12. veebruar 2009

30. sept. 2009

Paar nädalat on möödunud jällegi usinalt. Pistan aga pildid jälle teile vahepeal vaatamiseks, siis saab uute mõtetega edasi minna.

Kõigepealt ohjeldamatult ussitamisi:
Olen püüdnud nüüd hoida riiuli peal pidevalt vähemalt ühe lükitud ussi, mida siis looderdamishetkedel teleka vaatamise või netis surfimise kõrvale näppude vahele võtta. Sedaviisi sai valmis ka järjekordsed kaks must-valget ussi:

jaan2009mustvalge3 veebr2009mustvalge1

Mõlemate puhul kasutatud 11/0 Tšehhi seemnehelmeid, 12 seemet ringil, pikkus u. 42cm.

Tehtud on ka hulgaliselt katsetusi patsikummidega.
Kõigepealt Krissu sõbrannale kingituseks roosa hõbedaste südametega:

jaan2009fuksiah6besyda1a jaan2009fuksiah6besyda1b

Järgmiseks paluti mul mängida pisut roheliste toonidega. Üritasin siis kombineerida.
Esimese juures on voolavalt kasutatud kolme erinevat tooni rohelist. Paraku, kuna kumminiidi värv oli nii palju intensiivne roheline, ei ole eritoonide efekt nii hästi välja joonistunud kui tahaks.

jaan2009rohevikerkaar

Iseeneset pidi see välja nägema sarnane, kui Kristella endale lükkis ja mina muidugi jälle heegeldasin usinalt:

jaan2009kollapunaoranzh

Teisele rohelisele patsikummile tegin kolmnurkadega mustri heleda ja tumeda tooniga:

jaan2009heletumeroheline

Kuna need ainult roheliste toonidega tundusin mulle pisut sellised tumedad, siis kolmandasse lisasin erksuse mõttes hoopis pisut kollast sekka.

veebr2009rohelinekollane

Ja edasi katsetused satsiliste patsikummidega, mõttes ikka rohelised toonid.
Esmalt alustasin soovitud rohelise hõbedase kombinatsiooniga.

jaan2009rohelineh6besyda1a jaan2009rohelineh6besyda1b

Siin kasutasin teist kumminiiti ja erinevad toonid tulid nii ilusti välja, et sain inspiratsiooni proovimaks ilma litriteta varianti, lisades kohevuse tõstmiseks hoopis pisut suuremaid helmeid:

jaan2009heletumerohelinesatsiga1a jaan2009heletumerohelinesatsiga1b

Kolmas satsiline katsetus on selline vabakavaline 😛 Leidsin oma helmekarbist kunagi värvipakivahetusest saadud punased lillekujulised litrid ja siin siis on minu “lillepeenar”:

veebr2009lillepeenar1a veebr2009lillepeenar1b

Vat sellised ussitamised siis sel korral.
Veel sai Läänemaa Isetegijatega koos krakleed tehtud. Mina katsetasin seda ühe lillepoti peal.

Eelmisel nädalal oli mu emal sünnipäev. Viimati kui ta mul külas käis, siis näitasin talle oma poolikut kaelakeed. See meeldis talle jubedamal kombel, sestap haarasin ideest kinni ja nokkisin talle kingituseks kaelakee. “Kõigest” 677 rõngast avada ja sulgeda 😛

veebr2009emakee

Ja lõpuks olen mõned lilled ka vahepeal kokku pannud. Muidu ikka ainult detaile nokin karpi. Lumikellukesed, mis vastu ööd lapse õpetajale sünnipäevaks tegin, kahjuks pildile ei jõudnud, küll aga on välja näidata kolm roosi.

jaan2009punaneroos

veebr2009valgeroosseinal veebr2009valgeroosvaasis veebr2009valgeroosvoodil

veebr2009mesineroosseinal veebr2009mesineroosvaasis veebr2009mesineroosvoodil

Kollane ja valge roos on ka oksjonil ootamas teie pakkumisi.


25. jaanuar 2009

30. sept. 2009

Detsembri lõpus mainisin ühe postituse lõpus katseid kumminiidi ja ussitamisega seoses. Täna siis räägin sellest pikemalt.
Asi sai alguse sellest, et Kristella leidis mul arvutist ussimustriprogrammi ja olles pisut näppu harjutanud, nõudis loodud mustriga käekeed. Mina, kes ma juba ammu olin mõelnud ussitamisel kumminiiti katsetada ja selleks otstarbeks ka paar rulli varunud, pistsin talle pihku rohelise niidi ja lasin seemneid sellele lükkida. Lõpptulemus sai selline:

ussipatsikumm1a ussipatsikumm1b

Pikkuselt miski 15 cm, sest käekee ja patsikummi idee ühes esemes poleks muidu töötanud. Aga veniva ussi idee töötas ja see tegi meele rõõmsaks.

Edasi hakkasin tuunima patsikumme edevamaks. Esmalt sai lisatud pisikesed aasakesed:

ussipatsikumm2a ussipatsikumm2b

 

ja siis pisut litreid:

ussipatsikumm3a ussipatsikumm3b

 

siis neid jälle pisut vähemaks võetud:

ussipatsikumm4a ussipatsikumm4b

No ei teagi, kas see viimane oli hea mõte. Kristella lemmikuks on raudselt punane patsikas, sest mustal pidi olema litreid liiga vähe 😛

Milline aga on teie lemmik? Praegu on nii punane kui must ootamas teie pakkumisi käimasoleval oksjonil.
 

Lisaks olen pusinud valmis peotäie lipsupatsikumme…

…ja ühe lehmakese. Või võib teda ikka uue aasta järgi ka härjaks nimetada, udaraid ju pole. Nimelt ema juba ammu rääkis, et tal on mobiiliripats katki läinud ja vaja oleks uut. Paraku aga ei teadnud ta eelistada ei miskit värvi ega tehnikat. Minul ka üldse mõte ei jooksnud, kuniks tuli see nn aasta sümboli idee. No vast selle aastakese peab tal vastu. Eks järgmisel aastal võib siis uue teha…järgmine peaks vist tiiger olema 😛

  


29. detsember 2008

29. sept. 2009

See pole küll enam üldse põnev, sest süüteroosidest on saanud järjekordne Isetegijate hitt-toode, kuid jah, kuna ämmal-äial ja isal-emal on veel ahjud ning vanemal õel ka kamin, siis otsustasin minagi näppu proovida ja neid päkapiku kotti poetada. Pisuke segadus ju hinges oli, kuna ei teadnud, kui palju neid küünlajuppe siis ikkagi olema peab ja kuidas see kastmine käib. Kikuliisi soovitus: “…küünlajuppe tunde järgi aga mida rohkem seda uhkem…”, ei andnud minusugusele täpsusfriigile just eriti palju kindlustunnet. Aga mis seal ikka. Julge hundi rind on rasvane 😀 Kuna meie peres just eriti palju küünlajuppe pole (paar viimast aastat on meil kodus pojast tuletõrjeülem, kes süüdatud küünlad kohe ära puhub), siis ostsin poest karbi punaseid kuuseküünlaid ja kaunistuseks pisut sädelevat liimi ning asusin tööle. Lihtne oli ja päris ilusad said. Ma ei tea, kas pingutasin küünlajuppidega üle, aga mulle tundub, et võin soovitada rammusate rooside jaoks küll paki küünalde ja 12-15 roosi vahekorda 😉

 

Aga muid toimetusi olen veel teinud. Nimelt telliti selle mustvalge kaelaussi  ka käekee ja kõrvarõngad. Käekee sai tehtud, kuid kõrvarõngad jäävad klõpse või kruviversiooni vidinaid ootama, sest auke tellijal kõrvades kahjuks pole.

mustvalgekaekee1

Ja siis katsetasin veel juba korra proovitud lipsukestega. Kuna sel korral õnnestus hankida tiba jämedamad patsikummid, siis võtsin kasutusele ka tiba suuremad seemned.

Punast südant proovisin ka, kuid see nii mõnus mu meelest ei jäänud.

Küll aga sain veel jõululaupäeva hommikul täita lapse soovi ja päkapikk poetas talle sussi sisse kollaste lipsudega patsikummid.

Tegelikult tegin katseid ussitamise ja kumminiidiga ka, aga laps suutis selle juba kuskile nii ära panna, et pilti pole. Ehk saan sest juttu teha järgmisel korral. Niipalju võin igatahes öelda, et idee töötab 😉


15. detsember 2008

29. sept. 2009

Krissu käis eile jälle sünnipäeval ja nii ma siis öösel nikerdasin pisut lisa tema klaasist tehtud küünlaalusele. Päris nunnud tulid välja. Peaks juuksekumme juurde hankima ja selliseid veel tegema.

 

Aga mis ma veel eile pildistasin, olid jõulutähed. Õde tahtis mõned saada jõulukinkideks ja andis samas vabad käed värvikatsetusteks. Eks ma siis pisut proovisin, on ju jõulutähti na palju erinevaid toone.

j6ulutaht2 j6ulutaht3 mattkylmroosaj6ulutaht h6besisugaroosaj6ulutaht seitsetahtekoos


28. november 2008

28. sept. 2009

Teadagi, ma oma toimetamistes juba unustasin, et vaja veel teematada siin.
Tänaseks teemaks on siis erinevad tamiilipunutised-nikerdised.
Esimene asi on pärit juba kuskilt septembrist enne kui AstraC kaugele Itaaliamaale ära kolis. Tegin tema hiirelembesele tütrele ühe võtmehoidja. No pisut läks vussi, sestap ta pisut kõverakaelaline aga sõlmisin tamiiliotsad juba kõvasti kinni ja ei pääsenud hiljem enam asja parandama. Aga ta niisamagi sai nunnu, seega loodan, et see anti mulle andeks.

Kristella sattus vahepeal pallimaaniasse ja siis ootamatult väsis. Nii tuli siis minul tema mõne pallikesega miskit peale hakata. Ajatasin enda poolt pallikesi lisaks ja tegin ka õhupallilise mobiiliripatsi, milledest sai järjekordne kingitus tema sõbranna sünnipäevaks.

 

Kui mäletate, siis kunagi tegin pisikestest klaaspulkadest ussikaelakee ja käekee. Selle uus omanik soovis nende juurde ka kõrvarõngaid. Pakkusin välja sellise valiku:

Siis veel üks patsikumm ja võtmehoidja, mis läksid kingiks ühele plikale ja poisile.

 

Ja ega neil nikerdistel lõppu pole, sest juba paar õhtut oleme AstaC-ga kaugjuhtimisel koostegemist üritanud teha. Kuna ta veel skeemi lugeda ei oska aga on hullult tahtmist täis, siis üritan käte-jalgade ja tegelikult siiski rohkem jutuga juhendada erinevaid asju valmis tegema.
Maasikas, mille panin võtmehoidja otsa, sai tiba suurte (nr 6 seemnetega) helmestega tehtud ja seega pisut robusta, aga pirn (nr 9 seemnetega) on sellevõrra kohe mitu korda nunnum. Viimane ilmselt leiab tee moblapaela otsa.

 

Tänaseks siis kõik. Kui ma nüüd tubli olen ja homme pildistamiseks vähegi valgust on, siis saab järgmisena pisut ussijuttu.


13. november 2007

24. sept. 2009

Pole ammu näidanud miskit Krissu tegemistest. Täna parandan vea ja näitan teile mõned tema klaasitööd, mis ta kunstiringis on valmis nikerdanud. Pildid pole praegusel pimedal ajal kõige paremad, aga mingi ülevaate peaks ikka saama. Kõige esimene näpuharjutus ja minu totaalne lemmik on selline väike juhuslik kokkusulatus:

Pean plaani seda omale nuruda ja kuidagi kaelakeeripatsina kasutada.

Järgmiseks on miski selline tehnika, kus klaasist on sulatatud raam, selle sisse paigutatud klaasikillud ja siis viimased miski möksiga fikseeritud:

Kolmas töö on selline mummuline – aluspinnaklaasile on pandud tillukesed klaasitükid, mis on siis mõnusalt mummuliseks pinnaks sulanud:

Ja siis veel üks värviliste klaasitükkidega mängimine:

Miskit on tal veel aga mulle ei näidatud, ju äkki saan miskit sünnipäevakingiks 🙂
Ise aga olen pusinud päris mitme asja kallal, milledest üks pojekt vedeleb siiani oma aega oodates riiulil. Lisaks poja sokkide kudumisele ja  IT-lapiteki lappide heegeldamisele on teostatud kaks suuremat projekti.
Esimene neist võiks mahtuda peakirja “lapse sünnipäev” alla. See sai alguse sellest, et Kristellal oli sel aastal plaanis pidada sünnipäeva ka oma sõbrannadega. Kutsete kaunistamiseks oli Krissul idee kasutada pärleid ja liimipüstolit. Mina püüdsin ideed pisut konkreetsemaks muuta ja pakkusin välja pärlimotiivid. Esimese neist tegi Krissu ise valmis, teised nokkisin aja kokkuhoiu mõttes ise:

Et plikad olevat minu pärlinikerdustest koolis vaimustuses, siis otsustasin auhindadeks sünnipäevamängudes rõhuda ka nendele (ikka kindla peale minek siis ju ;)). Alustasin lihtsast tamiiliga punutud kalakesest (1). Siis aga langesin vahepeal juba masendusse, sest planeeritud patsikummid ei tahtnud kuidagi välja tulla.
Järgmisel hommikul lappasin ideede otsingul jälle raamatuid ja miskil hetkel avaldas Krissu arvamust, et käevõrud pidavat ka vägagi IN olema. Mul kohe hea meel ning võtsin nõuks ühe lillekestega käevõru (2) punuda. Selle valmimine aga sütitas Kristellatki tegutsema ja õhinaga joosti riiulilt oma aastatagust poolikut põimimistööd otsima. Korraks leidiski aga siis suutis selle nii käest ära panna, et kohe oli ära pandud :P. Seega alustati otsast päris uut ja 1-2-3 oli punakuldne käevõru (sellest teen pilti niipea, kui Krissu selle oma toasegadikust üles leiab :P) valmis. Mina püüdsin samal ajal ühele pärliussi proovijupile koralle külge nikerdada, et valmiks veel üks ripats (4) kas siis mobiilile või jopeluku külge või kuskile veel kolmandasse kohta. Krissu hoog polnud veel raugenud, seega soovitasin tal auhinnaks ka üks käevõru punuda. Mängides rohelise ja sinisega kuid sama skeemiga valmiski veel üks käevõru (5). Lisasin omalt poolt kolmandagi (6), sellise õrna ja tagasihoidliku.
Kuna seltskonnaga oli liitumas ka üks poiss, siis nikerdasin ühel öösel näpuga järge ajades miskit neutraalset – tamiiliga punutud konnakese (7). Oi, mulle on need tamiilipunutised hullult meeldima hakanud. Arvutisse on nüüd posu selleteemalist materjali ka salvestatud, seega tulevikus võib mu katsetusi sel alal veelgi näha.
Katsetamata olid veel mõned uued liblikamustrid, mida oli plaan kinnitada klambritele. Siiski leidsid nad oma koha hoopis patsikummil (8 ) ja prossinõelal (9).
Sellise valikuga siis piirdusimegi. Igaüks sai endale auhinna valida ja kõik olid õnnelikud 😀

Lisaks veel sama projektinime alla oma üritamise Krissule müts tema õigeks sünnipäeva päevaks valmis saada. Pisuke hilinemine siiski oli, kuid reedeks oli müts valmis:


Teine projekt, mis siis vahepeal teiste tegemistega hakitud sai, oli praegu [url=http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=6754]pakutaval oksjonil[/url] olev jõulupärg. Registreerides omale aega oksjoniteks oli mul kindlalt üks idee olemas, pealegi veel väga jõululine. Teostus muidugi nii kindel polnud, seega sai ikka päris palju variante enne ära proovitud, kui leidsin kompositsiooni, millega võis rahule jääda. Nüüd on vaja vaid loomingujääkidele rakendus leida.


26. detsember 2006

23. sept. 2009

Jõulu- ja muud kingitused.

Tänuks organiseerimise ja asjaajamise eest sai heegeldatud kõrin. See on tema heategija lapsele muidugi…

Igatahes tänud veelkord. Raamatud on mõnusad ja igati väärt tellimist-muretsemist. Soovitan kõigile soojalt. Jutt käib siis Nicky Epsteini raamatutest “Knitting beyond the edge”.

Ämmal oli jõululaupäeval sünnipäev. Oli juba ammu plaan talle proovida teha pärlitest jõulukaktust, kuid ajapuudusel asja kättevõtmine muudkui venis. Lõpuks keerutasin kokku hoopis roosi, mille jaoks mul juba varem pärlid traadile olid lükitud. Lill valmis lõplikult vahetult enne sünnipäevale minekut, seetõttu on kiiruga tehtud pildid ka natukene nadid seda ilu väljendama. Siiski peaks mingi ettekujutuse ikka saama minu järjekordsest proovitööst.
Eeskuju on nakkav, seega tahtis Krissu ka vanaemale lille teha. Temal valmis see omaloomingu korras volditud paberist, karvatraadist ja mõnedest Hama nuppudest. Tolmukatega pidin ikka pisut teda aitama aga idee minu meelest vahva.

Veel olid detsembris sünnipäevad minu noorema õe kolmel lapsel. Osad kingid said ise tehtud ja kuna kätte saadi nad jõuludeks, siis esitleda saan neid ka alles nüüd.
Jan Marten sai sünnipäevaks sellise arendava mänguasja. Arendada võiks see lapse kuulmist ja rütmitaju (erinevad helid ussi lülides), värvitaju (õppides erinevaid värve), motoorikat (ussi lülisid krõpsudega ühendades). Tegelikult oli plaan tikkida peale ka lapse nimetähed, mida ta saaks siis tulevikus õppida ja oma nime kokkupanemiseks kasutada, aga krõpsuring lülide küljes peaks olema pisut suurema diameetriga, et kõiki lülisid jaksaks kinni hoida, kui laps ussi peast kinni võtab ja seda järgi veab. Praegune 7 lüli tundus olevat õpetuses mainitud krõpsuringi jaoks ülim piir.

Tuli juba tuttav pilt ette? Eks ta nii ole jah. See idee sai teostatud juba kalendrikonkursi jaoks. Ja mul on siiralt hea meel selle üle, sest aastalõpurutus seda tõenäoliselt enam ette võtnud poleks. Ussiõpetus siis saadaval SIIN. Veel oli esindatud konkursil üks nuputatud ehtekarp, mille õpetuse võite leida SIIT. Idee oleks olnud ka üks krokodillimüts lapsele teha, aga aega nappis ja elu näitab, et siiani pole sellega algust teinud. Varsti juba talv läbi. Aga ehk läheb veel nii külmaks, et see sunnib mind tegutsema või lükkan seda ideed veel aastakese edasi.

Aga edasi kingitustega. Mette-Marit on täiesti lootusetu puhhi fänn. Kaisukaid on tal juba igat sorti sel teemal, seega sai välja mõeldud miskit muud. Proovisin pilti pluusile triikida.

Väidetavalt ei ole võimalik seda pluusi enam lapse seljast ära saada. Nii kui pakist välja võeti pandi selga ja sellega mindi ka magama ja ärgates jälle sai toas olla sellega… Hea on teada, et suutsin lapsele kustumatut rõõmu teha.
Tegelikult pole see mu esimene nn pilditriikimiskogemus. Või peaks ütlema meie, sest umbes 8 aastat tagasi tegi mu mees emale-isale, ämmale-äiale pulmade puhul valged t-särgid, milledel olid selline
pilt.

Anetele meisterdas-joonistas Kristella raamatu, mis on täis analoogseid ülesandeid nagu paarist pilti sai ka tehtud.

Jõuludeks sai tehtud Mettele ja Netile sellised tassid. See on minu esimene katsetus salvrätitehnikas. 100% rahule tulemusega ei jäänud, kuid targemaks sain küll. Esiteks oleks pidanud ostma kallima st läikega laki. Antud juhul jäi pildikohad matiks. Ja teiseks – valge karuke kahvatus tassi peal. Pean veel katsetama, kas valge puhul peaks ikka kahekihilist pilti proovima või siis äkki mätsisin sellele liiga palju lakki peale, et see kohati suisa läbipaistvaks muutus. Sellegipoolest said tassid nunnud. Mõlemale plikale said lisatud tassi sisse patsikumm ja klambrid.

Ja häbiga pean tunnistama, et ühe kingituse jäin võlgu. Seega jätkuvad minu tikkimisööd ja loodan, et varsti saab vanema õe pojale ka kingi posti panna.

See-eest sai aga heegeldatud veel kaks nokatsit. No leidub ka selliseid peresid, kes jõulupühi ja aastavahetust lähevad Kanaari saartele veetma. Sellest ka siis keset talve selline tellimus. Õnnetul kombel aga jäid pildid neist tegemata. Ehk õnnestub need tulevikus siia poetada. Võrreldes oma poja suvel tehtud nokatsiga oli muutuseks see, et panin nokakihtide vahele plastist sisu. Nii jäi see minu kriitilise pilgu jaoks kohe päris ideaalselt hoidma.