mõnus kui keegi ütleb, et tee seda, mida ise tahad, küll meie hoolitseme ülejäänu eest….
Nii et ussitame siis jälle… 😛

Kui tegin viimast mustakuldset ussi, siis mõtlesin omaette, et punase ja mustaga võiks too muster kena olla. Eriti veel kandilistest seemnetest. Nii siis võtsingi asja ette ja lükkisin käekee jaoks seemned niidile. Kui olin viimase mustrijupi seemneid niidile lükkinud, avastasin et värvid on valetpidi :(. Mis seal siis ikka, mõtlesin, heegeldan selle ära ja siis pöördun oma punase idee juurde tagasi. Aga tegelikult paindus idee hoopis olukorra järgi, sest järgmisel hommikul ärkasin teadmisega, et just nii peabki olema ja kee juures teen ka mustri just NIIpidi ja muidu kee ikka punase. Lõpptulemus sai siis selline:

  

Teiseks tekkis idee proovida traadiväänajate seas populaarseks saanud pruun-roosa värvikombinatsiooni. Kasutatud sai siis hõbetatud sisuga pruuni ja heleroosat värvi seemneid, mustriks lihtsad kolmnurgad. Oleksin olnud rohkem rahul ilmselt, kui see hõbe ei läigiks na palju roosa sees ja muster saaks rohkem esile tulla. Sellest lähtuvalt hakkas pärast käekee valmimist peas ussitama pika kombineeritud värvidega kee idee. Kõhklesin kaua kas võtta ette või mitte, kuid mõte tegi mu pähe pesa ja ma ei saanud tast enne lahti, kui pidin ikka teostama :P. Tulemuseks sai selline meetrine uss, mida annab vägagi erinevalt siduda ja mässida ja kombineerida… Mina olen rahul, loodan, et tulevane omanik leiab ka piisavalt mänguruumi.

      

Et ussimõtted vahepeal laagerduks, sai näpitud rõngastega. Tegin ühe liblikatega (või siis lipsudega) käeketi. Ilus aga ideaalne oleks vaimusilmas erivärviliste liblikatega. Oi, kuidas tahaks kuskilt värvilisi rõngaid saada… Jõuaks need kummirõngadki juba FMG-st kohale….

 

ja nii vaheldumisi valmisid veel mustakuldne, mustaroheline ja roosahallivalge käekee.

 

 


17. veebruar 2008

26. sept. 2009

Kuigi viimased päevad olen olnud tõbine ja pisut rajalt maas, oli nädala algus ülimalt produktiivne – lisaks eelmises postis esitletud ussidele ja gerberale sai tehtud ka Liisbeti avastatud mõnusas värvikombinatsioonis käekee:

liisbetiussikee

Mustris kasutatud Helmehaldja nr 9 seemneid – loodusvalge, hõbetatud sisuga taevasinine ja hõbetatud sisuga pruun.


13. veebruar 2008

25. sept. 2009

Veel pisut gerbera- ja ussijuttu…

Mõned postid tagasi esitasin Teile küsimuse, milliseid lilli te ootaks oksjonile, kuid mitte ühtegi vastust ei saanud. Kuna ema-isa gerberad said päris palju vastukaja ja eelmiste õite katsetamisest/leiutamisest jäid järele mõned detailid, otsustasin teha veebruarikuu oksjonile ühe gerberaõiekese. Nii sai see alguse…
…kuniks ühel päeval saabus Kristella koju ja teatas, et õpetajal on nädala aja pärast sünnipäev. Mingil ajal Kristella küsis minu käest, et miks tema ei saa kunagi minu ilusaid lilli kinkida ja siis sai lapsele lubatud, et kui ta uurib välja, millal on tema õpetajal sünnipäev, siis ma võin miskit meisterdada. Nüüd oli see hetk siis käes 😛 Eks ma olin natuke laisk ja lohe ka. Nikerdasin valmisolnud õiele pisut lisavidinaid juurde ja õpetajale rõõmuks sai viidud selline kimp:

6psigerbera

ja teile avanes mul võimalus proovida juba esimeste gerberate ajal meeles mõlkunud värvikombinatsiooni. Muidu kompositsioon ikka sama mis eelmiselgi:

oksjonigerbera2
Lisaks mõnele heleda niidiga tehtud pruunmustvalgele ussikesele, sai ema palvel tehtud üks kaelakee-käekee komplekt. Tal on nimelt nädalavahetusel sünnipäevale minek ja oli väga hädas kingitusega. Kasutatud on Helmehaldja nr 9 musti ja metallikkuldseid seemneid.

lyussikee


30. jaanuar 2008

25. sept. 2009

Nagu eelmises postituses sai kirjutatud, hakkas mul pärast gerberakimbu valmimist mõnus ussimaania. Vanemal õel tekkis äkitselt (no ma olin talle võimalust pakkunud juba pärast oma esimesest ussitamist) soov omada mõnda ussikäevõru. Huvitatud oli ta pruunimustavalgekirjust talviseks perioodiks ja miski universaalse, valgekuldse, valis suviseks ajaks. Tegelikult aga ostis ta paar päeva hiljem omale piduriided, mis nõudsid enda juurde kuldset tooni. Seega, kuigi mul oli juba lükitud seemned tumedama kee jaoks, sai esmalt ette võetud valgekuldne komplekt. Just-just komplekt, sest juba tekkis lisasoov ka ühe pikema kaelakee järgi. Käekee sai valmis piduõhtuks, kaelakee nikerdasin valmis eelmise nädala alguses. Omalt poolt lisasin veel pisikeste korallidega kõrvarõngad. Keel kasutatud Helmehaldja nr 9 loodusvalget ja hõbedasisu ning vikerläikega kuldseid seemneid. Muster: 5v, 1k, 1v, 1k, 1v, 5k, 1v, 1, k, 1v, 1k

Saatuse tahtel siis tekkis mulle nagu võluväel jaanuarisse valge värvispektriprojekti töö, kuigi esmalt olin plaaninud miskit uut lillemaailmast proovida.

Ussitamist tegelikult mahtus nädalavahetusse rohkem kui see valgekuldne käevõru. Päkapikud viisid mu nooremale õele, Leale, poolvalmis ahvatluse ussimaailmast motiveerimaks teda proovima, proovima ja proovima. Paraku ei saanud sellest asja, õde oli juba paari päeva pärast nõus selle postiga tagasi saatma, et saaks peo ajaks oma punase pintsaku juurde ideaalselt sobiva kee. Lubasin siis talle seda reede öösel vastu laupäeva teha, kui ta selleks ajaks ise asjale pihta pole saanud. Kasutatud on Helmehaldja nr. 9 ja 10 seemneid ning lükkimismuster on sama nagu detsembris õetütrele valminud roosal keel: 1m, 1p nr 10, 2p nr 9, 1p nr 10, 1m. Pikendusketi otsa punusin tamiiliga mammu. Pildil on ta pisut lömmis aga muidu oli hästi nunnu.

  

Kuna mul seemned nagunii juba lükitud olid, siis ühe soojaga sai valmis ussitatud ka pruunimustavalgekirju käekee. Paraku sai tehtud võrreldes proovijupiga niidimuudatus ja sellest muutus ka kohe üldine mulje. Nii on teistmoodi kena, kuid õele teen uue heleda niidiga. See kee aga jääb omale uut omanikku ootama.


Ühel õhtul aga müttasin netis Red Panda Blogis ja unistasin ja lasin fantaasial lennata ja …
Käed samal ajal nokkisid lõpetada maal alustatud chainmaille’i käeketti onutütrele. Selline tuli välja:

chainmail3s


15. detsember 2007

24. sept. 2009

Neljapäeval tuli Kristella koolist koju, näpus sõbranna sünnipäeva kutse, mis pidi toimuma juba laupäeval. Jube väike etteteatamisaeg. Seda muidugi minu jaoks, kes ma tavaliselt kingid ise teen ja tean, et plikad ootavad pikisilmi pärlinikerdusi. Milleks neile siis pettumust valmistada, eks ole.
Sel korral oli esimene idee kohe see, et ma “ussitan” miskit plikalikku. Otsisime kohe välja miskid mahedad mannavahused seemned ja õhtul, kui lapsed voodites, tegin esimese ussiproovi. See paraku kukkus läbi :(, sest värvid olid liiga sarnased ja sulasid üksteise sisse ära. Järgmisel päeval tuli alustada otsast. Nüüd pidi juba minema kindla peale, sest aega oli ainult täna lõunani ja nikerdamise kõrvalt pidi ju muu elu ka elatud saama. Eks ma siis vahelduva eduga eile püüdsin lükkida ja siis proovi teha ja mõõta ja harutada ja uuesti lükkida ja ussitada ja… vat siis kukkusin ära. Panin omale hommikuks telefoni helisema, et ei tekiks seda ebamugavat situatsiooni viimasel minutil tõmblemisega ja magasin sisse :P. Olin
otsustanud, et teen ussi lõpuni valmis (no et kõik pärlikapslid, kinnised ja pikenduskett ilusti külge) ja [b]kui  jõuan[/b], siis mõtlen ka ripatsi juurde, kuid kui uss valmis oli, siis ei raatsinud ma kuidagi oma ripatsiideest loobuda. Seega ikka ja jälle sai täiesti ahjusoe kee viimasel minutil kingikarpi ja tormasime uksest välja, õues klõpsisin veel kiiruga paar võtet sellest.
Aga keest ka pisut: materjaliks Helmehaldja nr 11 roosad, nr 10 helesinised ja helekollased seemned, DMC roosa heegelniit ja pisut tamiili ka. Mustrirütm: 2 sinist, 5 roosat, 1 sinine, 1 kollane, 1 sinine, 5 roosat, 2 sinist, 31 roosat; ringil 7 silma. Ripatsil punutud tamiiliga 7 pallikest ja need siis lilleks kokku ühendatud.


15.september 2007

24. sept. 2009

Projekt “lapse mobiil”

Eesmärgiks: vaja teha mobiilikott, mis oleks edev (no sai kunagi ikka lubatud oma lapsele ka pärlitest mobiilikotti), aga mitte liialt karjuv (seetõttu sai pärliteks valitud hõbedase läikega seemned, mis päevavalguses on sellised hallikad aga lambivalguses saavad suurepärase sära ja kuma) ja peamine, et tal oleks piisav kaitsefunktsioon ning kindlalt kaelas (suve jooksul õnnestus lapsel mobiil kolm korda asfaldi peale kukutada tavalise mobiilikaelapaela otsast, see tõi kaasa klaasipurunemise. Sel korral saime mobiilikesta vahetusest abi, kuid järgmisel korral võib puruneda ka juba ekraan).
Minu isiklikud soovid siit kõrvalt oli selgeks teha pärlitega heegeldamine – pärliuss tundus piisavalt tõhus mobiilikoti paelaks ja tamiiliga kotipunumisel mul ei meeldinud see ohjeldamatu otste peitmine. Samuti tahtsin ära proovida korallid ning mobiiliripatsina mõlkus meeles miski lapsepärane tamiiliga punutud loom.
Vat sellistest asjadest sai siis idee genereerimisel lähtutud. Tegutsemisind käis üles-alla mööda kivisid ja kändusid, sest nii paljude uute asjade katsetamisel tuleb ikka vastulööke ja laiskus nende ületamisel venitab projekti valmimist. Aga nii ta tavaliselt ju ongi, et kui lõpuks asjast siiber saab, siis võtad kätte ja teed asja lihtsalt ära, et uut projekti saaks alata.
Tulemus sai selline (esimene pilt lambivalguses, teine päevavalguses):

Pärliussi tegemisel sai katsetatud hulgim erinevaid mustri ja värvikombinatsioone (nendest juppidest oleks nii mõnegi käevõru, kõrvarõnga või võtmehoidja saanud), kuid kuna mul oli punaseid seemneid ainult üks pakk ja pelgasin materjalipuudusesse jääda, siis harutasin kõik ülesse. Vaja oli sisse tuua teine värv ja vat seda tasakaalu ma siis otsisingi, et asjad ikka kokku sobiks. Esialgu oli ikka plaan kasutada lillemustrit, kuid kuna ma ise alles mustrite tegemisel koba, siis vajalikku värvitasakaalu oli lõpuks lihtsam saavutada diagonaalse triibuna. Linkidest võiks antud teema puhul soovitada järgmiseid:

 http://www.beadpatterncentral.com/tubewelcome.html

http://www.perlenhaekeln.de/index.php?id=4

http://www.beaddust.com/haekeln/haekeln.html

Kotti proovisin samuti heegeldada nn aassilmustega nagu pärliussi, kuid see oli pisut kange värk sellise suurema asja jaoks ja välja ei tulnud miskit. Seega sai proovitud ja tehtud kinnissilmustega hoopis. Nii jäi ka kena ja otse mobiili vastas heegelniidine pehme pind tundus ka hea olevat.

Koti kinniselapakas sai siiski tamiiliga punutud, sest edasi-tagasi heegeldamist ma ilusa pärlipinnaga siduda ei mõistnud. Kasutasin punumiseks nn ruutpistet (square stitch) ja mustriks ikka sedasama ussidiagonaali.

Kinniseklapi otsa meisterdasin korallikesi. Minu eeskujuks oli siin Varvara õpetused.

Järgmine väljakutse oli muidugi ripatsi tegemine. Alustuseks muidugi see, et kodus polnud selleks otstarbeks praktiliselt mitte mingit materjalivalikut. Seega võtsin lihtsalt ette Tiimari valged plastpärlid, mille kunagi lumehelvestele mõeldes muretsenud olin, miskit leidsin ka silmadeks ja alustasin joonise peal näpuga järje ajamist. No tuli ju välja küll teatud maani, kuigi tundsin puudust arusaadavas keeles olevatest vihjetest (kasutasin õpetust miskite hieroglüüfidega raamatust). Takistused tekkisid siis, kui oli vaja keha nikerdama hakata ja joonis na udune oli, et mitte ei saanud aru, kunas ma kutsikale jalgu alla ühendama hakkan. See võttis isu kohe mitmeks õhtuks ära aga nagu ma juba mainisin, kui uus projekt juba terendab ajusopis, siis tekib tahtmine asi lihtsalt asi kätte võtta ja lihtsalt kaela pealt ära saada. Nii valmis ka lõpuks minu pisike kutsikas:

Kuna kutsa sai esiti nii valge-valge, siis nikerdasin talle ühe punase lipsu ka kaela. See siis näha viimasel pildil.

Mis siin ikka lõpetuseks öelda – püstitatud eesmärgid said täidetud, enesel juba seetõttu rahulolu projekti valmimisest ja eks laps oli ka ikka tulemusest üpris sillas.
Täna on meil küll õunapäev (mees ja lapsed läksid ämma-äia juurde õunamahla tegema, mina korjasin kotitäie puu otsast ja hakkan kompotti tegema) aga õhtul saab juba uut projekti ajatada 😀

Ahjaa, peaaegu oleksin unustanud oma vana võla. Mäletate, suvel kunagi nn laulupeo postituses sai mainitud suvemütsi, mille pilti lubasin hiljem näidata. Siin see siis on:

Pea peal alustuseks jälle ühe linikumustrisüdamik, siis pisut hõredat võrku ja äärde minulikult päikese eest kaitsev äär ning lõpuks Krissu soovi järgi natuke vallatut lokitamist.