5. detsember 2007

Õe kõigil kolmel lapsel on sünnipäev detsembris, seega tuleb igal aastal neile korraga kaks kinki teha (no üks sünnipäevaks ja teine päkapikkude kingikotti). Päris raske on neid poelettidelt välja valida. Isetehtud kingitusi päkakotti teha ei saa, sest plikad on juba nii suured, et on oht päkapikkude saladused paljastada, kuid miski ei sega midagi välja mõelda sünnipäevadeks. Sel aastal oli mõlemal tüdrukul kinginimekirjas ehtesoov. Selle siis võtsingi eesmärgiks täide viia. Algusest peale oli mul kindel otsus kasutada pärliussi tehnikat ja ripatsiks punuda tamiiliga miskit (selleks hetkeks mul ju veel polnud eelmises postituses näidatud päkaprojekti soovi, mis annaks võimaluse erinevaid tamiilipunutisi katsetada). Värvivalik sai tehtud hetkel kasutusesolevate nn piduriiete järgi.
Nelja-aastaseks saava Mette-Mariti värvideks oli sinised toonid koos valgega. Materjaliks valisin valged, tumesinised ja türkiisivärvi nr. 11 TOHO seemned ja mustriks miskit põnevamat sigri-migri. Ripatsiks sai punutud pisikene delfiin. Kuigi ei ole ripatsi vajalikkuses ja efektis enam üldsegi nii veendunud jätan valikuvõimaluse piigale endale.

Kaheksa-aastaseks saava Anete värvideks oli must ja fuksia. Mustriks valisin lihtsad diagonaalsed triibud, kuid mängima panin erineva suurusega seemned ja ma olen siiani võlutud sellest tekkinud lainetavast efektist, mis tekitab mulje nagu oleks tõepoolest kaks erineva jämedusega nööri üksteisega lihtsalt keerutatud. Ussisõltlaste jaoks mainin siinkohal ära, et lükkimise rütm oli järgmine: 1 must (nr 10) , 1 fuksia (nr 10), 2 fuksiat (nr 9), 1 fuksia (nr 10), 1 must (nr 10). Siia juurde sai punutud südamekujuline ripats. Lisaks keele, tegin ka käevõru. Suurem tüdruk vast kannab selle juba välja. Kinnitustega on natuke kehvad lood praegu, sest musti haake ja pikendusketti, mida tahaks neile panna, hetkel pole ja hõbedased … need panen viimasel minutil. Mine tea, äkki teen veel sel kuul ühe tellimuse Helmehaldjast. Aga praegu siis komplekt selline:

Eks näis kas tegemiste ajakava lubab miskit kaheaastaseks saavale poisipõnnile ka meisterdada.

28. märts 2007

Kui muidu tuleb ajast ja vahel ka motivatsioonist puudu, et katsetada erinevaid ehteid, siis Kristella sõbrannade sünnipäevad annavad selleks siiski aeg-ajalt põhjust. Sel korral aga ei mõlkunud mul esiti ühtegi ideed peas ja lõpuks oli käes pühapäeva hommik ning viimane aeg tegutseda. Tühi pea andis tulemuseks sellise lihtsa, kuid siiski neiulikult edeva ehtekomplekti. Kuuldavasti sünnipäevalapsele meeldis.

Krissu lisas omalt poolt liblikaprossi.

Selle pusis ta ajakirjas “Pere ja kodu” olnud Pärlikese õpetuse järgi. Muidu oli kõik ok, aga traati soovitan ma oluliselt vähem võtta, sest tiibadest jäid ikka väga pikad jupid muidu üle.

Kaart käis ikka ka komplekti aga selle unustasin kahjuks pildistamata.

29. jaanuar 2007

Sain ka oma emateki lappidega ühele poole. Igavesti stressav tegevus oli see joonlaua järgi kudumine. Sellised mu äbarikud siis said (pildile kohe eriti lippadi-loppadi sattunud, enne kodust väljaastumist sai kiiruga tehtud):

Krissu käis eile oma klassiõe sünnipäeval ja mul oli siis jälle põhjust ehete tegemist katsetada. Seekord siis sai ära proovitud nailonkattega traat ja prantsuse pärlid. Tulemus sai täitsa nunnu.

Enne sünnipäevale minekut aga käisime Haapsalu isetegijate kokkusaamisel. Oli plaan küll leevikest viltida, kuid kuna osad tarvikud (niit, nokavilt) olid koju jäänud, siis liitusin üldise inglimaaniaga. Kristella sai ka esimest korda nõela kätte. Nii ta seal siis muudkui toksis, mõtted kiiremini liikumas kui käsi – valmis tiibadega süda, siis tüdrukunägu ja kähku-kähku tahtis ta ka inglit proovida. Lõpetasime oma tiivulised täna pärastlõunal. Sellised paksukesed nad meil siis tulid:

Aga leevikesed proovime ka kindlasti ära.

16. oktoober 2006

Väike vahepala salaprojektile ”lapse sünnpäevakingitus”. Nimelt oli vaja ühele seitsmeaastasele piigale kingitus teha. Kuna kõik jälle viimasele minutile sattus aga tahtsin ikka miskit teistmoodi teha, siis võtsin ette oma eelmisel aastal tehtud sokiõpetuse, viisin sinna sisse mõned suurusest sõltuvad muudatused ja kudusin roosamannavahused sokid:

ja et ma päris kindel polnud, kas ikka said täpselt parajad sokid kohe kandmiseks, siis tegin lisaks veel ühe ehetekomplekti (nii hea kui vajadus jälle võimaldab peas ringlevaid ideid teostada). Idee nõudis traadiväänamist, mida ma küll enne proovinud polnud, kuid teisiti ka ei saanud. Seega selle koha pealt jätab vast kvaliteet soovida (mul on ilmselt valed tangid ostetud ja miskid nipid ja soovitused kuluks ka marjaks ära -> ootan pikisilmi pärlite workshopi). Lõpliku töö üldmuljega jäin siiski rahule (minu plika on antud juhul siiski vaid modelli osas, mitte saaja)
 

19. juuli 2006

Õde käis nädalavahetusel Haapsalus Ameerika autosid vaatamas. Ma lasin tal oma kaelakee kaasa võtta. Mul ei andnud hing ikka rahu ja tegin selle ümber. Eks nn algaja vead on ikka sees ( ntx kinnis jäi lõpuks valearvestuste tõttu  ja mitteharutamise laiskusest külje peale) kuid visuaalselt sai oluliselt parem kui enne. Nüüd olen mina ka tulemusega rahul.
Enne oli ta siis selline:

nüüd aga selline:

19. juuni 2006

Tegin õe tuttavale tellimise peale paar mütsi.
Tüdrukule tegin sellise roosa ja edeva:

  

Sooviks oli, et see oleks pealt õhuline. Võtsin siis ette ühe linikumustri ja üritasin asja edendada. Tahtsin tegelikult kogu mütsi na hõreda teha, aga see muster ei hakanud mul sobival ajal kausiks tõmbama, seega tegin vägisi ja siis kui mulle sobis 😛
Ääre panin sel korral meelega lokitama ja minu arust selline korrapärane lokitamine kukkus täitsa kena välja.
Kaunistuseks sai tehtud minu esimene nn pärliloom. Ei olnudki see mässamine väga keeruline. Kristella oli ka kohe elevil ja tahtis samasugust nikerdada. Tema liblikas on siiski veel pooleli, seega esitlen seda hiljem kunagi. Tal oli esiti plaan see seinale panna, kuid hiljem juba tekkis praktilisem plaan juukseklambri näol. Eks näis, kas ta siis sellega ükskord valmis ka saab. Liblika punumise õpetuse leiad siit.

Poisile sai aga nokats:

Alustades võtsin ette Aet’i õpetuse ja otsustasin selle ära proovida. Minul sama jämedat lõnga polnud, seega tuli juba jooksvalt kohandusi teha. Kui noka tehtud sain, ei jäänud rahule ma selle hoidvusega ja nii tuli hakata ise “jalgratast leiutama”. Tulemus sai selle võrra parem, et jäin ise rahule ja Krissu, kes mul pildistamisel ja mõõtmisel modelliks oli, ka mütsi heaks kiitis.

Veel sai õele sünnipäevaks nikerdatud üks kaelakee tema oranzhi topi juurde:

Selle juurde ütleks vaid nii palju, et kogemused tulevad proovides ja harjutades. Kui selle töö lõpetanud olin, tuli mitu teist mõtet, kuidas tulemus ehk parem ja efektsem oleks olnud. Lammutama siiski ajapuudusel ei hakanud ja õele meeldis ka selline versioon.

4. juuni 2006

Täna lapsel ees üks sünnipäev, kus tähtsateks tegelasteks kaksikud. Kuna kutsed saime suhteliselt varakult, otsustasime kingituseks miskit ise meisterdada. Piigale tegin mina oma esimese pärlitöö – kaelakee ja käevõru. Värvi ja stiili valisin lapse lasteaia lõpukleidi järgi. See oli selline pidulik ja helelilla ja pisut avara kaelusega. Ise jäin rahule, Krissu oli sillas ja loodan, et sünnipäevalapsele ka meeldivad.

Kristella nuputas ehete pakkimiseks tähekujulise karbi:

Poisiga olid lood natuke raskemad. Mis sa poisile ikka oskad meisterdada. Ostsime siis poest ühe konstruktori ja Krissu nuputas sinna juurde ühe vidina, mida saab kasutada nii võtmehoidjana kui ka lihtsalt luku otsa riputamiseks.

Nagu varem sai mainitud, tegi ta ühe taolise ka varem lasteaeda ühele poisile, aga minul jäi ta tookord pildistamata. Igatahes see väikemees oli vidinast sillas. Ehk sobib ka sünnipäevalapsele.