15. detsember 2008

29. sept. 2009

Krissu käis eile jälle sünnipäeval ja nii ma siis öösel nikerdasin pisut lisa tema klaasist tehtud küünlaalusele. Päris nunnud tulid välja. Peaks juuksekumme juurde hankima ja selliseid veel tegema.

 

Aga mis ma veel eile pildistasin, olid jõulutähed. Õde tahtis mõned saada jõulukinkideks ja andis samas vabad käed värvikatsetusteks. Eks ma siis pisut proovisin, on ju jõulutähti na palju erinevaid toone.

j6ulutaht2 j6ulutaht3 mattkylmroosaj6ulutaht h6besisugaroosaj6ulutaht seitsetahtekoos


28. november 2008

28. sept. 2009

Teadagi, ma oma toimetamistes juba unustasin, et vaja veel teematada siin.
Tänaseks teemaks on siis erinevad tamiilipunutised-nikerdised.
Esimene asi on pärit juba kuskilt septembrist enne kui AstraC kaugele Itaaliamaale ära kolis. Tegin tema hiirelembesele tütrele ühe võtmehoidja. No pisut läks vussi, sestap ta pisut kõverakaelaline aga sõlmisin tamiiliotsad juba kõvasti kinni ja ei pääsenud hiljem enam asja parandama. Aga ta niisamagi sai nunnu, seega loodan, et see anti mulle andeks.

Kristella sattus vahepeal pallimaaniasse ja siis ootamatult väsis. Nii tuli siis minul tema mõne pallikesega miskit peale hakata. Ajatasin enda poolt pallikesi lisaks ja tegin ka õhupallilise mobiiliripatsi, milledest sai järjekordne kingitus tema sõbranna sünnipäevaks.

 

Kui mäletate, siis kunagi tegin pisikestest klaaspulkadest ussikaelakee ja käekee. Selle uus omanik soovis nende juurde ka kõrvarõngaid. Pakkusin välja sellise valiku:

Siis veel üks patsikumm ja võtmehoidja, mis läksid kingiks ühele plikale ja poisile.

 

Ja ega neil nikerdistel lõppu pole, sest juba paar õhtut oleme AstaC-ga kaugjuhtimisel koostegemist üritanud teha. Kuna ta veel skeemi lugeda ei oska aga on hullult tahtmist täis, siis üritan käte-jalgade ja tegelikult siiski rohkem jutuga juhendada erinevaid asju valmis tegema.
Maasikas, mille panin võtmehoidja otsa, sai tiba suurte (nr 6 seemnetega) helmestega tehtud ja seega pisut robusta, aga pirn (nr 9 seemnetega) on sellevõrra kohe mitu korda nunnum. Viimane ilmselt leiab tee moblapaela otsa.

 

Tänaseks siis kõik. Kui ma nüüd tubli olen ja homme pildistamiseks vähegi valgust on, siis saab järgmisena pisut ussijuttu.


13. november 2007

24. sept. 2009

Pole ammu näidanud miskit Krissu tegemistest. Täna parandan vea ja näitan teile mõned tema klaasitööd, mis ta kunstiringis on valmis nikerdanud. Pildid pole praegusel pimedal ajal kõige paremad, aga mingi ülevaate peaks ikka saama. Kõige esimene näpuharjutus ja minu totaalne lemmik on selline väike juhuslik kokkusulatus:

Pean plaani seda omale nuruda ja kuidagi kaelakeeripatsina kasutada.

Järgmiseks on miski selline tehnika, kus klaasist on sulatatud raam, selle sisse paigutatud klaasikillud ja siis viimased miski möksiga fikseeritud:

Kolmas töö on selline mummuline – aluspinnaklaasile on pandud tillukesed klaasitükid, mis on siis mõnusalt mummuliseks pinnaks sulanud:

Ja siis veel üks värviliste klaasitükkidega mängimine:

Miskit on tal veel aga mulle ei näidatud, ju äkki saan miskit sünnipäevakingiks 🙂
Ise aga olen pusinud päris mitme asja kallal, milledest üks pojekt vedeleb siiani oma aega oodates riiulil. Lisaks poja sokkide kudumisele ja  IT-lapiteki lappide heegeldamisele on teostatud kaks suuremat projekti.
Esimene neist võiks mahtuda peakirja “lapse sünnipäev” alla. See sai alguse sellest, et Kristellal oli sel aastal plaanis pidada sünnipäeva ka oma sõbrannadega. Kutsete kaunistamiseks oli Krissul idee kasutada pärleid ja liimipüstolit. Mina püüdsin ideed pisut konkreetsemaks muuta ja pakkusin välja pärlimotiivid. Esimese neist tegi Krissu ise valmis, teised nokkisin aja kokkuhoiu mõttes ise:

Et plikad olevat minu pärlinikerdustest koolis vaimustuses, siis otsustasin auhindadeks sünnipäevamängudes rõhuda ka nendele (ikka kindla peale minek siis ju ;)). Alustasin lihtsast tamiiliga punutud kalakesest (1). Siis aga langesin vahepeal juba masendusse, sest planeeritud patsikummid ei tahtnud kuidagi välja tulla.
Järgmisel hommikul lappasin ideede otsingul jälle raamatuid ja miskil hetkel avaldas Krissu arvamust, et käevõrud pidavat ka vägagi IN olema. Mul kohe hea meel ning võtsin nõuks ühe lillekestega käevõru (2) punuda. Selle valmimine aga sütitas Kristellatki tegutsema ja õhinaga joosti riiulilt oma aastatagust poolikut põimimistööd otsima. Korraks leidiski aga siis suutis selle nii käest ära panna, et kohe oli ära pandud :P. Seega alustati otsast päris uut ja 1-2-3 oli punakuldne käevõru (sellest teen pilti niipea, kui Krissu selle oma toasegadikust üles leiab :P) valmis. Mina püüdsin samal ajal ühele pärliussi proovijupile koralle külge nikerdada, et valmiks veel üks ripats (4) kas siis mobiilile või jopeluku külge või kuskile veel kolmandasse kohta. Krissu hoog polnud veel raugenud, seega soovitasin tal auhinnaks ka üks käevõru punuda. Mängides rohelise ja sinisega kuid sama skeemiga valmiski veel üks käevõru (5). Lisasin omalt poolt kolmandagi (6), sellise õrna ja tagasihoidliku.
Kuna seltskonnaga oli liitumas ka üks poiss, siis nikerdasin ühel öösel näpuga järge ajades miskit neutraalset – tamiiliga punutud konnakese (7). Oi, mulle on need tamiilipunutised hullult meeldima hakanud. Arvutisse on nüüd posu selleteemalist materjali ka salvestatud, seega tulevikus võib mu katsetusi sel alal veelgi näha.
Katsetamata olid veel mõned uued liblikamustrid, mida oli plaan kinnitada klambritele. Siiski leidsid nad oma koha hoopis patsikummil (8 ) ja prossinõelal (9).
Sellise valikuga siis piirdusimegi. Igaüks sai endale auhinna valida ja kõik olid õnnelikud 😀

Lisaks veel sama projektinime alla oma üritamise Krissule müts tema õigeks sünnipäeva päevaks valmis saada. Pisuke hilinemine siiski oli, kuid reedeks oli müts valmis:


Teine projekt, mis siis vahepeal teiste tegemistega hakitud sai, oli praegu [url=http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=6754]pakutaval oksjonil[/url] olev jõulupärg. Registreerides omale aega oksjoniteks oli mul kindlalt üks idee olemas, pealegi veel väga jõululine. Teostus muidugi nii kindel polnud, seega sai ikka päris palju variante enne ära proovitud, kui leidsin kompositsiooni, millega võis rahule jääda. Nüüd on vaja vaid loomingujääkidele rakendus leida.


26. detsember 2006

23. sept. 2009

Jõulu- ja muud kingitused.

Tänuks organiseerimise ja asjaajamise eest sai heegeldatud kõrin. See on tema heategija lapsele muidugi…

Igatahes tänud veelkord. Raamatud on mõnusad ja igati väärt tellimist-muretsemist. Soovitan kõigile soojalt. Jutt käib siis Nicky Epsteini raamatutest “Knitting beyond the edge”.

Ämmal oli jõululaupäeval sünnipäev. Oli juba ammu plaan talle proovida teha pärlitest jõulukaktust, kuid ajapuudusel asja kättevõtmine muudkui venis. Lõpuks keerutasin kokku hoopis roosi, mille jaoks mul juba varem pärlid traadile olid lükitud. Lill valmis lõplikult vahetult enne sünnipäevale minekut, seetõttu on kiiruga tehtud pildid ka natukene nadid seda ilu väljendama. Siiski peaks mingi ettekujutuse ikka saama minu järjekordsest proovitööst.
Eeskuju on nakkav, seega tahtis Krissu ka vanaemale lille teha. Temal valmis see omaloomingu korras volditud paberist, karvatraadist ja mõnedest Hama nuppudest. Tolmukatega pidin ikka pisut teda aitama aga idee minu meelest vahva.

Veel olid detsembris sünnipäevad minu noorema õe kolmel lapsel. Osad kingid said ise tehtud ja kuna kätte saadi nad jõuludeks, siis esitleda saan neid ka alles nüüd.
Jan Marten sai sünnipäevaks sellise arendava mänguasja. Arendada võiks see lapse kuulmist ja rütmitaju (erinevad helid ussi lülides), värvitaju (õppides erinevaid värve), motoorikat (ussi lülisid krõpsudega ühendades). Tegelikult oli plaan tikkida peale ka lapse nimetähed, mida ta saaks siis tulevikus õppida ja oma nime kokkupanemiseks kasutada, aga krõpsuring lülide küljes peaks olema pisut suurema diameetriga, et kõiki lülisid jaksaks kinni hoida, kui laps ussi peast kinni võtab ja seda järgi veab. Praegune 7 lüli tundus olevat õpetuses mainitud krõpsuringi jaoks ülim piir.

Tuli juba tuttav pilt ette? Eks ta nii ole jah. See idee sai teostatud juba kalendrikonkursi jaoks. Ja mul on siiralt hea meel selle üle, sest aastalõpurutus seda tõenäoliselt enam ette võtnud poleks. Ussiõpetus siis saadaval SIIN. Veel oli esindatud konkursil üks nuputatud ehtekarp, mille õpetuse võite leida SIIT. Idee oleks olnud ka üks krokodillimüts lapsele teha, aga aega nappis ja elu näitab, et siiani pole sellega algust teinud. Varsti juba talv läbi. Aga ehk läheb veel nii külmaks, et see sunnib mind tegutsema või lükkan seda ideed veel aastakese edasi.

Aga edasi kingitustega. Mette-Marit on täiesti lootusetu puhhi fänn. Kaisukaid on tal juba igat sorti sel teemal, seega sai välja mõeldud miskit muud. Proovisin pilti pluusile triikida.

Väidetavalt ei ole võimalik seda pluusi enam lapse seljast ära saada. Nii kui pakist välja võeti pandi selga ja sellega mindi ka magama ja ärgates jälle sai toas olla sellega… Hea on teada, et suutsin lapsele kustumatut rõõmu teha.
Tegelikult pole see mu esimene nn pilditriikimiskogemus. Või peaks ütlema meie, sest umbes 8 aastat tagasi tegi mu mees emale-isale, ämmale-äiale pulmade puhul valged t-särgid, milledel olid selline
pilt.

Anetele meisterdas-joonistas Kristella raamatu, mis on täis analoogseid ülesandeid nagu paarist pilti sai ka tehtud.

Jõuludeks sai tehtud Mettele ja Netile sellised tassid. See on minu esimene katsetus salvrätitehnikas. 100% rahule tulemusega ei jäänud, kuid targemaks sain küll. Esiteks oleks pidanud ostma kallima st läikega laki. Antud juhul jäi pildikohad matiks. Ja teiseks – valge karuke kahvatus tassi peal. Pean veel katsetama, kas valge puhul peaks ikka kahekihilist pilti proovima või siis äkki mätsisin sellele liiga palju lakki peale, et see kohati suisa läbipaistvaks muutus. Sellegipoolest said tassid nunnud. Mõlemale plikale said lisatud tassi sisse patsikumm ja klambrid.

Ja häbiga pean tunnistama, et ühe kingituse jäin võlgu. Seega jätkuvad minu tikkimisööd ja loodan, et varsti saab vanema õe pojale ka kingi posti panna.

See-eest sai aga heegeldatud veel kaks nokatsit. No leidub ka selliseid peresid, kes jõulupühi ja aastavahetust lähevad Kanaari saartele veetma. Sellest ka siis keset talve selline tellimus. Õnnetul kombel aga jäid pildid neist tegemata. Ehk õnnestub need tulevikus siia poetada. Võrreldes oma poja suvel tehtud nokatsiga oli muutuseks see, et panin nokakihtide vahele plastist sisu. Nii jäi see minu kriitilise pilgu jaoks kohe päris ideaalselt hoidma.


1. mai 2006

21. sept. 2009

Eelmine nädal, peab ütlema,  oli vägagi tegus: nädala alguses sai heegeldatud emadepäevaks linikut, keskel Kristellale volbriürituseks miskit nõiariietust ja nädala lõpus siis veel ühele linnapreilile mõned juuksekummid. Kõike pilte küll täna esitleda ei saa, kuid panen üles need mis võimalik 😛

Kõigepealt siis linik. Mustriks siin foorumis tuntud karikakramuster, kuid mul ei olnud kodus parasjagu õige jämedusega valget heegelniiti, seega asendasin selle omaloominguliselt:

linik

Kolm õhtut ja ööd sai pead murtud ja nikerdatud Krissu volbririietuse kallal. Ega tegelikult miskit erilist teha ei andnudki, sest asja juures oli piiranguks see, et plika oli lasteaia esindusvõistkonnas ja teatevõistluses ei tohtinud riided segama hakata. Piirdusin siis erinevate detailidega: satsid pykste alläärde, vildist õmmeldud konn õla peale, pähe koonuskübar, mille äärde heegeldasin rohelised lokid. Siinkohal pean teie kasvava uudishimu lämmatama, sest pilti mul veel pole. Nagu arvata võite, said riided suht vastu hommikut valmis ja reedel õhtul jäid need veel lasteaeda, kuna sõitsime otse sealt külla vanavanematele. Seega, kui teisipäeval riided uuesti koju jõuavad, teeme pilti.

Kompensatsiooniks panen teile veel ühe liniku pildi. Selle heegeldasin ma kunagi keskkooli ajal. Mulle endale meeldib see väga, kuigi nikerdamist oli ikka hullult. Tundub, et emale meeldib see ka, sest vatti on ta ikka päris palju saanud juba ja nüüd nädalavahetusel maal käies avastasin ta jälle laua pealt. Õnnetul kombel olid sel mõned kohviplekid peale sattunud, kuid loodan, et see ei vähenda teie emotsioone.

viinamari

Ja nüüd siis kolmas ettevõtmine: üllatus väikesele preilile. Ega seda nii lihtne ju polegi välja mõelda, kuid sain inspiratsiooni foorumi pärliteemast ( http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?p=22531#22531 ), kus Laisk õpetas lihtsa võttega patsikumme tegema. Sealt läks siis minu mõte lendu ja arenes selliseks tulemuseks:

patsikummid

Loodan, et pealinna piigale need meeldivad. Mu oma plika leidis need väga edevad olevat ja tellis juba endale ka.

Nüüd aga oleks vaja kiiremas korras leida üks hea boolero lõige 120 pikkusele neiule, sest järgmisena tuleb kudida üks selline asi Krissu lasteaia lõpupeoks ilma varrukateta kleidi peale.