8. november 2006

23. sept. 2009

Täna oli Kristella sünnipäev ja nagu lubatud, esitlen ma nüüd oma salaprojekti tulemusi.
Siin ta siis on:

Leidsime nukuvoodi suvel eelmise omaniku träna seest, kui suvilat koristasime. Nüüd mees värvis selle ära ja mina tegin sisse madratsi, padja ja teki.

Teki näol on tegemist minu esimese lapitekiga. Hea oli ära proovida kõik vajalikud nüansid, mis ehk kunagi ka suuremate tööde puhul vaja peaks minema. Eks ta veel harjutamist taha muidugi. Kasutasin raamatut Oro, Saarso “Lapitööd” ja soovitan soojalt seda igale algajale. Minu arust väga väärt raamat.

Lisaks sai veel tehtud soojad riided nukule – nagu päris, kuid kuna tegin need ühekordse lõnga ja peenikeste sukavarrastega, siis on nad parasjagu 38 cm nuku mõõtu. Sellel nukul polnudki varem ühtegi muud riiet kui ainult kombekas, mis tal seljas oli, kui see paari aasta eest lapsele koos nukukäruga kingiti.

Kindad mõtlesin küll esiti teha ilma pöialdeta nagu beebidele tavaks, kuid nuku pöidlad olid na imelikult püsti, et ei jäänud muud üle.
Sokkidel katsetasin lühikeste ridadega kanda. Ei jäänud sellega rahule. Tulevikus vist jätkan ikka kannalaka süsteemiga sokkide kudumist.

Sellise mütsi kudusin kunagi ka Kristellale, kui ta pisike oli. Temal oli tuti otsas pisike kelluke, nagu neid jõuluaegsetes heategevuskampaaniates müüakse. Igatahes lapsele hullult meeldis see. Praegu siis tahtsin lihtsalt tegemise meelde tuletada, kohendada ja kirja panna, sest plaanis üks sedasorti müts ka poisile kududa.

Kampsunil panin jooksma sama palmiku, mis kinnastel-sokkidelgi on kasutatud ja kaunistuseks katsetasin Epsteini raamatust imelihtsat kootud lillekest. Väga armas jäi see igatahes ja tulevikus raudselt kasutan kaunistuselemendina veel.
Pükste kohta võib öelda, et omad vitsad peksavad – kuna kampsiku äärde sai tehtud palmiksoonik, siis pükstele nagu muu sinna kõrvale ei sobinudki. Aga soonikus oli vaja need teha, sest nuku keha on selliste imelike üleminekutega (keha ju kuskile maale pehme ja paksuke) ja seetõttu võttis päris palju aega. Aga ilusad said ja tasusid vaeva ära, ma arvan. Ja veelgi enam – mulle hakkas see meeldima ja nüüd on samas soonikus juba valminud ka mehe ja lapse müts. Aga neid näitan mõni teinekord.

Lisaks sai siis veel õmmeldud fliisist jakike.

Kasutasin kevadise “Käsitöö” lõikeid. Kuna sealsed lõiked on mõeldud nukkudele pikkusega u 43, siis otsustasin oma 38 cm päkapiku jaoks tükid lõigata ilma õmblusvarudeta. See oli viga, sest jakike sai pisut kitsas. Palja kõhu peale oleks sobiv kuid kampsi peale pannes võiks varrukad laiemad olla.

Ja siinjuures on võib-olla sobiv rääkida ka minu eilsest ehete tegemise õhtust. Nimelt koolis olevat ebamugav mässata tordi- ja koogisöömisega. Seega tuleb kommi pakkuda. Aga see poleks ju meie (jajah, olen ka Krissu oma haigusesse nakatanud) moodi, kui me miskit tavaliselt teeme. Seega tegime hoopis igale lapsele ja õpetajale ka muidugi kommikee. Seda ideed sai ka eelmisel aastal lasteaias kasutatud aga siis oli meil kees vähem ja suuremaid komme ja kee otsas veel nuputatud raamiga südamed, millele oli kirjutatud “Krissu sünna 08.11.2005” Sel aastal sai siis aga sedamoodi:

Advertisements

16. oktoober 2006

23. sept. 2009

Väike vahepala salaprojektile ”lapse sünnpäevakingitus”. Nimelt oli vaja ühele seitsmeaastasele piigale kingitus teha. Kuna kõik jälle viimasele minutile sattus aga tahtsin ikka miskit teistmoodi teha, siis võtsin ette oma eelmisel aastal tehtud sokiõpetuse, viisin sinna sisse mõned suurusest sõltuvad muudatused ja kudusin roosamannavahused sokid:

ja et ma päris kindel polnud, kas ikka said täpselt parajad sokid kohe kandmiseks, siis tegin lisaks veel ühe ehetekomplekti (nii hea kui vajadus jälle võimaldab peas ringlevaid ideid teostada). Idee nõudis traadiväänamist, mida ma küll enne proovinud polnud, kuid teisiti ka ei saanud. Seega selle koha pealt jätab vast kvaliteet soovida (mul on ilmselt valed tangid ostetud ja miskid nipid ja soovitused kuluks ka marjaks ära -> ootan pikisilmi pärlite workshopi). Lõpliku töö üldmuljega jäin siiski rahule (minu plika on antud juhul siiski vaid modelli osas, mitte saaja)
 


14. jaanuar 2006

21. sept. 2009

Nii…ma olen vahepeal küll natuke luuserdanud ja muude asjadega tegelenud, kuid eile tekkis tahtmine emale sünnipäevaks volangsall kududa (ise ei oska sellist vidinast lugu pidada, kuid ema jope lausa karjus millegi sellise järgi). Aga loomulikult tuli siis eelmine projekt kiiresti lõpule viia. Selleks olid lapsele sokikudumine. Sellised tulid siis sel korral need välja:

lapsesokid   lapsesokidjalas

Tegelikult oli see projektist ainult esimene pool. Enda lõbuks ja loodetavasti ka teie rõõmuks meisterdasin sokkidele juurde ka samm-sammult õpetuse. Ehk utsitab see kedagi oma esimest sokki kuduma või saab mõni vilunud tegija uudishimutseda kellegi teise lemmikstiili ja -töövõtteid.

 PS! Laps “nuputas” täna nii vinge karu, et ma ei saanud kohe pildistamata jätta seda. Siin ta siis veel triikimata ka veel.