Midagi õhulist pruudile…

10. aug. 2010

Kümnendamal kuupäeval kuu aega tagasi oli kahe noore jaoks üks ülitähtis päev.

Minu poole pöördus pruut oma ehtesooviga juba mitu kuud varem – saatis pildi ja tundis huvi, et no kas oskan teha. A kust ma tean, kas oskan, kui pole kunagi proovinud… Eks ma nii vastasingi ja julgustasin mõne profima ehtemeistri poole pöörduma.  Ei võetud vedu, pigem julgustati mind asja proovima ja oma oskusi kindlaks tegema. Ega ma saanud siis ära öelda, sest teada ju on, et ka uute põnevate ideede katsetamiseks peab olema motiiv ja vajadus, muidu need jäävadki tahaksproovida ideedeks.

Aga millest siis konkreetsemalt jutt käib… Pruudi sooviks oli õrn ja õhuline pärlikee, mis kaugelt  justkui paistaks üksikute pärlitena heljuvat kaela ümber. Algselt teadsin kohe vaid seda, et helmestena kasutan valgeid mageveepärleid ja need tuleks omavahel ühendada tamiiliga, mis siis lõpptulemusena kaugemalt vaatajale nähtamatuks jääb. Küsimus oli vaid tehnikas ja vat see tehnika, tehnika… Sellepärast tuli ikka päris palju ragistada ja madistada, algaja ehtemeistri asi, eksole, ning see enda perfektsionismi poole püüdlemise soov muidugi ka :P. Igatahes lõpuks olid mul ideed otsas, valminud oli vist juba viies versioon ja selle kohta sain endale viimaks öelda: “sain vist hakkama…”.  Õnneks sobis tulemus ka pruudi erilise päeva jaoks ja ma ei pidanudki ta lootusi petma. Kee kõrvale sai tehtud ka samas stiilis kõrvarõngad.

  

 Tänud Janele, et ta lubas mul blogipostitust ilmestada ühe imelise pulmapildiga, mille autoriks on Eduard Laur…

… ja veel tahtsin öelda:

Palju õnne pruutpaarile! Usaldage, armastage ja hoidke üksteist, siis elu hoiab ka Teid ja annab kõik muu vajaliku…