Sel korral, kui Astra nüüd novembris Eestis käis, oli meil kindel plaan iga kord, kui kokku saame, nokitseda ka miskit käsitöölist. Muidu läheb ikka nii, et ainult unistame ja õhistame, kuid miskit tehtud ei saa. Niisiis sai pisut kätt proovitud vildist minimänguasjade ja rootsi põiminguga ning kombineeritud üks Haapsalu salli ainetel kolmnurkne rätikumuster. Neist kahte esimest teemat jõuan ehk veel selle aasta sees siin blogis näidata, kuid viimase esitlust tuleb oodata Astra blogis.
Alustame siis rootsi põimingust.
Isetegija foorumis käis juba ammu suur õppimine ja toimetamine sel teemal ning Kadristik ju muudkui aga pistis oma blogisse uusi ahvatlusi. Nii olin ühel hetkel kindel, et pean ka selle ära proovima. Kuid teadagi, üksi toimetades on alati sadaseitse põhjust, miks seda teiste toimetuste seljataha järjekorda sättida. Nüüd aga olin leidnud motivatsiooni (ämma sünnipäevakink) ja “sõbramehepoolest” ajasin uue ja huvitava teemaga pea sassi ka Astral. Nii me siis ajasime õpetuses näpuga järge ja valmis minu esimene rätik:
Päris kiiresti edenes ja mõnus oli teha. Võtsin ka teise ette, kuid kuna ei suutnud leida sobivat mustrit, siis hakkasin ise leiutama-katsetama. See võttis pisut rohkem aega, kuid oli omamoodi põnev:
Ja siis ühel päeval enne sünnipäeva avastasin, et ämm-äi olid remondi käigus elimineerinud köögist pea kõik punased elemendid, mis varasemalt andsid seal põhiliselt tooni. Plaan vajas muutust ja täiendust. Varusin juba valget peenikese vahvlipinnaga rätikut, et teha rohelise niidiga ulatuslikumat mustrit, kui enne jõulu leidsin poest hoopis rohelised rätikud. See oli kui rusikas silmaauku. Sortisin iirisniitide hulgast välja pisut valget ja punast niiti ning asusin taaskord pusima. Peab ütlema, et peenike vahvlikangas mulle meeldis rohkem kui see suurte ruutudega. Muster pääseb nii paremini mõjule ja kombineerimisvõimalusi on ka sellevõrra rohkem. Kuusekesed jõulukella juurde said järgmised:
Tikkimine oli mõnus. Ainuke asi, millega pean veel tööd tegema ja mis pisut lõpptulemuse juures rahulolematust tekitas, on rätikute viimistlemine. No ei õnnestunud mul neid piisavalt siia-sinna sikutada ja pressida nii, et kuskil miskit lokitama ei jäänud. Siinkohal on kõik soovitused ja näpunäited kogenumatelt teretulnud.