Munakorv

aprill 2016

“Õde kallis! Palun kas teed mulle sellise, ma toon ajalehti 🙂 ”

Sellisest palvest sai alguse järjekordne punutis. Ma ei saa just öelda, et tegin täpselt sellise, nagu oli pilt, mis palvega kaasnes aga kindlasti täitis see oma funktsiooni ning loodan, et meeldis ka kingisaajale.

Minu korv sai hoopis selline:

 

Tehnilised märksõnad ja viited:

*Materjal: “Äripäeva” roosad 112 tk ja kirsipruunid (herdinsi pulberpeits nr 88) 122 tk väikesed pulgad (krutitud sukavardaga u 7*31,5cm ajaleheribast)

*Topeltpulkadega kalasaba jaoks on see üks väärt õpetus.

*Ääreks kasutasin Eda tehtud õpetust.

*Sanga jaoks kasutasin seda juhendit.

 

Lihtne ehtekarp

aprill 2017

Asi sai alguse lihtsast tänutundest ja inspiratsioonipuhangust.

Nimelt olin jupike aega mõtisklenud selle üle, et vajaksin õige suurusega papirulle, et hõlbustada laste sahtlites korra loomist ja hoidmist. Mõte oli ammu küps, kuid erinevad viisid algmaterjali saamiseks tundusid väga aeganõudvad kuniks Karmenil toimus koolis nn taaskasutuse teemaline moeshow “Kevad südames”. Selle tarbeks meisterdasid tüdrukud erinevatest tootmisjääkidest vahvad kübarad. Kasutuses olid muuhulgas erineva suurusega papirullid, mis panid mul kohe mõtted liikuma. Mõeldud-küsitud-tehtud, varsti olingi kotitäie papirullide omanik, et katsetada oma ideed ja see töötas täiega.

Ühe soojaga saigi siis lisaks tehtud tänutäheks Karmeni klassiõele üks lihtne ehtekarp helkurpaela rulli südamikuks olnud papirullist ja krepp-paberist, abiks ka liimipüstol.

Kas just ideaalne tulemus aga loodan, et valmistas rõõmu. Vähemalt samapalju, kui mina tundsin neist lihtsatest papirullidest, mis aitasid minu ideed teostada.

WC-paberi hoidik

märts 2016

Kolleegil tehti vannitoas-wc-s remonti ja see tekitas mulle mõtte ja motivatsiooni proovida ka miskit uut punumises. Inspiratsiooniks olid mulle siinkohal Eda Hanni tööd – pilt 1, pilt 2, pilt 3

Võtsin internetiavarustest appi mõned pildid ja juhendid:

1) ringse põhja alustamine

2) sanga punumiseks üks variant

ning asusin siis tegutsema – natuke ikka omamoodi 😛

 

Eks see lõpptulemus sai pisut selline, et siit-sealt tahaks norida või uuesti teha aga üldkokkuvõttes oli täitsa kena asi ja põnev tegemine.

 

Materjaliks valdavalt Äripäevast tehtud kahes eri jämeduses-pikkuses pilgad. Mahutavus 4+1 rulli.

Kadrilaat 2017 – sea sammud kohe Haapsalu põhikooli poole…

Teeme siia vahele ka ühe värskemate toimetustega postituse, sest veel pole hilja ka teha reklaami – Täna 25.11.2017 on kl. 11-14 Haapsalu Põhikoolis Kardilaat  – seal on laste ja lastevanemate oma valmistatud esemed, alati on olnud pisut ka kohvikunurki jms Päkapikud hakkavad peagi liikuma ja ega pole vara hakata varuma ka jõulukingitusi.

Varasemate aastate melust saate aimu siit – 2016, 2015, 2014, 2013

Meie lastest Kristofer panustas taaskord magusaga kohvikusse, kuid Karmeniga meisterdasime jälle ajalehe pulkadest (eelmisel aastal tegelikult tegime pärgasid aga siis tehtud pildid on kuskile kaotsi läinud 😦 )

Esimese asjana meisterdasime mingi hulga väikeseid kuusekesi:

See on juba varasemalt mitu korda näidatud/käsitletud teema (23.12.2015, 27.12.2015, 31.12.2015) aga lisan siia ikkagi  vajalikud viited, kui kellegil peaks olema tahtmine ka kätt proovida:

Siin õpetuses on tehtud kuusele papist põhi, kuid mina tegin ilma põhjata – panin lihtsalt 2 pulka risti ja mõõtsin keskelt igasse suunda 5 cm. Kasutasin väikesi pulki (krutitud sukavardaga u 7*31,5cm ajaleheribast) ja kulu ilmselt sõltub punukäekirjast – madalamatel oli kulu u 35-40 pulka, kuid Karmeni punutud kõrgem ilmselt võttis ca 50-60 pulka.

 

Teiseks proovisime kätt väikeste jõulusokkudega, mis paneks proovile nunnumeetri. Õpetusena sai silma ette võetud selline pildisari. Esmalt sai tehtud ühevärviline sokuke ja siis juba järgmisega alustasin detailide timmimist – tegin punaseks nn kleidikese ja lisasin kätesse pisut traati, et oleks võimalus käte asendit sättida.

Ja et lisada lihtsalt silmailule pisut praktilist või asist mõõdet, siis sai sokukestele kätte pandud kommid.

Ja sokukesi on Teid laadal ootamas nii kümmekond, kes ees, see sokuomanik 😛

No ja kui jääte ilma ning siiski igatsete ühe sellise silmarõõmu järgi, siis alati saate mulle kirjutada ja ehk leiame lahenduse.

Head laadatamist!

Punutud alus juurviljadele ja dipikastmele

märts 2016

Vot selline praktiline vajadus tekkiski. Lastele meeldib väga kurki või porgandit dippida ja eriti populaarne on see toit laste sünnipäevadel. Eelmisel aastal sai selleks emalt laenatud plassmassist analoogi:

See oli siis ka visuaalseks inspiratsiooniks. Lisaks tehnilised võtted-mõtted järgmistest õpetustest:

http://www.icreativeideas.com/diy-woven-paper-easter-tray/

http://stranamasterov.ru/node/1009198?tid=302

 

Nii valmiski minu päris oma alus dipikastmekausile ja juurviljadele. Peab ütlema, et olen rahul rohkem kui oodatagi oskasin.

Lisan siia veel pisut tehnilist infot ka:

Pulgad: peitsitud enne punumist Herdinsi Mahagoni värvi pulberpeitsiga nr 52, kulus 268 väikest (keerutatud sukavarda ümber ca 7 cm ribaga, pikkus ca 31 cm) pulka

Mõõdud: keskmise osa läbimõõt 12 cm, kõrgus 3 cm, kogu kandiku läbimõõt 31 cm, kõrgus 4 cm

 

Augutehnika põhjaga karp

Kas mäletate veel neid esimesi koridorikarpe? Neist kõige esimene sai tehtud sellise põhjaga, kus papist põhja tehti augud, neist pisteti pulgad läbi ja hakati punuma. Ma ei jäänud sellega kohe üldse rahule.

Aga kui Avelin Gildeman postitas “Paberist punumine” facebooki gruppi oma kogemusliku pildiseeria, siis ei saanud ma teisiti, kuid pidin uuesti proovima. Ehitasin laste klotsidest paraja suurusega vormi ja ülejäänud sujus juba väga lahedalt.

 

Põhjaks on 2mm paksune käsitööpapp, millele tegin minitrelliga sobivad augud. Kasutasin väikesi pulki (krutitud sukavardaga u 7*31,5cm ajaleheribast) ning proovisin seda punumustrit.

Kui esmalt sai teda kasutatud laste heategevuslikul kadrilaadal

siis tegelikkuses on selle koht hoopis köögis ja seal hoiame tavapäraselt puuvilju. Või noh, sügisel näeb ta valdavalt välja selline köögiviljaline:

Igatahes see tehnika väärib kordamist.

Veel pisut Kanzashi näpuharjutusi…

No kui taas oli meil Astraga aeg kokku saada aga mitte miskit uut põnevat teemat silmapiiril polnud, siis võtsime aga jälle mõned paelajupid ette ja katsetasime ahvida mõnda uut videoõpetust. Sel korral tegime esimesena liblika

Astra liblikad leiate siit.

 

Ja  siis proovisime veel ka lipsu

Sel oli materjalid väga erinevad – kollane oli selline jäigem justkui tärgeldatud, sinine aga vastupidiselt hästi pehme. Kui alguses tundus, et just sinine jääb mõnusalt kohev ja ilus, siis lõpus pidin tunnistama, et pikemas perspektiivis tuleb ikka hoidvusele kasuks, kui paela on pisut töödeldud.

Lapsel oli ka hea meel, sai endale taas uued juuksevidinad.

 

Organiseerime LEGOsid…

Taaskord 2a tagune tegemine…

Meie pere lapsed on parajad legofännid. Kui varasemalt olid nad huvitatud valmiskomplektidest ja juhendite järgi pusimisest, siis nüüd eelistavad igal ajal lihtsalt klotsidest omaloomingut luua – sujuvalt mängitakse vaibal edasi arvutis poolelijäänud arvutimängu või meisterdatakse nukule mobiiltelefon vms. Äge on vaadata, kuidas lastel fantaasia lendab. See meenutab pisut ka oma lapsepõlve, kus sai vahel mitte millegist tehtud hetkeks sobilikud mänguasjad (ntx tuleb meelde, et pärast vihma sai alati võililledest ja puupulgast tehtud nukud, kellel vinged lokid poriloikudest soengusse said :P).

Milleks siis peaks neid legosid niiväga organiseerima? Eks ikka seepärast, et need ei vedeleks alalõpmata jala all ja teisalt, et lastel oleks lihtsam asju korras hoida. Esimesena sai hetkeidee ajel hõivatud paar kingakarpi ja neisse pizzakarpide ja klammerdaja abil tehtud lihtsad sorterid:

Aga oh häda, see kolistamine ja krabistamine ei lõpegi, kui otsitakse mingit kindlat juppi. Kas tuleb tuttav ette? Novot, seetõttu hakkaski lastetuba remontides keerlema peas ka mõte, et legoklotsid tuleb elutoast sinna kolida. Kuna just väga palju ruumi seal pole, siis sai nutikalt ära kasutatud kapi ja seina vahelist väikest ruumi ning harjutatud kätt ajalehtedest punutistega.

Vormiks kasutasin laste klotsidest kokku pandud ristkülikut (kahjuks sellest ühtegi klõpsu pole teinud) ja põhjaks juba varem proovitud ja heaks kiidetud papp-põhjaga tehnikat.

Et endal ka põnev oleks, siis sai proovitud erinevaid mustreid/punupindasid. Esimene sinine kast sai siniste ja roheliste legode jaoks ja punupinnaks lihtne kahe vitsaga põime:

Kuna need kandilised nurgad ei ole just algaja punuja tugev külg, siis kõik karbid said tehtud ilma nurgapostideta ja et ülejooksud liiga pikaks ei läheks sai seal tehtud üks lisakeere ja mu meelest jäi väga ok:

Järgmisena võtsin ette valgete klotside karbi. Et need oleks hästi põhja pealt näha, siis sai see musta salvrätiga tumedaks tehtud.

Mustris üritasin lihtsalt poole punumise pealt suunda muuta, nii et keskele jäi “kalasaba” muster:

Edasi siis värviks punane, millel üritasin külje peale teha pikendatud vitsajooksuga mustrit. No olgem ausad, nii väikese pinna peal ei jää mitte miskit näha 😛 Seal peaks olema külje peal x kujuline rist.

Torni kõige alumine karp sai plaanitud Karmeni Friends seeria legode jaoks. See pidi olema omajagu kõrgem, et ka piknikubussi ära mahuks, sestap sain katsetada lisaks kalasaba mustrile ka kolmevitsapõimet nii ühel kui teisel pool õhuvahet. Värvitooniks sel korral puhtakujuline “Äripäev”.

Siin pildil on veel hästi näha seda nurgapostita nurka.

Järgmised vajalikud kastid said tehtud juba katsetatud lemmiktehnikates ning kõige pealmine on mõeldud plaatide ja poolikute meisterduste tarbeks, mida ei raatsita kohe pärast mängimist lammutada:

Mänguhoos on kastid tavaliselt selliselt:

ja igapäevaselt nii kapi vahel:

 

 

 

 

Liblikad ja pulgakommid ehk kutsed sünnipäevaks…

“Ma tahaksin pulgakommidega kutseid… ” pöördus Karmen minu poole ca aasta tagasi. “Ahsoo! Või nii!” maigutasin mina suud ega osanud miskit esiti kosta, aga ära ka päris ei öelnud.

Selle asemel sukeldusin internetiavarustesse realiseeritavat ideed otsima. Kas ma leidsin? Liblikaid kahjuks mitte, küll aga erinevaid lilli, jäneseid, põtru ja isegi ämblikke.

Olin siiski veendunud, et ma olen miskit sobivat lahendust kuskil näinud ja just liblikad annaks piisavalt kirjutamise ruumi, et vajalik tekst ära mahutada. Aga no pikalt sa ikka aega raiskad otsimisega, selle asemel tuleb lihtsalt proovida ise meeles mõlkuvat ideed realiseerida. Meie võtsime ilusa liblika kujutise, timmisime pikkuse-kõrguse parajaks ja printisime kartongile nn toorikud. Karmen sai ise igale liblikale tiivamustrit joonistada ja mina siis sättisin pulgakommi liblikale kehaks ja peaks.

Täitsa ägedad said mu meelest!

Ka prügis võib miskit ilusat olla…

Aasta oli, ma arvan, 2015…

…kui alustasin pärast eelmisi katsetusi kööki prügisorterite punumist. Täieliku valmimiseni läks pikalt, sest pidin ise vahepeal mõtteid mõlgutama ja arenema. Protsessist mul jooksvalt pilte pole, kuid mäletan, et rullisin jämedamaid pulki, võtsin ühe tomatikasti Säästumarketist vormiks ning hakkasin aga pihta. Jooksvalt sai siis vormi pisut ülespoole nihutatud ning esimene kast valmis täitsa tavalise punupinnaga.

Pärast selle kasti valmimist sai teda ilusti töödeldud nii pva kui värviga ja jäetud siis ootama paremate mõtetega aegu, sest polnud veel lõppviimistlust oma peas lõpuni kujundanud.

Selle asemel punusid näpud usinalt kaks järgmist kasti. Teisel kastil üritasin harjutada nn kalasaba mustrit (tänane teadmine ütleb, et püstpulgad peaksid olema tihedamalt)

ja kolmandal kastil juba sellist vingemat palmikulist punupinda.

Kastide mõõtudeks sai 30*40*61 (pikkus*laius*kõrgus) ja igal neist on oma missioon täita – esimesse kogume pabersodi, teise plastpakendeid ja kolmandasse taarat. Julgen öelda, et oma lõppviimistlust ootasid need kastid aastajagu vast enne kui saabus selgus lõpliku värvi ja kujunduse osas. Kasutasin neist kahe viimase peitsimiseks Herdinsi kirsivärvi pulberpeitsi ning mustririba sai peale päevalillelistelt salvrätikutelt.

 

Üks kastidest on valge seepärast (pane tarkus kõrva taha), et PVA ja värviga töödeldud pinnale peits enam ei hakka. Eks näis, kas hakkan timmima sarnast tooni värvidest või jääbki ta teistest erinevalt valge.

Igatahes olen oma kastidega väga rahul ja need toimivad imehästi. Ka prügikastid võivad olla ilusad ja pilkupüüdvad!