Laisa aga loomingulise inimese pesulõksukott…

14. aug. 2011

…valmis täpselt veerand tunniga.

Kui mina väike olin, siis mäletan, olid meil pesulõksud nööri küljes. Kui ema pesu õue kuivama panema läks, pani ta lõksunööri kaela ja nii oli mugav ja käepärane toimetada. Meie siis näppisime pesulõksud pärast nöörile tagasi. Samal põhimõttel hoidsin minagi alguses oma pesulõkse. Üpris tüütu oli lõkse tagasi nöörile toppida, sest minul polnud usinaid abilisi. Kuivatame pesu valdavalt korteris koridori lae alla tõmmatud nööridel, seega pole olulised ka vahemaad pesu riputamisel, pigem on kõik paari sammu ulatuses. Nii kolisid lõksud sujuvalt koridoris seisva lasteratta kärusse. Laps kasvas ja tekkis plaan ratas edasi pärandada. Nii tuli kiiremas korras leida lõksudele uus pesa. Niisiis võtsin ühel hetkel lihtsalt kaltsukotist (olen lastele väikeseks jäänud, kuid materjali või mustri poolest potensiaalikad asjad ühte kotti kogunud) üks kirjumirju fliisist pusa, kapist riidepuu ning kääride ja niidi abil sai pisut pusitud. Tulemuseks vägagi mõnus, mugav ja silmagi paitav pesulõksukott: