29. jaanuar 2007

23. sept. 2009

Sain ka oma emateki lappidega ühele poole. Igavesti stressav tegevus oli see joonlaua järgi kudumine. Sellised mu äbarikud siis said (pildile kohe eriti lippadi-loppadi sattunud, enne kodust väljaastumist sai kiiruga tehtud):

Krissu käis eile oma klassiõe sünnipäeval ja mul oli siis jälle põhjust ehete tegemist katsetada. Seekord siis sai ära proovitud nailonkattega traat ja prantsuse pärlid. Tulemus sai täitsa nunnu.

Enne sünnipäevale minekut aga käisime Haapsalu isetegijate kokkusaamisel. Oli plaan küll leevikest viltida, kuid kuna osad tarvikud (niit, nokavilt) olid koju jäänud, siis liitusin üldise inglimaaniaga. Kristella sai ka esimest korda nõela kätte. Nii ta seal siis muudkui toksis, mõtted kiiremini liikumas kui käsi – valmis tiibadega süda, siis tüdrukunägu ja kähku-kähku tahtis ta ka inglit proovida. Lõpetasime oma tiivulised täna pärastlõunal. Sellised paksukesed nad meil siis tulid:

Aga leevikesed proovime ka kindlasti ära.

Advertisements

16. oktoober 2006

23. sept. 2009

Väike vahepala salaprojektile ”lapse sünnpäevakingitus”. Nimelt oli vaja ühele seitsmeaastasele piigale kingitus teha. Kuna kõik jälle viimasele minutile sattus aga tahtsin ikka miskit teistmoodi teha, siis võtsin ette oma eelmisel aastal tehtud sokiõpetuse, viisin sinna sisse mõned suurusest sõltuvad muudatused ja kudusin roosamannavahused sokid:

ja et ma päris kindel polnud, kas ikka said täpselt parajad sokid kohe kandmiseks, siis tegin lisaks veel ühe ehetekomplekti (nii hea kui vajadus jälle võimaldab peas ringlevaid ideid teostada). Idee nõudis traadiväänamist, mida ma küll enne proovinud polnud, kuid teisiti ka ei saanud. Seega selle koha pealt jätab vast kvaliteet soovida (mul on ilmselt valed tangid ostetud ja miskid nipid ja soovitused kuluks ka marjaks ära -> ootan pikisilmi pärlite workshopi). Lõpliku töö üldmuljega jäin siiski rahule (minu plika on antud juhul siiski vaid modelli osas, mitte saaja)
 


3. september 2006

23. sept. 2009

Oh seda imestust, kas tõesti pole rohkem kui  kuu aega siia miskit postitanud. Eks katsume asja parandada.

Tegelikult olen vahelduva eduga puhkamise, hoidistamiste, aiatööde, ehitamise jms kõrvalt pusinud kududa endale Knitty Blaze’i, kuid lõngast tuli pisut puudu ja seetõttu täna seda teile veel näidata ei saa. Krissu muidugi nikerdab asju jooksvalt nii kuidas vaim ja mõte pähe tulevad.

Aga nii mõnigi asi on minulgi vajaduse pärast kudumise kõrvalt valminud. Tegelikult mulle meeldib kui nn vajadus tekitab võimaluse proovida uusi asju. Muidu tavaliselt seisavad ideed järjekorras tulevikuunistustes aga siis on võimalik vajalik ühendada mõnusa avastamisrõõmuga. Seda siis sain proovida oma järjekordses pisikeses tänuüllatuses. Nuputasin ühe karbi. Proovisin sel korral teist tehnikat, et saada mahukamat karpi ja teisalt tahtsin saada sellele mustrit, mis voolavalt jookseb üle külgede ja karbikaane. Tulemus sai siis selline:

Ise nüüd 100% rahule ei jäänud. Minu silmis ideealvariant oleks olnud kas teiste värvidega või siis kribumustri asemel miskit kogukamat või siis peaks mõlemat koos muutma. Igatahes varasemad karbid tundusid kuidagi nunnumad. Loodan siiski, et saajal pole nii arenenud kriitikameel kui minul ja ta sellest kingist ikka rõõmu tundis 😀

Kui meil (õde oli parasjagu külas, kui karpi tegin ja tahtis “musta tööd” teha st nuppe alusele toppida) nuputamine käsil, siis loomulikult leidis ka Krissu, et pole ammu miskit nuputanud ja kange isu on selle järele. Temalt siis valmis omaloominguline tibumustriga süda:

Veel on tal valminud üks tüdruk paberkäteräti rullist. Tegelikult oli sel pisike sõbranna ka, aga tollel pole veel juukseid ja nägu, ootab teine värvituna riiulil oma aega. Praegusele plikale kasutas ta juusteks minu nõelapadja sisuks kogutud niidi-lõngaotsasid. Seetõttu siis pisut kirju parukas aga lapsele meeldis, et see nii pehme ja mõnus sai.

Juuli lõpus käisime vanavanematega Jäneda Talupäevadel ja vanaema oli seal nõus lapsele ostma kümnekroonise sõrmuse. Otsis ja proovis siis Krissu neid mitmeid aga parajat ei leidnud ning proovimise käigus lagunes üks tal sõrmede vahel suisa ära. Seepeale lubas emme lapsele, et ma teen sulle kodus pärlitest ise miskit. Aga teadagi, lubaduste täitmised pole miskid nii kiired täituma ja Krissu tegi ise vahepeal omale asendusaineks sellise tulbisõrmuse:

Miski uitmõtte tulemusena valmis ükspäev aga selline lilleke:

Suvilas naabripoistel olid miskid mõõgad, millega nad kemplesid. Krissu siis pidi endale ka tegema. Ma ei tea, millised poistel olid aga Krissul valmisid need papist. Siin siis mõõk ja printsessiga kilp 😀

Meie laps läks reedel esimest päeva kooli. Ja juba esmaspäeval on tunniplaanis kunstitund. Selleks oli vajalik põlleke. Räägitakse, et poes müüakse miskit sellist kilest asjandust ka, aga mulle pole silma hakanud ja oma algelisest õmblejaoskusest hoolimata tahtsin selle ise teha. Teades oma lapse ennastunustavat loomingulisust (ka riiete määrimisel), siis tegin kätised ka põllele lisaks, et emmel vähem närvi kuluks. Tulemus sai siis selline:

Ja lõpuks ometi sai laps siis omale lubatud sõrmuse ka. Oi, kuidas talle meeldis see ja mul oli ka hea meel, et tema ootused olid vaeva väärt. Sõrmus siis selline lilleline:

Sai katsetatud mdm beadaloti poolt õpitoas õpetatud lillekese tegemist. Loodan, et tulevikus lisandub sellele veel samas stiilis käevõru ja kaelakee ka. Idee on igatahes juba olemas.